Pühapäev, aprill 20, 2025

ROOTSI UUDISED

KRIIS ROOTSIS: Sotsist peaminister tagandati, võimalikud uued valimised

NordenBladet — Rootsis lõppesid äsja valimised, mis lõi olukorra täiesti sassi. Sotsid kaotasid oma ülekaalu parlamendis, mistõttu kukutati sotsist peaminister Stefan Löfven. Ühtlasi kadus Löfvenil võimalus jätkata peaministrina. Kui uut valitsust kokku ei saada, tulevad uued valimised.

Rootsi valitsuskõnelused algasid täna, aga saavutatavat kokkulepet peetakse küllalt ebatõenäoliseks. Kui parlamendi esimees Andreas Norlén neljal korral valitsust kokku ei saa, tulevad uued valimised, vahendab Karjalainen.

Peaminister Löfvenile avaldati teisipäeval umbusaldust häältega 204-142. Hääletus tuli pärast seda, kui Löfven keeldus ise tagaasi astumast väitega, et sotsid said valimistel teistest erakondadest rohkem hääli. Kuigi sotsid kaotasid oma liitlastega parlamendis enamuse, said nad ikka kõige enam hääli. Löfvenil oleks olnud võimalus jätkata vähemusvalitsusega, aga see ei õnnestunud.

Nüüd tehakse ettepanek hakata valitsust juhtima tõenäoliselt valimistel teiseks tulnud moderaatide esimehele Ulf Kristerssonile. Kristersson on lubanud kokku panna võimalikult laiapõhjalise valitsuse, kuna kavas on riiki põhjalikult reformida. Samas välistas Kristersson jätkuvalt koostöö valimistel hiilgava tulemuse teinud pagulasvastase parteiga Rootsi Demokraadid.

Kuivõrd ka moderaatidel ja parempoolsetel liitlastel pole parlamendis ülekaalu, on ainus võimalus jätkata vähemusvalitsusega. Löfven juba andis märku, et sellega seavad moderaadid end sõltuvusse Rootsi Demokraatidest.

Rootsi Demokraatide juht Jimmie Åkesson juba ütles, et ta on valmis kukutama iga valitsuse, mis pole nõus talitama tema juhitava erakonna soovide kohaselt.

 

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

ALANUD on kampaania „Kust sa tead?“ Tõstame esile teaduspõhiseid fakte poliitilistes debattides ja muudame valmiskampaaniad ühekoos targemaks

NordenBladet – Selleaastasel Arvamusfestivalil sai hoo sisse teaduspõhisele argumentatsioonile kutsuv algatus „Kust sa tead?“, mis kestab 2019. märtsis toimuvate Riigikogu valimisteni. Eesti Teadusagentuuri poolt veetava algatuse peaeesmärk on Riigikogu valimiste aastal tõsta senisest rohkem esile teaduspõhiseid fakte poliitilistes debattides ja seeläbi muuta valimiskampaania targemaks.

Idee algatus pärineb Rootsist, kus 2018. aastal septembris värskelt toimunud parlamendi valimiste eel käivitati esmakordselt kampaania „Hur vet du det? (Kust sa seda tead?)“. Lisaks julgustab ja innustab Suurbritannias juba 2011. aastal algatatud kampaania „Ask for evidence“ (Küsi tõendust).

Kampaania abil soovivad algatuse partnerid levitada teadmist, et teadus on parim vahend, mis meil maailma uurimiseks ja edendamiseks on ning et faktidel, tõenditel ja teaduspõhisel teadmisel on enesestmõistetav osa otsuste tegemisel. Kampaania käigus julgustatakse inimesi rohkem ja julgemalt poliitikutelt küsima, millisele tõendusmaterjalile nad toetuvad oma otsuste tegemisel ja valmislubaduste andmisel.

 

 

ROOTSI parlamendivalimised: Esimesel kohal sotsiaaldemokraadid 28,4 protsendiga, teisel kohal Mõõdukas Koonderakond 19,8 protsendiga ja kolmandal Rootsi Demokraadid 17,6 protsendiga

NordenBladet – Pühapäeval, 09.septembril Rootsis toimunud parlamendivalimisel (Riksdagsvalet) said võidu sotsiaaldemokraadid 28,4 toetusprotsendiga. Teisel kohal on liberaalkonservatiivne Mõõdukas Koonderakond 19,8 protsendiga ja kolmandal Rootsi Demokraadid 17,6 protsendiga. Vasakpartei on saamas 7,9, Keskerakond 8,6, Liberaalne Partei 5,5 ja Kristlikud Demokraadid 6,4 ja Rohelised 4,3 toetusprotsenti.

Erakonna Rootsi Demokraadid (SD) juht Jimmie Åkesson rõõmustas ööl vastu tänast jõudsa häältesaagi pärast ja kinnitas, et partei on valmis kõnelusteks kõikide teiste erakondadega. Åkessoni sõnul on erakonnal nüüd väga palju mõjuvõimu lähinädalate poliitilises olukorras kaasakõnelemiseks.

