Reede, august 22, 2025

ROOTSI UUDISED

Rootsi: Stockholmis hakkavad septembrist kehtima uued karmid reeglid e-tõukeratastele

NordenBladet – Rootsi pealinnas Stockholmis hakkavad septembrikuus kehtima uued ranged reeglid e-tõukeratastele. Pealinna tänavad ja sillad saavad tõuksidest lahti, sest piirangud algavad juba septembris, ütleb riigi infrastruktuuri eest vastutav minister. Esmalt piiras linn seda, kui palju e-tõukerattaid üldse linnas olla tohib ning kehtestas teenust pakkuvatele ettevõtetele trahvisummad. Nüüd aga tulevad karmimad piirangud.

Niisiis krutitakse piiranguid juurde samm-sammult, kuid viimased muutused on väga oluline hetk kogu valdkonna arengule. Üle Euroopa mõtlevad ametnikud, kuidas tagada aina kasvavate e-liiklejate arvu tingimustes liiklusturvalisus.

2021. aastal toimus Pariisis karm liiklusõnnetus, kus elektritõukeratas sõitis otsa inimesele, kes suri. Linn ähvardas pärast seda need täielikult keelata, kuid siis kehtestas jalakäijate seas populaarsemates paikades kiirusepiirangu 10 km/h.

Norra pealinn Oslo keelustas öise rendi, et õnnetuste arvu vähendada.

2021. aasta suvel oli Stockholmi tänavatel rekordarv e-tõukerattaid – 21 000. Siis aga tehti muudatus ning lubati igal rentijal anda välja maksimaalselt 1500 e-tõuksi ning linn hakkas võtma igal aastal 140 dollarit tasu ühe sõiduki kohta. Nüüd on registreeritud e-tõukerattaid linnas maksimaalselt 12 000.

Rootsi: Svenska Kraftnät teatas, et elektri andmist hakatakse piirama

NordenBladet — Rootsi põhivõrgu ettevõte Svenska Kraftnät andis teada, et elektri andmist tarbijatele võidakse hakata piirama, seda eriti Rootsi lõunaosas. Põhjuseks on Venemaa rünnak Ukraina vastu, millega seoses tuuakse Euroopasse palju vähem gaasi. See mõjutab Euroopa elektrituru kõrval ka Rootsi elektriturgu, vahendab Rootsi raadio.

Planeeritud elektrikatkestuste oht on kõige suurem Rootsi lõunaosas, eriti aga Skåne läänis, samuti Stockholmi ja Göteborgi piirkondades.

Katkestuste eesmärk on ära hoida võrgu ülekoormust. Praegu pole veel teada, kui pikka aega kodutarbijate katkestused kestavad, aga see toimub tarbimise tipptundide ajal.

 

Rootsi: SAS esitas USA-s pankrotikaitse taotluse, et vähendada ettevõtte võlga

NordenBladet – Skandinaavia riikides tegutsev lennufirma SAS, mille suuromanikud on Rootsi ja Taani riik, teatas eile õhtul, et esitas USA-s taotluse pankrotikaitseks, et vähendada ettevõtte võlga. Ettevõttele avaldavad survet streikivad piloodid ja kallid liisingumaksed.

SAS-i tegevjuhi Anko van der Werffi sõnul kiirendas pilootide streik ettevõtte otsust paluda USA-s pankrotikaitset USA pankrotiseaduse 11. peatüki alusel (Chapter 11 of the United States Bankruptcy Code), mis võimaldab ettevõtet ümber struktureerida.

Taani SAS-i pilootide läbirääkija sõnul on avalduse ulatusest näha, et see oli mitmeid kuid töös ning pilootide süüdistamine selles küsimuses on põlastusväärne.

SAS-i sõnul on pilootide streik kahjulik lennuettevõtte rahavoogudele ja finantspositsioonile. Streik läheb ettevõttele igapäevaselt maksma ligikaudu 10 kuni 13 miljonit dollarit (9,7 – 12,6 miljonit eurot).

Sydbanki analüütikute hinnangul võib streik enda alla võtta pea poole ettevõtte rahavoogudest järgmise nelja kuni viie nädala jooksul.

Ekspertide sõnul võimaldab SAS-i taotlus osasid inimesi kergemini lahti lasta. Rootsi lennupilootide ühenduse esimehe Martin Lindgreni sõnul on ühenduse liikmed kindlad, et ettevõtte ümberstruktureerimine ehk osade inimeste koondamine on vältimatu.

Samas kinnitas Lindgren, et pankrotitaotlus ei mõjuta nende streiki ega kokkuleppeid ettevõttega.

SAS-i teatel peaks pankrotikaitse avaldus aitama kiirendama veebruaris teatatud restruktureerimist.

Lennuettevõte on kõnelustes võimalike investoritega täiendava 700 miljoni dollari investeerimiseks SAS-i.

Streigi tõttu ei lenda pooled SAS-i lennukid, mis mõjutab ligikaudu 30 000 inimest päevas.

