NordenBladet —Norralased ostavad tükk tüki haaval Soomet kokku ja hiljuti oli sellest hea näide, kui Norra telekomifirma Telenor ostis üle poole Soome mobiilsidefirmast DNA. Tehingu hind on väga kõrge – 1,5 miljardit eurot. DNA on üks Soome kolmest suurest mobiilsideoperaatorist. Viimasel ajal on aga ülevõtmisi olnud teisigi, vahendab Helsingin Sanomat.
Norra NRC Group ostis raudtee haldusfirma VR Track.
Norra Orkla ostis börsifirma Kotipizza ja viis selle börsilt minema. Varem on Orkla ostnud Taffeli tšipsifirma.
Norra Kavli ostis taimset liha Härkist valmistava Verso Foodi.
Norra inkassofirma B2Holding ostis Nordealt 12 000 probleemnset laenu, mille portfelli surus oli 388 miljonit eurot.
Norra Norlandia laiendas hooldustegevust Soomes ostes üles kodu- ja lastehoiuteenuseid pakkuva Alina.
Kaubanduses on Norra omanduses R-kioski, sporditarvete pood XXL ning rõivamüüjad Dressman, Bik Bok, Carlings, Volt ja Cubus. Isegi Soome relvatööstus läks norralaste kätte, kui Soome riik müüs Patriast 49,9 protsenti Kongsbergile.
NordenBladet – Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist ning Eesti suursaadik Norras Janne Jõesaar-Ruusalu kuulutasid tänavuse Norra äriauhinna võitjaiks tarkvarafirmad Helmes ning Cybernetica. Norra-Eesti kaubanduskoja juhi Annely Särglepa sõnul antakse auhinnad ettevõtetele, mis on aasta jooksul kahe riigi ärisidemeid enim edendanud.
Kasvukategooria auhind läks Eesti ühele suuremale tarkvarafirmale Helmes, mis on viimased kolm aastat järjest suurendanud oma eksporti vähemalt poole võrra. “Helmes andis märkimiseväärse panuse Norra ettevõtete digitaliseerimisse. Näiteks viis Helmes Oslo Gardermoeni lennujaama kümned tuhanded parkimiskohad üle uuenduslikule kontaktivabale parkimissüsteemile,” ütles Särglep.
Innovatsiooniauhinna võttis Cybernetica. “Žürii hindas nende puhul e-riigi teenuste arendamist, küberturvalisuse edendamist ning samuti tugevat eksporti. Norra vaatab digiteenuste arendamisel endiselt paljuski Eestile alt üles,” selgitas Särglep.
Norra äriauhinda anti tänavu välja kolmandat korda. Žüriis olid kahe riigi suursaadikud, minister Rene Tammist, Norra-Eesti kaubanduskoja juhid ning ettevõtjad. Peale võitjate Helmese ja Cybernetica jõudsid tänavu finaali ka SleepAngel, Tieto ja Turnit.
NordenBladet – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) avas 13. märtsil taotluste vastuvõtu Eesti – Norra koostööprogrammi „Green ICT“ väiketoetusskeemi, kuhu oodatakse osalema Eesti ettevõtteid. Programmi keskmes on tootearenduse, tööstuse digitaliseerimise ning tervisetehnoloogiate arendamine.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammisti sõnul on Eesti-Norra koostööprogrammi puhul oluline, et toetatakse Eesti ettevõtete uuenduslikke IKT projekte, mis edendavad rahvusvahelist konkurentsi- ja koostöövõimet, lisandväärtuse kasvu ning ressursisäästu. „Eelistatud on projektid, kus töötatakse välja ettevõtete ühislahendusi ning arendatakse kahe riigi ettevõtete vahelist partnerlust,“ lisas Tammist.
„Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetused keskenduvad koostööle keskkonnasõbralikuma ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel,“ rõhutas Norra suursaadik Cecilie Willoch. „Green ICT“ programm Eestis on meie toetusprogrammide hulgas suurim ja Norral on sellele programmile kõrged ootused nii innovatiivsuse kui ka Eesti ja Norra ettevõtete koostöö osas,“ lisas suursaadik.