Soome peaministri Juha Sipilä sõnul jätkub mistahes valimistulemustest hoolimata Rootsiga tulevikus igal juhul tihe koostöö. Sipilä hinnangul olidki valimiste tegelikuks võitjaks siiski selgelt Rootsi Demokraadid.

Rootsi sotsiaaldemokraadist peaminister Stefan Löfven nimetas seekordseid valimisi referendumiks heaoluriigi tuleviku üle ja kutsus valijaid mõtlema, kuidas nad tahavad kasutada neile antud aega Maal.

Moderaatide liider Ulf Kristersson ütles kampaania ajal, et valimistel järel vajab Rootsi tugevat blokiülest koostööd, et isoleerida Rootsit rahvusvahelisest koostööst eemale tõukavad jõud.

Valimisjaoskonnad avati hommikul kell 09.00 Eesti aja järgi ja suleti kell 21.00, esimesed tulemused avaldati kohe pärast seda. Lõplikud tulemused laekuvad alles hiljem sel nädalal, kui saabuvad eelhääletuse ja välismaal hääletanute postihääled. Uue valitsuse koosseis ei pruugi selguda mitme nädala jooksul, sest punaroheliste koalitsioonil ja vastasblokil oli pea võrdne toetus, vahe oli vaid ligikaudu 30 000 häält.

Ebaselge on oma toetajaskonda kasvatud Rootsi Demokraatide roll tulevases parlamendis ehk Riksdagis. Vähemalt seni on teised erakonnad keeldunud koostööst nendega või vähemalt suhtunud sellesse jahedalt.

Avafoto: Jimmie Åkesson (NordenBladet/Helena-Reet Ennet)

Rootsi valimised: Kuigi sotsid kogusid kõige rohkem hääli 28,4 protsenti, on nende tulemus oluliselt kahanenud

NordenBladet — Valimised Rootsis tähistasid senise valitseva erakonna sotside ajaloo suurimat kaotust ja immigratsiooni-vastase partei Rootsi Demokraadid võitu.

Kuigi sotsid kogusid kõige rohkem hääli 28,4 protsenti, on nende tulemus oluliselt kahanenud võrreldes eelmiste valimiste 31 protsendiga. See tähendab ka seda, et sotsialistliku bloki senine üleolek parlamendis on kuivanud pea olematuks. Rootsi parlamendi teine, kodanlik blokk nõuab juba senise peaministri Stefan Löfveni taandumist.

Löfven ise taanduda ei kavatse, aga ütles, et blokkide ajajärk on Rootsi poliitikas läbi saanud, andes mõista, et kavatsus on luua laiapõhjalisem valitsuskoalitsioon.

Löfven tunnistas, et blokkide vahel on seis võrdne, mistõttu järgnevad koalitsioonikõnelused. Ta viitas võimalusele, et võimuliitu kaasatakse osalisi väljastpoolt puna-rohelist blokki. Kuni uue valitsuse ametisse asumiseni kavatseb Löfven riigi juhtimist jätkata.

On selge, et kõnelused saavad olema parlamendis rasked, kuna partnereid tuleb võimuliitu kaasata mõlemast blokist. Palju sõltub ka sellest, kumb pool on nõus tegema koostööd erakonnaga Rootsi Demokraadid. Enne valimisi välistasid mõlemad selle võimaluse.

Kuivõrd seis on parlamendis tasavägine, siis selguvad ka täpsed tulemused hiljem.

Rootsi parlamendivalimiste esialgsed tulemused protsentides, kui loetud oli valdav enamus häältest (sulgudes 2014. aasta valimiste tulemus):

Puna-roheline blokk (144 kohta parlamendis):
Sotsiaaldemokraadid 28,4 (31,0)
Keskkonnapartei 4,3 (6,9)
Vasakpartei 7,9 (5,7)

Kodanlik blokk (143 kohta parlamendis):
Keskerakond 8,6 (6,1)
Liberaalid 5,5 (5,4)
Moderaadid 19,8 (23,3)
Kristlikud demokraadid 6,4 (4,6)

Blokiväline:
Rootsi demokraadid 17,6 (12,9) – 62 kohta parlamendis
Teised 1,4

 

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Rootsi sidefirma Telia ostab Bonnier Broadcastingu, mille hulgas on ka Soome MTV3

NordenBladet — Rootsi sidefirma Telia ostab 9,2 miljardi Rootsi krooni (888 miljoni euro) eest Bonnier Broadcastingu, mille koosseisu kuub ka Soome MTV3.

Lisaks kuuluvad Bonnier Broadcastingule Rootsis TV4 ja tasuline kanal C More, vahendab Yle.

Soomes on Bonnier Broadcastingul ligi 250 töötajat, kokku ligi 1200 töötajat.

 

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT