Kolmapäev, august 27, 2025

ROOTSI UUDISED

Rootsi ja Taani vetesse on ilmunud kuukalad, mis kasvavad üle 4 meetri pikkuseks ja kaaluvad üle 2000 kilo

NordenBladet — Rootsi ja Taani vetes on märgatud haruldasi kuukalu, mis on maailma suurimad kalad, kasvades üle 4 meetri pikkuseks ja kaaludes üle 2000 kilo. Kalu on täheldatud Rootsi ja Taani vahelise Öre väinas (Öresund), mis on harukordne, sest tavaliselt on need kalad troopilistes vetes, vahendab Aftonbladet.

Kõige rohkem on neid kalu nähtud Taani linna Helsingöri lähedal, kus inimesed on kõige rohkem tähelepanekutest teada andnud. Kalad tulid arvatavalt nii põhja seoses kuumade ilmadega ja nad pole jõudnud veel tagasi lõuna poole ujuda. Osa avastatud kaladest on olnud surnud. Neid on leitud lisaks Öre väinale veel Kattegati väinas.
Kuukalad ei ela alla 15-kraadises vees. Kuum suvi aga meelitas neid ohtralt Taani vetesse.

Kuukalad on maailma kõige suuremad kalad, mis võivad kaaluda üle 2000 kilo. Pikkus võib olla üle 3 meetri ja laius üle 4 meetri. Kuukalad elavad Atlandi ookeanis Skandinaaviast kuni Lõuna-Aafrika ja Kanadani välja. Kuukalad toituvad meduusidest, aga nad söövad ka väiksemaid kalu, planktonit ja vetikaid.

Kuukalad on küllalt kohmakad ujujad. Nad on inimestele ohutud, aga on uudishimulikud ja võivad sukeldajatele läheneda.

 

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Rootsis Malmös oli tugev plahvatus

NordenBladet — Teisipäeva hilisõhtul kärgatas tugev plahvatus Rootsis Malmös Rosengårdi rajoonis. Teadaolevalt keegi vigastada ei saanud, aga plahvatus oli väga tugev ja kostis kaugele.

Asjast andis teada politsei. Plahvatus toimus kesköö paiku kella 23.57 ajal. Plahvatuse lähedal asunud hoone on saanud suuri purustusi. Välisseinad ja katus on sisse sadanud ning aknad purunenud. Tükke on lennanud hoonest mitmekümne meetri kaugusele.

Plahvatus on tekitanud märkimisväärset kahju. Kohale on kutsutud pommirühm ja piirkond on suletud. Plahvatuse põhjus pole veel teada.

Politsei uurib praegu valvekaamerate pilti, et välja selgitada, mis toimus. Ligidal on mitmeid valvekaameraid.
 

KRIIS ROOTSIS: Sotsist peaminister tagandati, võimalikud uued valimised

NordenBladet — Rootsis lõppesid äsja valimised, mis lõi olukorra täiesti sassi. Sotsid kaotasid oma ülekaalu parlamendis, mistõttu kukutati sotsist peaminister Stefan Löfven. Ühtlasi kadus Löfvenil võimalus jätkata peaministrina. Kui uut valitsust kokku ei saada, tulevad uued valimised.

Rootsi valitsuskõnelused algasid täna, aga saavutatavat kokkulepet peetakse küllalt ebatõenäoliseks. Kui parlamendi esimees Andreas Norlén neljal korral valitsust kokku ei saa, tulevad uued valimised, vahendab Karjalainen.

Peaminister Löfvenile avaldati teisipäeval umbusaldust häältega 204-142. Hääletus tuli pärast seda, kui Löfven keeldus ise tagaasi astumast väitega, et sotsid said valimistel teistest erakondadest rohkem hääli. Kuigi sotsid kaotasid oma liitlastega parlamendis enamuse, said nad ikka kõige enam hääli. Löfvenil oleks olnud võimalus jätkata vähemusvalitsusega, aga see ei õnnestunud.

Nüüd tehakse ettepanek hakata valitsust juhtima tõenäoliselt valimistel teiseks tulnud moderaatide esimehele Ulf Kristerssonile. Kristersson on lubanud kokku panna võimalikult laiapõhjalise valitsuse, kuna kavas on riiki põhjalikult reformida. Samas välistas Kristersson jätkuvalt koostöö valimistel hiilgava tulemuse teinud pagulasvastase parteiga Rootsi Demokraadid.

Kuivõrd ka moderaatidel ja parempoolsetel liitlastel pole parlamendis ülekaalu, on ainus võimalus jätkata vähemusvalitsusega. Löfven juba andis märku, et sellega seavad moderaadid end sõltuvusse Rootsi Demokraatidest.

