Pühapäev, aprill 20, 2025

ROOTSI UUDISED

Rootsi: SAS esitas USA-s pankrotikaitse taotluse, et vähendada ettevõtte võlga

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Skandinaavia riikides tegutsev lennufirma SAS, mille suuromanikud on Rootsi ja Taani riik, teatas eile õhtul, et esitas USA-s taotluse pankrotikaitseks, et vähendada ettevõtte võlga. Ettevõttele avaldavad survet streikivad piloodid ja kallid liisingumaksed.

SAS-i tegevjuhi Anko van der Werffi sõnul kiirendas pilootide streik ettevõtte otsust paluda USA-s pankrotikaitset USA pankrotiseaduse 11. peatüki alusel (Chapter 11 of the United States Bankruptcy Code), mis võimaldab ettevõtet ümber struktureerida.

Taani SAS-i pilootide läbirääkija sõnul on avalduse ulatusest näha, et see oli mitmeid kuid töös ning pilootide süüdistamine selles küsimuses on põlastusväärne.

SAS-i sõnul on pilootide streik kahjulik lennuettevõtte rahavoogudele ja finantspositsioonile. Streik läheb ettevõttele igapäevaselt maksma ligikaudu 10 kuni 13 miljonit dollarit (9,7 – 12,6 miljonit eurot).

Sydbanki analüütikute hinnangul võib streik enda alla võtta pea poole ettevõtte rahavoogudest järgmise nelja kuni viie nädala jooksul.

Ekspertide sõnul võimaldab SAS-i taotlus osasid inimesi kergemini lahti lasta. Rootsi lennupilootide ühenduse esimehe Martin Lindgreni sõnul on ühenduse liikmed kindlad, et ettevõtte ümberstruktureerimine ehk osade inimeste koondamine on vältimatu.

Samas kinnitas Lindgren, et pankrotitaotlus ei mõjuta nende streiki ega kokkuleppeid ettevõttega.

SAS-i teatel peaks pankrotikaitse avaldus aitama kiirendama veebruaris teatatud restruktureerimist.

Lennuettevõte on kõnelustes võimalike investoritega täiendava 700 miljoni dollari investeerimiseks SAS-i.

Streigi tõttu ei lenda pooled SAS-i lennukid, mis mõjutab ligikaudu 30 000 inimest päevas.

Lennuliiklust jälgiva FlightAware veebisaidi järgi on 77 protsenti 232-st planeeritud SAS-i lennust teisipäeval tühistatud. Oslo Gardermoen lennujaamas oli teisipäeval maailma suurim lenduda katkestamise määr.

SAS-i hinnangul kulub pankrotikaitse menetlemiseks üheksa kuni 12 kuud.

Lennuettevõtte finantsjuht Erno Hilden tõi USA kohtule esitatud dokumentides välja, et lennufirma pole praegu suutnud muuta lennukite liisimise kokkuleppeid. Väidetavalt maksab SAS lennukite liisimise eest palju rohkem kui konkurendid.

Rootsi valitsus pole siiani nõustunud ettevõtet rahaliselt toetama samas Taani valitsus võib seda teha kui SAS saab endale juurde uusi investoreid.

Rootsi: Rootsi keskpank (Riksbank) tõstis intressimäärasid 0,75 protsendile

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Riksbank tõstis intressimäärasid 50 baaspunkti 0,75 protsendini. Intressimäärasid võidakse see aasta tõsta veel, vahendab Financial Times.

Rootsi keskpank Riksbank lisandub mitmetele teistele, kes on viimastel kuudel kasvava inflatsiooni ohjamiseks tõstnud intressimäärasid.

Keskpank teatas, et ostab aasta teises pooles 37 miljardi rootsi krooni (3,4 miljardi euro) eest võlakirju.

Aprillis tõstis Rootsi keskpank baasintressimäära 25 baaspunkti.

Maikuus oli sellest hoolimata inflatsioon 7,2 protsenti, mis oli kõrgem tõus 31 aasta jooksul. Keskpanga inflatsiooni sihttase on kaks protsenti.

Inflatsioon Rootsis võib aasta lõpuni püsida üle seitsme protsendi.

Analüütikute hinnangul peaks laenamise kulud finantsturgudelt tõusma, kuna on ootus, et nii Euroopa keskpank kui ka USA Föderaalreserv tõstavad intressimäärasid juulis.

Rootsis on suur kinnisvara hinnalangus

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Rootsis võivad kinnisvara hinnad langeda lausa 20 protsenti, kinnitas riigile kuuluva Rootsi panga SBAB peaökonomist Robert Boije väljaandele Dagens Nyheter. Hinnad võivad langeda 15-20 protsenti ja seda 2024. aastaks. Käesoleva, 2022. aasta lõpuks võib langus olla 10 protsenti.

Kinnisvara hinnalangus on seotud intressimäärade tõusuga. Kõige kiiremini langeb kinnisvara hind Stockholmi piirkonnas.

Turul on tekkinud suur kinnisvara pakkumine, mida seosestatakse müügi huviga enne suurt hinnalangust.

Rootsi ja Soome liiguvad majanduslikult samas rütmis. Nüüd ollakse ka Soomes mures kinnisva hinna languse pärast.
Soomes aga asjatundjad sellist suurt hinnalangust ei prognoosi nagu see võib juhtuda Rootsis. Esiteks on põhjus selles, et Rootsis on hinnad viimastel aastatel kiiremini kerkinud. Kui Rootsis on olnud hinnatõus alates 2020. aasta algusest 20 protsenti, siis Soomes vaid 7 protsenti. Lisaks on Soomes mitmeid piirkondi, kus kinnisvara on juba odavnenud aastaid. Rootsis on aga hinnad kerkinud.