EASi juhatuse liige Sigrid Harjo selgitas, et „Green ICT“ programmis toetatakse kolme valdkonna arendusprojekte, nendeks on tööstusinnovatsioon, IKT lahendused sidusvaldkondades nagu näiteks transport ja energiamajandus ning kolmandaks tervisetehnoloogiate arendus.
„Rõhk on uute toodete ja teenuste arendamisel ning tööstusettevõtjate tootmisprotsesside digitaliseerimisel. Koostööprogrammi käigus aitame ettevõtet uute partnerite otsingul läbi kontaktiotsingu ja vastavate ürituste, nõustame toetuse taotlemisel ja toetame projekti elluviimisel,“ ütles Harjo.
Taotluste vastuvõtmine algas EASi e-teeninduses 13. märtsil ning kestab kaks kuud kuni 13. maini. Toetust saavad taotleda Eestis registreeritud ettevõtted, partnerina on eelkõige oodatud Norra ettevõtted ja valdkondlikud võrgustikud (klastrid, ülikoolid, assotsiatsioonid jm).
____________________________
Eesti-Norra koostööprogrammi (https://www.eas.ee/teenus/norratoetus/) „Green ICT“ eesmärk on toetada Eesti ettevõtjate jätkusuutlikku arengut ning suurendada Eesti ja Norra innovatsioonialast koostööd ja ettevõtete lisandväärtust.
Programmis toetatakse IT-komponendiga uute toodete ja teenuste arendamist ning tööstusettevõtjate tootmisprotsesside digitaliseerimist. Toetust saavad taotleda Eestis registreeritud eraettevõtted, eelistatud on Eesti ja Norra ettevõtjate ühisprojektid.
Uute partnerite leidmiseks korraldab EAS koostöös Norra innovatsiooniagentuuriga Innovation Norway kontaktiotsingut ja kahepoolseid suhteid edendavaid üritusi. Lisaks nõustab EAS ettevõtjaid toetuse taotlemisel ja projekti elluviimisel.
NordenBladet – Norra kroonprintsi Haakoni ja printsess Mette-Marit Tjessem Høiby 15-aastane tütar printsess Ingrid Alexandra (sünd. 21. jaanuar 2004) läheb Aftonbladeti teatel ajalukku – temast saab ühel päeval teine naine Norra ajaloos, kes riiki kuningannana valitseb.
Viimati valitses kuninganna Norrat 15. sajandil, 600 aastat tagasi. Toonane kuninganna Margaret (valitses aastatel 1389 – 1412) oli nii Norra, Taani kui ka Rootsi valitseja.
Tulevane troonipärija printsess Ingrid Alexandra võtab juba järjest rohkem kuninglikke kohustusi enda kanda. Oma esimese ametliku etteaste tegi ta 2015.aastal.
NordenBladet – Tänavusele Nobeli rahuauhinnale* kandideerib 301 üksikisikut või organisatsiooni. Võitja teeb Norra Nobeli komitee teatavaks oktoobris. Kandidaatide nimekiri on tegelikult salajane ning nendest on teda vaid üksikud. Ajaleht Asahi väitis eelmisel kuul, et Jaapani peaminister Shinzo Abe esitas Nobeli rahupreemia kandidaadiks ka USA presidendi Donald Trumpi.
Nüüd on teada ka, et Rootsi kliimaaktivist Greta Thunberg (16) kandideerib Nobeli rahupreemiale. Thunbergi esitasid kandidaadiks Norra kolm vasakpoolset parlamendisaadikut, vahendab ajaleht Verdens Gang. Greta Thunbergi asutatud liikumine on oluline panus rahu heaks, põhjendasid poliitikud oma sammu.
Rootsi koolitüdruk Greta Thunberg alustas mullu 20. augustil Stockholmis parlamendihoone juures istumisstreiki, et nõuda riigi ja kogu maailma juhtidelt konkreetseid tegusid ähvardava kliimakatastroofi ära hoidmiseks. Väikesekasvuline (153 cm) tüdruk sai kiiresti maailmakuulsaks ja täna järgivad teda kümned tuhanded noored üle kogu maailma.
