NordenBladet — Sügisel, oktoobris ja novembris korraldatakse Soomes, Rootsis ja Norras ühine sõjaline õppus, kus osaleb Soomest ligi 2000 sõjaväelast. Õppuse nimi on Trident Juncture 18 ja see toimub vahemikus 25.10.–7.11.2018. Tegemist on NATO õppusega, mida juhib Norra ja kus osalevad ka Rootsi ja Soome sõjaväelased, edastas Soome kaitsevägi.
Soome osaleb õppusel kui partner. Soome eesmärk on õppusel parandada rahvusvahelist kaitse- ja koostöövõimet.
Soomest osaleb kokku 2000 sõjaväelast kõigil tasanditel. Maaväest osaleb muu hulgas Pori brigaadi jäägrikompanii, mis osaleb Rootsi brigaadi koosseisus.
Õppus on ühtlasi osa Soome-Rootsi sõjalisest koostööst.
Merejõududest osaleb nii laevastiku- kui rannakaitseüksusi, samuti Uusimaa brigaadi rannajäägrikompanii.
Õppuse lennutegevus toimub peamiselt Norra õhuruumis, aga osaliselt ka Rootsi ja Soome kohal.
Trident Juncture 18 on NATO õppus, mida korraldatakse iga kolme aasta tagant. Õppusel osaleb kokku 35 000 sõjaväelast 30 riigist.
Eelmine õppus korraldati 2015. aastal Hispaania, Portugali ja Prantsusmaa territooriumil. Tol korral osales Soomest hävitajaüksus ja eriüksuslasi, kokku ligi 160 inimest.
Samal ajal toimuvat Soome-Rootsi õppust Northern Coasts juhib Soome ja seda korraldatakse Soomes kolmandat korda.
NordenBladet — Soome, Rootsi ja Norra osalevad projektis, millega ehitatakse 3. miljardi euro eest välja raudtee Põhja-Jäämere äärest Kirkkoniemist (Kirkenes) kuni Rovaniemini.
Tegemist on osaga Põhja mereteest, mis kulgeb Hiinast mööda Venemaa rannikut Põhja jäämere ääres kuni Soome ja Norrani välja. Sealt hakkab kaup liikuma Rootsi ja Taani või Tallinna-Helsingi tunneli ja Rail Baltica kaudu Euroopasse.
Soome valitsus on valinud koos Norra valitsusega välja trassi Norrast Kirkkoniemist kuni Rovaniemini. Alternatiivsed trassid olid Murmanskist Kemijärvile ning Norrast Tromsøst või Narvikist Torniosse või Kolarisse.
Põhja raudteetrassi valmimine oleks reaalne 2030. aastaks. Investeeringutest 2 miljardit eurot oleks Soomes ja 0,9 miljardit Norras.
Raudtee on osa Soome valitsuse ambitsioonikast plaanist muutuda suurimaks tegijaks Ida-Lääne vahelise kaubanduse, reisijateveo ja tehnoloogiavahetuse vallas.
NordenBladet — Norra justiitsminister Sylvi Listhaug teatas tagasi astumisest seoses kohatu kommentaariga Facebookis. Listhaugi otsus tagasi astuda tuleneb tema vastu kavandatud umbusaldushääletusest parlamendis, mis oleks võinud kaasa tuua terve Erna Solbergi valitsuse tagandamise.
Listhaug sattus rünnaku alla pärast Facebooki kommentaari, kus ta kirjutab, et opositsioonis olev tööpartei peab terroristide õigusi tähtsamaks rahvuslikust julgeolekust. Norralased olid selle peale pahased, kuna Anders Breiviki massimõrv Utöya saarel 2011. aastal oli suunatud just tööpartei noortelaagri vastu.
NordenBladet – Tõlkeprogrammi Traducta Norsk Pengepungist (Norra rahakott) on nüüdsest võimalik taotleda toetust eesti väärtkirjanduse tõlkimiseks lisaks norra keelele ka islandi, taani ja rootsi keelde.
Norsk Pengepung toetab ka Eesti kirjandusteoste väljaandmist Norras, Islandil, Taanis ja Rootsis.
Norsk Pengepungi eelarve on 150 000 eurot ning selle on annetanud eraannetaja Norrast.
Tõlkija loometöötoetuse saamiseks tuleb Eesti Kultuurkapitali Traducta komisjonile esitada vormikohane taotlus e-kulka kaudu.
Teose väljaandmistoetuse saamiseks tuleb Eesti Kultuurkapitali Traducta komisjonile esitada vormikohane taotlus aadressil traducta@kulka.ee või e-kulka kaudu.
Heaoluriigi teooria
Heaoluriigi teooria kohaselt garanteerib riik kodanikele poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi, ühendades turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Heaoluriigi eesmärgiks on kaasatuse ja solidaarsuse suurendamine.