Lennuliiklust jälgiva FlightAware veebisaidi järgi on 77 protsenti 232-st planeeritud SAS-i lennust teisipäeval tühistatud. Oslo Gardermoen lennujaamas oli teisipäeval maailma suurim lenduda katkestamise määr.

SAS-i hinnangul kulub pankrotikaitse menetlemiseks üheksa kuni 12 kuud.

Lennuettevõtte finantsjuht Erno Hilden tõi USA kohtule esitatud dokumentides välja, et lennufirma pole praegu suutnud muuta lennukite liisimise kokkuleppeid. Väidetavalt maksab SAS lennukite liisimise eest palju rohkem kui konkurendid.

Rootsi valitsus pole siiani nõustunud ettevõtet rahaliselt toetama samas Taani valitsus võib seda teha kui SAS saab endale juurde uusi investoreid.

Rootsi: Rootsi keskpank (Riksbank) tõstis intressimäärasid 0,75 protsendile

NordenBladet – Riksbank tõstis intressimäärasid 50 baaspunkti 0,75 protsendini. Intressimäärasid võidakse see aasta tõsta veel, vahendab Financial Times.

Rootsi keskpank Riksbank lisandub mitmetele teistele, kes on viimastel kuudel kasvava inflatsiooni ohjamiseks tõstnud intressimäärasid.

Keskpank teatas, et ostab aasta teises pooles 37 miljardi rootsi krooni (3,4 miljardi euro) eest võlakirju.

Aprillis tõstis Rootsi keskpank baasintressimäära 25 baaspunkti.

Maikuus oli sellest hoolimata inflatsioon 7,2 protsenti, mis oli kõrgem tõus 31 aasta jooksul. Keskpanga inflatsiooni sihttase on kaks protsenti.

Inflatsioon Rootsis võib aasta lõpuni püsida üle seitsme protsendi.

Analüütikute hinnangul peaks laenamise kulud finantsturgudelt tõusma, kuna on ootus, et nii Euroopa keskpank kui ka USA Föderaalreserv tõstavad intressimäärasid juulis.

Rootsis on suur kinnisvara hinnalangus

NordenBladet — Rootsis võivad kinnisvara hinnad langeda lausa 20 protsenti, kinnitas riigile kuuluva Rootsi panga SBAB peaökonomist Robert Boije väljaandele Dagens Nyheter. Hinnad võivad langeda 15-20 protsenti ja seda 2024. aastaks. Käesoleva, 2022. aasta lõpuks võib langus olla 10 protsenti.

Kinnisvara hinnalangus on seotud intressimäärade tõusuga. Kõige kiiremini langeb kinnisvara hind Stockholmi piirkonnas.

Turul on tekkinud suur kinnisvara pakkumine, mida seosestatakse müügi huviga enne suurt hinnalangust.

Rootsi ja Soome liiguvad majanduslikult samas rütmis. Nüüd ollakse ka Soomes mures kinnisva hinna languse pärast.
Soomes aga asjatundjad sellist suurt hinnalangust ei prognoosi nagu see võib juhtuda Rootsis. Esiteks on põhjus selles, et Rootsis on hinnad viimastel aastatel kiiremini kerkinud. Kui Rootsis on olnud hinnatõus alates 2020. aasta algusest 20 protsenti, siis Soomes vaid 7 protsenti. Lisaks on Soomes mitmeid piirkondi, kus kinnisvara on juba odavnenud aastaid. Rootsis on aga hinnad kerkinud.


Foto: Stockholm, Rootsi (NordenBladet)

Teiseks on Rootsi majapidamised Soome omadega võrreldes rohkem võlgu. Ka kinnisvaralaenud on Rootsis suuremad ja tagasimakse ajad pikemad.

Kui soomlastel on keskmiselt kinnisvaralaenu võetud aastapalgaga võrreldavas summas, siis Rootsis on summad kaks korda suuremad.

Kolmandaks on Rootsi tsükkel veidi Soomest ees ning Rootsis on intresse juba kergitatud. Ühtlasi prognoositakse Rootsis suuremat intressitõusu kui eurotsoonis.

Otsest mõju Rootsi kinnisvaraturu hinnalangusel seega Soomele pole. Kinnisvaraturg pole riigiti omavahel nii seotud nagu aktsiaturg. Näiteks oli Rootsis hinnalangus ka 2018. aastal ja see Soomet ei mõjutanud.

Soome ja Rootsi majandus ja rahandus on aga omavahel tihedalt seotud. Rootsi on Soome suurim kaubanduspartner. Kui Rootsi majandus nõrgeneb, siis satuvad sealsed pangad raskutesse ja tööpuudus suureneb – see võib omakorda avaldada mõju Soomele.

Seega võib Rootsi kinnisvaraturul toimuv mõjutada ka Soomet. Rootsi ja Soome pangad peaks aga languse välja kannatama.

Avafoto: Pexels