Rootsi Demokraatide juht Jimmie Åkesson juba ütles, et ta on valmis kukutama iga valitsuse, mis pole nõus talitama tema juhitava erakonna soovide kohaselt.

 

Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

ALANUD on kampaania „Kust sa tead?“ Tõstame esile teaduspõhiseid fakte poliitilistes debattides ja muudame valmiskampaaniad ühekoos targemaks

NordenBladet – Selleaastasel Arvamusfestivalil sai hoo sisse teaduspõhisele argumentatsioonile kutsuv algatus „Kust sa tead?“, mis kestab 2019. märtsis toimuvate Riigikogu valimisteni. Eesti Teadusagentuuri poolt veetava algatuse peaeesmärk on Riigikogu valimiste aastal tõsta senisest rohkem esile teaduspõhiseid fakte poliitilistes debattides ja seeläbi muuta valimiskampaania targemaks.

Idee algatus pärineb Rootsist, kus 2018. aastal septembris värskelt toimunud parlamendi valimiste eel käivitati esmakordselt kampaania „Hur vet du det? (Kust sa seda tead?)“. Lisaks julgustab ja innustab Suurbritannias juba 2011. aastal algatatud kampaania „Ask for evidence“ (Küsi tõendust).

Kampaania abil soovivad algatuse partnerid levitada teadmist, et teadus on parim vahend, mis meil maailma uurimiseks ja edendamiseks on ning et faktidel, tõenditel ja teaduspõhisel teadmisel on enesestmõistetav osa otsuste tegemisel. Kampaania käigus julgustatakse inimesi rohkem ja julgemalt poliitikutelt küsima, millisele tõendusmaterjalile nad toetuvad oma otsuste tegemisel ja valmislubaduste andmisel.

 

 

ROOTSI parlamendivalimised: Esimesel kohal sotsiaaldemokraadid 28,4 protsendiga, teisel kohal Mõõdukas Koonderakond 19,8 protsendiga ja kolmandal Rootsi Demokraadid 17,6 protsendiga

NordenBladet – Pühapäeval, 09.septembril Rootsis toimunud parlamendivalimisel (Riksdagsvalet) said võidu sotsiaaldemokraadid 28,4 toetusprotsendiga. Teisel kohal on liberaalkonservatiivne Mõõdukas Koonderakond 19,8 protsendiga ja kolmandal Rootsi Demokraadid 17,6 protsendiga. Vasakpartei on saamas 7,9, Keskerakond 8,6, Liberaalne Partei 5,5 ja Kristlikud Demokraadid 6,4 ja Rohelised 4,3 toetusprotsenti.

Erakonna Rootsi Demokraadid (SD) juht Jimmie Åkesson rõõmustas ööl vastu tänast jõudsa häältesaagi pärast ja kinnitas, et partei on valmis kõnelusteks kõikide teiste erakondadega. Åkessoni sõnul on erakonnal nüüd väga palju mõjuvõimu lähinädalate poliitilises olukorras kaasakõnelemiseks.

Soome peaministri Juha Sipilä sõnul jätkub mistahes valimistulemustest hoolimata Rootsiga tulevikus igal juhul tihe koostöö. Sipilä hinnangul olidki valimiste tegelikuks võitjaks siiski selgelt Rootsi Demokraadid.

Rootsi sotsiaaldemokraadist peaminister Stefan Löfven nimetas seekordseid valimisi referendumiks heaoluriigi tuleviku üle ja kutsus valijaid mõtlema, kuidas nad tahavad kasutada neile antud aega Maal.

Moderaatide liider Ulf Kristersson ütles kampaania ajal, et valimistel järel vajab Rootsi tugevat blokiülest koostööd, et isoleerida Rootsit rahvusvahelisest koostööst eemale tõukavad jõud.

Valimisjaoskonnad avati hommikul kell 09.00 Eesti aja järgi ja suleti kell 21.00, esimesed tulemused avaldati kohe pärast seda. Lõplikud tulemused laekuvad alles hiljem sel nädalal, kui saabuvad eelhääletuse ja välismaal hääletanute postihääled. Uue valitsuse koosseis ei pruugi selguda mitme nädala jooksul, sest punaroheliste koalitsioonil ja vastasblokil oli pea võrdne toetus, vahe oli vaid ligikaudu 30 000 häält.

Ebaselge on oma toetajaskonda kasvatud Rootsi Demokraatide roll tulevases parlamendis ehk Riksdagis. Vähemalt seni on teised erakonnad keeldunud koostööst nendega või vähemalt suhtunud sellesse jahedalt.

Avafoto: Jimmie Åkesson (NordenBladet/Helena-Reet Ennet)