Norra vasakpoolsed parlamendisaadikud esitasid 16-aastase Rootsi kliimaaktivist Greta Thunberg´i Nobeli rahupreemia kandidaadiks

märts 28, 2019

NordenBladet – Tänavusele Nobeli rahuauhinnale* kandideerib 301 üksikisikut või organisatsiooni. Võitja teeb Norra Nobeli komitee teatavaks oktoobris. Kandidaatide nimekiri on tegelikult salajane ning nendest on teda vaid üksikud. Ajaleht Asahi väitis eelmisel kuul, et Jaapani peaminister Shinzo Abe esitas Nobeli rahupreemia kandidaadiks ka USA presidendi Donald Trumpi.

Nüüd on teada ka, et Rootsi kliimaaktivist Greta Thunberg (16) kandideerib Nobeli rahupreemiale. Thunbergi esitasid kandidaadiks Norra kolm vasakpoolset parlamendisaadikut, vahendab ajaleht Verdens Gang. Greta Thunbergi asutatud liikumine on oluline panus rahu heaks, põhjendasid poliitikud oma sammu.

Rootsi koolitüdruk Greta Thunberg alustas mullu 20. augustil Stockholmis parlamendihoone juures istumisstreiki, et nõuda riigi ja kogu maailma juhtidelt konkreetseid tegusid ähvardava kliimakatastroofi ära hoidmiseks. Väikesekasvuline (153 cm) tüdruk sai kiiresti maailmakuulsaks ja täna järgivad teda kümned tuhanded noored üle kogu maailma.

Enda sõnul kuulis Greta inimeste põhjustatud kliimasoojenemisest kaheksa-aastasena koolis ning otsustas anda oma panuse selle pidurdamiseks.Ta hakkas kodus energia säästmiseks tulesid kustutama, loobus lennukiga lendamisest ja hakkas veganiks. Samuti ei ostnud Greta ilma vajaduseta uusi asju.

Greta pühendunud tegutsemine äratas kiiresti meedia tähelepanu ning uudis visast targa jutuga Rootsi koolitüdrukust levis kiiresti üle Euroopa ja maailma. Grete Thunberg käib parlamendihoone juures meelt avaldamas reedeti ning tema eeskujul on Euroopas ja mujal maailmas tulnud tänavatele juba sajad tuhanded koolilapsed.

Saksa nädalaajakiri Der Spiegel uuris hiljuti Greta Thunbergilt, kas ta tunneb oma edu üle uhkust. „Ei. Ma ei ole ju veel midagi saavutanud. Isegi kui kogu maailmas toimuvad demonstratsioonid, on see alles algus, sest poliitikud ei tunne meie vastu huvi.“

Gretast alguse saanud kooliõpilaste liikumine laieneb kiiresti, 15. märtsil toimusid kooliõpilaste meeleavaldused juba 70 riigis ja nende seas ka Eestis.

Möödunud aastal pälvisid Nobeli rahuauhinna Denis Mukwege ja Nadia Muradi. Auhind anti püüdluste eest “teha lõpp seksuaalvägivalla kasutamisele sõjarelvana”, ütles Nobeli komitee esimees Berit Reiss-Andersen.

Mõlema laureaadi tegevus ulatub kaugemale ühe konflikti piiridest, lisati avalduses ja osutati liikumise #MeToo kandepinna laienemisele.

Iraagi jeziidi aktivist Nadia Murad sündis 1993. aastal Põhja-Iraagis Ninive kubermangus Kojo külas . Muradi küla langes äärmusrühmituse Islamiriik (ISIS) kätte 2014 augustis. Murad rööviti ja teda sunniti seksuaalorjusesse Islamiriigi vallutatud Mosuli linnas. 2015 alguses õnnestus tal põgeneda. Juba 2015. aasta lõpus andis Murad tunnistusi ÜRO Julgeolekunõukogus. 2016. aasta septembris nimetati ta ÜRO inimkaubanduse ohvrite hea tahte saadikuks.

Günekoloog Denis Mukwege tegeleb vägistamisohvrite rehabiliteerimisega Kongo Demokraatliku Vabariigi kirdeosas. Mukwege sündis 1955 Costermansville’is Ida-Kongos. Günekoloogi elukutse omandas ta Prantsusmaal Angersi ülikoolis.