Enda sõnul kuulis Greta inimeste põhjustatud kliimasoojenemisest kaheksa-aastasena koolis ning otsustas anda oma panuse selle pidurdamiseks.Ta hakkas kodus energia säästmiseks tulesid kustutama, loobus lennukiga lendamisest ja hakkas veganiks. Samuti ei ostnud Greta ilma vajaduseta uusi asju.
Greta pühendunud tegutsemine äratas kiiresti meedia tähelepanu ning uudis visast targa jutuga Rootsi koolitüdrukust levis kiiresti üle Euroopa ja maailma. Grete Thunberg käib parlamendihoone juures meelt avaldamas reedeti ning tema eeskujul on Euroopas ja mujal maailmas tulnud tänavatele juba sajad tuhanded koolilapsed.
Saksa nädalaajakiri Der Spiegel uuris hiljuti Greta Thunbergilt, kas ta tunneb oma edu üle uhkust. „Ei. Ma ei ole ju veel midagi saavutanud. Isegi kui kogu maailmas toimuvad demonstratsioonid, on see alles algus, sest poliitikud ei tunne meie vastu huvi.“
Gretast alguse saanud kooliõpilaste liikumine laieneb kiiresti, 15. märtsil toimusid kooliõpilaste meeleavaldused juba 70 riigis ja nende seas ka Eestis.
Möödunud aastal pälvisid Nobeli rahuauhinna Denis Mukwege ja Nadia Muradi. Auhind anti püüdluste eest “teha lõpp seksuaalvägivalla kasutamisele sõjarelvana”, ütles Nobeli komitee esimees Berit Reiss-Andersen.
Mõlema laureaadi tegevus ulatub kaugemale ühe konflikti piiridest, lisati avalduses ja osutati liikumise #MeToo kandepinna laienemisele.
Iraagi jeziidi aktivist Nadia Murad sündis 1993. aastal Põhja-Iraagis Ninive kubermangus Kojo külas . Muradi küla langes äärmusrühmituse Islamiriik (ISIS) kätte 2014 augustis. Murad rööviti ja teda sunniti seksuaalorjusesse Islamiriigi vallutatud Mosuli linnas. 2015 alguses õnnestus tal põgeneda. Juba 2015. aasta lõpus andis Murad tunnistusi ÜRO Julgeolekunõukogus. 2016. aasta septembris nimetati ta ÜRO inimkaubanduse ohvrite hea tahte saadikuks.
Günekoloog Denis Mukwege tegeleb vägistamisohvrite rehabiliteerimisega Kongo Demokraatliku Vabariigi kirdeosas. Mukwege sündis 1955 Costermansville’is Ida-Kongos. Günekoloogi elukutse omandas ta Prantsusmaal Angersi ülikoolis.
Kui möödunud sajandi lõpus puhkes esimene Kongo kodusõda, avas Mukwege kodulinnas Bukavus Panzi haigla seksuaalvägivalla ohvrite abistamiseks. 2012 septembris kõneles ta ÜROs massivägistamisest ja nende ohvritest Kongos, millisele probleemile ei ole muu maailm pööranud piisavat tähelepanu. Kuu aega hiljem elas ta oma kodus üle ebaõnnestunud atentaadikatse.
_________________________________
* Nobeli rahuauhind on üks viiest Alfred Nobeli asutatud auhinnast. Erinevalt teistest auhindadest, mis antakse üle Stockholmis, antakse see üle Oslos. Auhinna saaja otsustab Norra parlamendi valitud komitee. Põhjus, miks see auhind otsustatakse nimelt Norras, on asjaolu, et Alfred Nobeli surma ajal olid Rootsi ja Norra personaalunioonis ning Norra parlament tegeles üksnes sisepoliitikaga. Nii tahtis Nobel tagada, et see auhind jagataks sõltumatult riikide välispoliitikast.
Avafoto: Greta Thunberg (Väljavõte YouTube videost)