Foto: Stockholm, Rootsi (NordenBladet)

Teiseks on Rootsi majapidamised Soome omadega võrreldes rohkem võlgu. Ka kinnisvaralaenud on Rootsis suuremad ja tagasimakse ajad pikemad.

Kui soomlastel on keskmiselt kinnisvaralaenu võetud aastapalgaga võrreldavas summas, siis Rootsis on summad kaks korda suuremad.

Kolmandaks on Rootsi tsükkel veidi Soomest ees ning Rootsis on intresse juba kergitatud. Ühtlasi prognoositakse Rootsis suuremat intressitõusu kui eurotsoonis.

Otsest mõju Rootsi kinnisvaraturu hinnalangusel seega Soomele pole. Kinnisvaraturg pole riigiti omavahel nii seotud nagu aktsiaturg. Näiteks oli Rootsis hinnalangus ka 2018. aastal ja see Soomet ei mõjutanud.

Soome ja Rootsi majandus ja rahandus on aga omavahel tihedalt seotud. Rootsi on Soome suurim kaubanduspartner. Kui Rootsi majandus nõrgeneb, siis satuvad sealsed pangad raskutesse ja tööpuudus suureneb – see võib omakorda avaldada mõju Soomele.

Seega võib Rootsi kinnisvaraturul toimuv mõjutada ka Soomet. Rootsi ja Soome pangad peaks aga languse välja kannatama.

Avafoto: Pexels

 

Rootsi: IKEA müüb oma tehased Venemaal

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Rootsi sisustuskaupade ettevõte IKEA teatas, et sulgeb oma Venemaal asuvad neli tehast ning piirab veelgi oma äritegevust Venemaal ja Valgevenes. IKEA sulges oma poed Venemaal selle kallaletungi tõttu Ukrainale juba 3. märtsil.

“Viimastel kuudel on olukord äriprotsesside ja tarneahelatega kogu maailmas tugevalt halvenenud. Seda arvestades ei näe me võimalust taastada oma müüki [Venemaal] nähtavas tulevikus. Selle tagajärjel ettevõtete grupid IKEA Inter ja Ingka otsustasid vähendada oma äritegevuse mahtu Venemaal. See on raske otsus, aga usume, et see on möödapääsmatu,” teatas ettevõte oma kodulehel.

Teate kohaselt jäävad IKEA kauplused Venemaal suletuks ning ettevõte müüb oma ladudesse jäänud kauba oma töötajatele ja klientidele.

Lisaks vähendab IKEA oma tehaste töötajaskonda ning alustab tehastele uute omanike otsimist. IKEA tehased asuvad Leningradi, Kirovi, Moskva ja Novgorodi oblastis.

Samuti ei toimu endiselt IKEA kaupade importi ja eksportiVenemaal ja Valgevenes.

IKEA-l on Venemaal 14 kauplust ja kaubanduskeskust Mega, mõned linnaformaadis kauplused IKEA City ja disainistuudiod.

Eelmisel rahandusaastal (2020. aasta septembrist 2021. aasta augustini) suurendas ettevõte oma müüki Venemaal 31 protsendi võrra. IKEA poode Venemaal haldava ettevõtte tulu kasvas Vene maksuameti andmeil 2020. aastal 6,7 protsendi võrra, ulatudes 123,1 miljardi rublani (umbes 2 miljardit eurot).

Rootsi peaminister Magdalena Andersson ja Soome president Sauli Niinistö: Rootsi ja Soome esitavad täna üheskoos NATO-sse astumise taotluse

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Soome ja Rootsi esitavad täna, kolmapäeval (18.mail) koos taotluse NATO liikmeks saamiseks, ütles Rootsi peaminister Magdalena Andersson eilsel pressikonverentsil. Andersson andis pressikonverentsi Stockholmis koos Soome presidendi Sauli Niinistöga, vahendab Yle.fi.

“Meie riigi julgeolekule on parim, et me saame esitada NATO-sse astumise taotluse koos. Me seisame demokraatia ja vabaduste eest. Me teeme iseenda otsuseid, kuid mul on hea meel, et me tegime sama otsuse. NATO tugevdab Rootsi ja Läänemere julgeolekut. Soome ja Rootsi on üksmeelel, et me liigume käsikäes edasi. Homme me esitame koos NATO-sse astumise taotlused,” rääkis Andersson.

Niinistö tunnustas Soome erakondi sel kevadel solidaarsuse näitamise eest. Ta ütles, et ajalooliste otsuste tegemisel on tähtis, et igaüks saab neis osaleda ning saab vastused oma küsimustele.

“Demokraatia on võitnud,” sõnas Niinistö.

Niinistö sõnul tõukasid Soome ja Rootsi otsust tagant Venemaa liidri Vladimir Putini nõudmised, et need riigid ei tohiks NATO-sse astuda. “See pani mind mõtlema sõjalisele liidule.”

Niinistö sõnul mõtles ta varem, kas Venemaa võib astuda karme vastusamme Soome otsuse peale. Praegu tema hinnangul nii ei paista, kuid olukord võib muutuda.

Andersson ja Niinistö kohtuvad neljapäeval Washingtonis koos ka USA presidendi Joe Bideniga. Anderssoni sõnul võib kohtumisel arutlusele tulla ka Türgi seisukoht Soome ja Rootsi liitumisele. Türgi president Recep Tayyip Erdogan on öelnud, et riik ei toeta nende kahe NATO-sse astumist.

Avafoto: Rootsi peaminister Magdalena Andersson  (NordenBladet)

Vaata ka:

 

1...192021...58Page 20 of 58