Kui möödunud sajandi lõpus puhkes esimene Kongo kodusõda, avas Mukwege kodulinnas Bukavus Panzi haigla seksuaalvägivalla ohvrite abistamiseks. 2012 septembris kõneles ta ÜROs massivägistamisest ja nende ohvritest Kongos, millisele probleemile ei ole muu maailm pööranud piisavat tähelepanu. Kuu aega hiljem elas ta oma kodus üle ebaõnnestunud atentaadikatse.

_________________________________

* Nobeli rahuauhind on üks viiest Alfred Nobeli asutatud auhinnast. Erinevalt teistest auhindadest, mis antakse üle Stockholmis, antakse see üle Oslos. Auhinna saaja otsustab Norra parlamendi valitud komitee. Põhjus, miks see auhind otsustatakse nimelt Norras, on asjaolu, et Alfred Nobeli surma ajal olid Rootsi ja Norra personaalunioonis ning Norra parlament tegeles üksnes sisepoliitikaga. Nii tahtis Nobel tagada, et see auhind jagataks sõltumatult riikide välispoliitikast.

Avafoto: Greta Thunberg (Väljavõte YouTube videost)

Merehätta jäänud Norra kruiisilaev MV Viking Sky jõudis Lääne-Norra Molde sadamasse

Helena-Reet Ennet

märts 24, 2019

NordenBladet – Laupäeva pärastlõunal, (23.märtsil) tekkisid 228 meetrisel kruiisilaeval MV Viking Sky teel Norra läänerannikult Tromsöst Stavangeri tehnilised probleemid, sealhulgas seiskusid jõumasinad, ja alus jäi seisma ranniku ääres, kus lained ulatusid üheksa meetrini.

Lähim laev reageeris Viking Sky SOS-kutsele ning püüdis appi sõita, kuid vajas kaheksameetriste lainete tõttu lõpuks ise päästmist. Hätta jäid 1373 reisijat ja meeskonnaliiget. Kella 14 ajal SOS-teate saanud ja appi tõtanud kaubalaeva surusid aga kaheksameetrised lained peaaegu külili ja selle meeskond pidi päästekopterite tulekut oodates evakueeruma merre.

Vaid kilomeetri kaugusel rannikust ja 100 meetrit karidest ankrud heitnud Viking Sky pardalt viisid kopterid öö läbi reisijaid Hustadsvika evakueerimiskeskusesse, kus arstid andsid vigastatuile abi ja Punane Rist jagas tekke ning kuivi rõivaid.

„Paarikümnel inimesel on luumurde või haavu,“ teatas Punane Rist. Raskemini on vigastatud vanemad inimesed. Kõige tõsisemad haavad on 80aastasel naisel. „Pardalt oli selgelt näha, et lähemad karid on käeulatuses ja lained näisid meid nende poole kandvat. Aga õnneks ei olnud nendel hukkumine meie saatus,“ ütles reisija Jan Trebrueggen.

Hommikuks oli evakueeritud 479 laevareisijat. Neile korraldatakse lennureis kodumaale. 458-liikmeline meeskond ja 436 reisijat jäi veel pardale.

Laev kõikus tuules tugevasti. Reisijate tehtud videodelt on näha, kuidas tugitoolid ja lillepotid piki tekki tiirutavad ning vähemalt ühes kohas varises vahelagi allistujatele pähe. Suur osa reisijaist on britid või ameeriklased, meeskonnas on inimesi 45 rahvusest. Verdens Gangi teatel on kapten soomlane.

Hommikuks saadi Viking Sky neljast mootorist kolm tööle ja laev hakkas väga aeglaselt Lääne-Norra Molde sadama poole liikuma, pardal üle 900 kergendust tundva inimese. Kui lained päeva peale pisut vaibusid, võtsid päästealused kruiisilaeva puksiiri.