Gøsta Esping-Andersen jaotab heaoluriigid kolmeks: konservatiivne, liberaalne, sotsiaal-demokraatlik. Heaoluriigide jagumine tüüpideks on tehtud vastavalt riigi teenuste avalikule pakkumistele (decommodification), ühiskonna klassijaotusele ning avaliku ja erasektori osakaalule. Decommodification, on autori järgi olukord, kus teenus on antud nagu õiguse, mida inimene saab tarbida ilma turu toetumiseta. Sotsiaaldemokraatliku heaoluriigi ajaloolised tingimused on protestantlik traditsioon kombinatsioonis individualismi ja solidaarsusega, tööliste ja talurahva koostöö, vasakparteide domineerimine, keskklassi hiline kujunemine. Põhjamaise mudeli eelisteks on universaalsus, laialdane populaarsus, kõrge toetuste tase, kõrge tööhõive, sotsiaalsete vastuolude vähendamine. Puudusteks aga äärmiselt kompleksne rakendada, kallis ja bürokraatlik, kõrged maksud, riigi ja valitsuse domineerimine, konkurentsi- ja eelarveraskused.
Soome näide
Soome heaolumudel on sotsiaaldemokraatlik. 1960. aastatel algas Soomes suur sotsiaalreform. Paranes avalike teenuste maht ja kvaliteet. Rõhutati, et tervisele, tööle ja toimetulekule on õigus igal inimesel, sõltumata tema sünnipärast või sotsiaalsest päritolust. Selles ühiskondlikus kontekstis nähti haridust heaoluriigi sotsiaalse turvamehhanismi osana. Ühelt poolt peeti haridust majandusliku ja vaimse heaolu saavutamise vahendiks, teisalt aga inimõiguseks, mis tuli tagada kõikide sotsiaalsete klasside lastele. Hariduslikku võrdsust peeti soome rahvusliku tervenemise keskseks teguriks. Enam ei küsitud, kui palju uuendused maksma lähevad, vaid kui palju riigil nende elluviimiseks raha on. Soomes määras heaoluriigi sisu sotsiaaldemokraatlik ideoloogia.
Sotsiaal-demokraatlikus heaoluriigis on rahvas rohkem nõus kõrgete maksudega kui üldse teistes riikides. Kuid hüvede süsteem satub raskustesse iga kord, kui tööpuudus suureneb. Nii juhtuski Soomes. Süsteemi eesmärgiks on tagada kõigile võrdsed sotsiaalsed õigused kapitalistliku majanduse tingimustes, leevendades sotsiaalkindlustussüsteemi kaudu turu ebakõlasid. Seejuures on kindlustussummad seotud sissetulekutega, kuid olenemata sissetulekute suurusest kuuluvad kõik inimesed siiski ühtse süsteemi alla. Sissetulekute ümberjaotamine ei toimu mitte ainult üle ühe inimese elutsükli, vaid ka hõivatutelt töötutele. Sotsiaal- ja tervishoiuteenused on peaaegu täielikult riiklikud ja neid finantseeritakse maksulaekumiste arvel. Selle mudeli märksõnaks on solidaarsus, mis tähendab, et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida või pöörduda kohtusse.
Sotsiaal-domokraatlik mudel keskendub võrdsuse väärtustele ja individuaalsusele. Sotsiaal-demokraatlikus heaoluriigis kulutused sotsiaalsele turvalisusele on suured. See on põhjus miks teadlased ründavad heaolusüsteeme, sest nende arvates annab see tunnistust hoolekandest sõltumise järjest ulatuslikumast kasvust. Loomulikult on neil õigus, kui nad muretsevad selle pärast, et palju inemesi elab ainult riigi toetustest. Toetuse saamiseks esitavad nõudmised võivad põhjustada moraalseid ohte. Moraalne oht tekib sellest, et inimesed võivad kasutada ära kindlustuse kaitset oma käitumise muutmiseks, mis muudab omakorda seda riski, mille vastu nad on kindlustatud. Asi pole niivõrd selles, et mõned hoolekande poolt antavad hüved tekitavad sõltuvuskäitumist, kui selles, et inimesed lihtslat kasutavad pakutavaid võimalusi kavalalt ära. Näiteks tööpuuduse vastu võitlemiseks mõeldud toetused võivad siis, kui neid kasutatakse töötamisest loobumise kattevarjuna, tegelikult töötute hulka suurendada.
Majandusteadlane Assar Lindbeck väidab, et dilemma seisneb selles, et Soome heaoluriigi mudeli nurgakivideks on laialdased avalikud teenused ja mõõdukad sissetulekute erinevused. Sissetulekute erinevusi tasandavad progressiivne maksustamine ja sissetulekute põhjal saadavad toetused. Süsteem toimib vaid siis, kui kõik osalevad maksumaksmises. Tööturusüsteem eeldab laia ühisvastutust. Liidud suudavad efektiivselt oma liikmete õiguste eest seista vaid siis, kui piisavalt paljud maksavad liikmemaksu.
