NordenBladet – Eelmise aasta juulis varastatud Rootsi kuninglikud ehted on kätte saadud. Kaks krooni ja orb leiti Stockholmist põhja pool asuvast äärelinnast prügikastist, millele oli kirjutatud sõna “POMM”.
Prügikasti märganud turvamees leidis kuningas Karl IX matuseregiaalid. Regaalid viidi 31. juulil 2018 Strängnäsi katedraalist rünnaku käigus, mis pälvis ülemaailmse meedia tähelepanu.
Avastus on peatanud kohtuprotsessi 22-aastase mehe üle, kes peeti kinni 12. septembril ja on olnud mitu kuud vahi all. Kahtlustatav tunnistas varguses kasutatud jalgratta ja paadi varguse, kuid eitab oma seotust aarete vargusega.
Kohtuprotsess jätkub reedel, 15. veebruaril uute uurimismeetmetega, sealhulgas tagastatud regaalide tehnilise ekspertiisiga. Samuti püüavad ametivõimud välja selgitada, kuidas ehted prügikasti sattusid ja kes need sinna pani.
NordenBladet —Rootsi sõjaväeluure MUST juht Gunnar Karlson hoiatab suurte sõjaliste ohtude eest Rootsile. Karlsoni väitel on Rootsi firmad spionaaži suhtes olnud sinisilmsed ning küberrünnak võib lüüa rivist välja Rootsi elektrisüsteemi.
Karlson, kes väga harva avalikkuse ees esineb, tõi välja lähiaastate kõige suuremad väljakutsed Rootsi jaoks.
„Me peame hoidma silma peal lähinaabrusel. Krimmi okupeerimine ja osalemine Ida-Ukraina sündmustes Venemaa poolt kõigutab Euroopa kaitsekorralduse alustalasid,” vahendab Karlsoni sõnu väljaanne Dagens Industri.
Paralleelselt tungib erinevatel rinnetel peale Hiina ning terrorismioht püsib samuti kõrge.
„Sõjaline võimekus riikides suureneb ja selle eesmärk on seda kasutada,” ütles Karlson. Kõigele vaatamata on sõda aga väga kallis ja riskantne, mistõttu üritatakse oma eesmärke saavutada muul moel, läbi mõjutustegevuse ja IT-rünnakute. Kübervaldkonnas on võimalik väga palju kahju teha, kuna selle vastu on kaitsemeetmed nõrgad.
Kübervaldkonnas on eesmärk varastada, häirida ja hävitada. Kõige kergem on infot varastada ja tänapäeval on see väga lihtne. Palju on olnud ka teenuse häirimise rünnakuid, nõnda võib häirida näiteks elektrivarustust. Sellised IT-rünnakud juba toimuvad. Näiteks 2016. aasta detsembris rünnati Ukrainas elektrivõrkusid ja elekter oli ära mitmel pool Kiievis. Sama asi võib juhtuda ka Rootsis.
Karlsoni väitel tuleb senisest enam tähelepanu pöörata Hiinale. Mitmed riigid on seoses Hiina telekomifirma Huawei kahtlase tegevusega piiranud selle firma tehnoloogia kasutamist, aga Rootsi sidevõrgud kasutavad jätkuvalt Huawei sedmeid. Hiina firmad aga peavad vajadusel abistama Hiina valitsust ja luureasutusi. Sellega tuleb ka Rootsis arvestada.
Viimasel ajal on märgatud kahtlast tegevust Rootsi sõjaväeliste objektide läheduses. Näiteks detsembri algul peeti Muskö sõjaväebaasis Nynäshamnis kinni Belgi ja Briti kodanikud. Kümme päeva hiljem peeti ilma dokumentideta isik kinni Bålsta sõjaväelise objekti juures Stockholmi ligidal.
NordenBladet —Soome kaitseminister Jussi Niinistö tegi Rootsis Sälenis oma Rootsi ja Norra kolleegidele ettepaneku ühisteks piiriülesteks maaväeõppusteks.
Norra, Rootsi, Taani ja Soome kaitseministerid Frank Bakke-Jensen, Peter Hultqvist, Claus Hjort Frederiksen ja Jussi Niinistö kohtusid Rootsis Sälenis. Soome tegi ettepaneku Soome-Rootsi-Norra ühisteks piiriülesteks sõjalisteks maavägede õppusteks maade põhjaosas. Rootsi ja Norra suhtusid ettepanekusse toetavalt.
Analoogsed õhujõudude ühisõppused juba toimuvad. Rootsi koolitab aastas välja 5000 uut kaitseväelast, Soome aga 21 000. Rootsis on tugevamad õhujõud ja laevastik, aga maaväed on ajale jalgu jäänud. Soome maaväed on aga Põhjamade suurimad.
Soomel ja Rootsil on erinevad ohud. Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist peab Rootsile suurimaks ohuks Venemaad. Soome kaitseminister Jussi Niinistö peab Soomele suurimaks ohuks sisejulgeolekut. Niinistö ei näe hetkel Põhjamaadele sõjalist ohtu. Samas tõdeb ta, et rahu tagamiseks peab olema valmis kõige hullemaks.
NordenBladet — Rootsi ja Taani vetes on märgatud haruldasi kuukalu, mis on maailma suurimad kalad, kasvades üle 4 meetri pikkuseks ja kaaludes üle 2000 kilo. Kalu on täheldatud Rootsi ja Taani vahelise Öre väinas (Öresund), mis on harukordne, sest tavaliselt on need kalad troopilistes vetes, vahendab Aftonbladet.
Kõige rohkem on neid kalu nähtud Taani linna Helsingöri lähedal, kus inimesed on kõige rohkem tähelepanekutest teada andnud. Kalad tulid arvatavalt nii põhja seoses kuumade ilmadega ja nad pole jõudnud veel tagasi lõuna poole ujuda. Osa avastatud kaladest on olnud surnud. Neid on leitud lisaks Öre väinale veel Kattegati väinas.
Kuukalad ei ela alla 15-kraadises vees. Kuum suvi aga meelitas neid ohtralt Taani vetesse.
Kuukalad on maailma kõige suuremad kalad, mis võivad kaaluda üle 2000 kilo. Pikkus võib olla üle 3 meetri ja laius üle 4 meetri. Kuukalad elavad Atlandi ookeanis Skandinaaviast kuni Lõuna-Aafrika ja Kanadani välja. Kuukalad toituvad meduusidest, aga nad söövad ka väiksemaid kalu, planktonit ja vetikaid.
Kuukalad on küllalt kohmakad ujujad. Nad on inimestele ohutud, aga on uudishimulikud ja võivad sukeldajatele läheneda.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
NordenBladet —Teisipäeva hilisõhtul kärgatas tugev plahvatus Rootsis Malmös Rosengårdi rajoonis. Teadaolevalt keegi vigastada ei saanud, aga plahvatus oli väga tugev ja kostis kaugele.
Asjast andis teada politsei. Plahvatus toimus kesköö paiku kella 23.57 ajal. Plahvatuse lähedal asunud hoone on saanud suuri purustusi. Välisseinad ja katus on sisse sadanud ning aknad purunenud. Tükke on lennanud hoonest mitmekümne meetri kaugusele.
Plahvatus on tekitanud märkimisväärset kahju. Kohale on kutsutud pommirühm ja piirkond on suletud. Plahvatuse põhjus pole veel teada.
Politsei uurib praegu valvekaamerate pilti, et välja selgitada, mis toimus. Ligidal on mitmeid valvekaameraid.