Norra ajakirjanduse andmeil oli Itaalia Ancona laevatehases tehtud ja esimese reisijatega sõidu 2017. aastal sooritanud Viking Sky esimesel talvisel reisil. Laevafirma teatas, et 27. märtsile kavandatud Skandinaavia ja Kieli kanali kruiis jääb ära.

Laev kuulub Norra firmale Viking Ocean Cruises, mille suuromanik on Torstein Hagen. Miljonär pani oma ärile aluse Venemaal, kus tal oli neli jõelaeva.

Norras avati maailma kõrgeim, 85,4 meetri kõrgune puithoone – Mjøstårnet ehk Mjösa torn

Helena-Reet Ennet

märts 17, 2019

NordenBladet – Mjøstårnet ehk Mjösa torn avati ametlikult 15. märtsil 2019 ning tegu on kõrgeima puithoonega kogu maailmas. Norras Brumunddali linnas asuv 18-korruseline Mjøstårnet on 85,4 meetri kõrgune. Hoones asuvad hotell, korterid ja kontoriruumid.

Hoone põrandaelementides kasutati Metsä Woodi valmistatud kiiret, kerget ja keskkonnasõbralikku lamineeritud vineerpuitu. Mjøstårnet sümboliseerib keskkonnasõbralikku mõtlemist ehituses. Hoone tõestab, et puidust on võimalik ehitada ka kõrgeid hooneid.

Nii kõrge puithoone projekteerimistöö oli Voll Arkitekteri arhitektile ja partnerile Øystein Elgsaasile väljakutse. “Soovime inspireerida teisi ehitama samamoodi,” sõnas Øystein Elgsaas. “Selle hoone konstruktsioon sarnaneb tavapäraste hoonete omaga, aga elementide mõõdud on harilikust palju suuremad.” Nii Mjøstårneti konstruktsioon kui ka fassaad on valmistatud puidust. Kandekonstruktsioon koosneb liimpuidust postidest, taladest ja diagonaaltaladest.

Alumised kümme korrust on valmistatud kokkupandavatest puitelementidest. Ülemiste korruste platvormid on betoonist, et hoonet koos hoida ja kõikumist vältida. Liimpuitu on kasutatud ka põrandaelementides. Eesmärk oli hoone ehitamisel kasutada kestlikke kohalikke puittooteid ja teha koostööd kohalike tarnijatega.

Foto: Metsä Group

Soome tegi Rootsile ja Norrale ettepaneku ühisteks maaväeõppusteks

Helena-Reet Ennet

jaanuar 15, 2019

NordenBladet — Soome kaitseminister Jussi Niinistö tegi Rootsis Sälenis oma Rootsi ja Norra kolleegidele ettepaneku ühisteks piiriülesteks maaväeõppusteks.

Norra, Rootsi, Taani ja Soome kaitseministerid Frank Bakke-Jensen, Peter Hultqvist, Claus Hjort Frederiksen ja Jussi Niinistö kohtusid Rootsis Sälenis. Soome tegi ettepaneku Soome-Rootsi-Norra ühisteks piiriülesteks sõjalisteks maavägede õppusteks maade põhjaosas. Rootsi ja Norra suhtusid ettepanekusse toetavalt.

Analoogsed õhujõudude ühisõppused juba toimuvad. Rootsi koolitab aastas välja 5000 uut kaitseväelast, Soome aga 21 000. Rootsis on tugevamad õhujõud ja laevastik, aga maaväed on ajale jalgu jäänud. Soome maaväed on aga Põhjamade suurimad.

Soomel ja Rootsil on erinevad ohud. Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist peab Rootsile suurimaks ohuks Venemaad. Soome kaitseminister Jussi Niinistö peab Soomele suurimaks ohuks sisejulgeolekut. Niinistö ei näe hetkel Põhjamaadele sõjalist ohtu. Samas tõdeb ta, et rahu tagamiseks peab olema valmis kõige hullemaks.

Allikas Vene meediale: Soome ja Norra piiri äärde paigutatakse 16 „viimsepäeva torpeedot”

Helena-Reet Ennet

jaanuar 15, 2019

NordenBladet — Allika väitel on kavas Vene laevastik varustada 32 Poseidon-tüüpi torpeedoga, millest pool läheb Põhja laevatikule. Baasid on Soome ja Norra piiri lähedal. Venemaa paigutab seega 16 nn viimsepäeva torpeedot Koola poolsaarele*, Soome ja Norra piiri lähedale. Teave põhineb Vene uudistekanali TASS allikal. Läänes edastas uudist Barents Observer, vahendab Kaleva.

Tegemist on Vene presidendi Vladimir Putini (66) möödunud aastal esitletud autonoomse torpeedo ehk veealuse drooniga. Seda tuntakse nimede all Poseidon ja Kanyon.

Torpeedo jõuallikas on väike tuumareaktor, Vene allikate info kohaselt suudab see sukelduda kilomeetri sügavusele ja saavutada 100-sõlmelise kiiruse (185 km/h). Tänu energiaallikale suudab torpeedo liikuda ligi 10 000 kilomeetri kaugusele stardikohast. Kahte laevastikku paigutatuna suudab see katta kõik maailma mered ja ookeanid.

Allveelaevast või veealusest sadamast välja lastava torpeedo pikkus on 24 meetrit. Torpeedole võib paigaldada ligi 100-kilotonnise lõhkepea. Võrdluseks, Hirošima tuumapommi võimsus oli 16 kilotonni.

Putin on öelnud, et selle torpeedo vastu pole maailmas tõrjet. USA kaitseministeerium Pentagon on kinnitanud sellise relva olemasolu, kuigi tõendeid on väga vähe. Suvel teatas Vene meedia selle torpeedo katsetustest. Poseidoni nime kandvast torpeedost avalikustati ka video.

Venemaa ajakirjanduses on kõlanud üleskutsed panna Poseidoni abil Põhjameres plahvatama 220-kilotonnine lõhkepea, „kui Euroopa halvasti käitub”, mis tekitaks 400-500-meetrise tsunami ja pühiks oma teelt kõik elusa.

[embedded content]

TASS on Twitter

Russian Navy to put over 30 Poseidon strategic underwater drones on combat duty – source https://t.co/XYufV5oLjQ

Julian Röpcke on Twitter

Russian newspaper (which’s e-i-c advices Vladimir Putin) calls for Russia to send a “Poseidon” underwater drone & detonate a 200 megatons nuclear device in the southern North Sea “if Europe behaves badly”. The following “400-500 meter” tall tsunami would “flush away all living”.

______________________________

*Koola poolsaar (vene Кольский полуостров (Kolski poluostrov), saami Guoládatnjárga) on poolsaar Venemaa loodeosas Murmanski oblastis. Piirneb põhjas Barentsi mere, idas ja lõunas Valge merega. Poolsaare pindala on ligikaudu 100 000 km². Koola poolsaarel on Põhja-Atlandi hoovuse tõttu suurte laiuste kohta suhteliselt soe kliima. Jaanuari keskmine temperatuur on umbes –10 °C, juulis umbes +10 °C. Koola poolsaart katab lõunas taiga ja põhjas tundra. Barentsi meri on tavaliselt ka talviti jäävaba. Enamus poolsaare elanikest on 20. sajandil sisserännanute järeltulijad. Ajalooliselt on poolsaarel elanud saamid ja neile lisaks rannikualadel ka pomoorid. Kolhooside loomisega koondati saamid Lovozero linna. Nad kasvatavad põhjapõtru kogu poolsaarel. Piirkonna tähtsaim linn on Murmansk.

1...404142...45 Page 41 of 45

NORRA UUDISED

Norra vasakpoolsed parlamendisaadikud esitasid 16-aastase Rootsi kliimaaktivist Greta Thunberg´i Nobeli rahupreemia kandidaadiks

Merehätta jäänud Norra kruiisilaev MV Viking Sky jõudis Lääne-Norra Molde sadamasse

Norras avati maailma kõrgeim, 85,4 meetri kõrgune puithoone – Mjøstårnet ehk Mjösa torn

Soome tegi Rootsile ja Norrale ettepaneku ühisteks maaväeõppusteks

Allikas Vene meediale: Soome ja Norra piiri äärde paigutatakse 16 „viimsepäeva torpeedot”

TASS on Twitter

Julian Röpcke on Twitter