NordenBladet – Mjøstårnet ehk Mjösa torn avati ametlikult 15. märtsil 2019 ning tegu on kõrgeima puithoonega kogu maailmas. Norras Brumunddali linnas asuv 18-korruseline Mjøstårnet on 85,4 meetri kõrgune. Hoones asuvad hotell, korterid ja kontoriruumid.
Hoone põrandaelementides kasutati Metsä Woodi valmistatud kiiret, kerget ja keskkonnasõbralikku lamineeritud vineerpuitu. Mjøstårnet sümboliseerib keskkonnasõbralikku mõtlemist ehituses. Hoone tõestab, et puidust on võimalik ehitada ka kõrgeid hooneid.
Nii kõrge puithoone projekteerimistöö oli Voll Arkitekteri arhitektile ja partnerile Øystein Elgsaasile väljakutse. “Soovime inspireerida teisi ehitama samamoodi,” sõnas Øystein Elgsaas. “Selle hoone konstruktsioon sarnaneb tavapäraste hoonete omaga, aga elementide mõõdud on harilikust palju suuremad.” Nii Mjøstårneti konstruktsioon kui ka fassaad on valmistatud puidust. Kandekonstruktsioon koosneb liimpuidust postidest, taladest ja diagonaaltaladest.
Alumised kümme korrust on valmistatud kokkupandavatest puitelementidest. Ülemiste korruste platvormid on betoonist, et hoonet koos hoida ja kõikumist vältida. Liimpuitu on kasutatud ka põrandaelementides. Eesmärk oli hoone ehitamisel kasutada kestlikke kohalikke puittooteid ja teha koostööd kohalike tarnijatega.
NordenBladet —Soome kaitseminister Jussi Niinistö tegi Rootsis Sälenis oma Rootsi ja Norra kolleegidele ettepaneku ühisteks piiriülesteks maaväeõppusteks.
Norra, Rootsi, Taani ja Soome kaitseministerid Frank Bakke-Jensen, Peter Hultqvist, Claus Hjort Frederiksen ja Jussi Niinistö kohtusid Rootsis Sälenis. Soome tegi ettepaneku Soome-Rootsi-Norra ühisteks piiriülesteks sõjalisteks maavägede õppusteks maade põhjaosas. Rootsi ja Norra suhtusid ettepanekusse toetavalt.
Analoogsed õhujõudude ühisõppused juba toimuvad. Rootsi koolitab aastas välja 5000 uut kaitseväelast, Soome aga 21 000. Rootsis on tugevamad õhujõud ja laevastik, aga maaväed on ajale jalgu jäänud. Soome maaväed on aga Põhjamade suurimad.
Soomel ja Rootsil on erinevad ohud. Rootsi kaitseminister Peter Hultqvist peab Rootsile suurimaks ohuks Venemaad. Soome kaitseminister Jussi Niinistö peab Soomele suurimaks ohuks sisejulgeolekut. Niinistö ei näe hetkel Põhjamaadele sõjalist ohtu. Samas tõdeb ta, et rahu tagamiseks peab olema valmis kõige hullemaks.
NordenBladet —Allika väitel on kavas Vene laevastik varustada 32 Poseidon-tüüpi torpeedoga, millest pool läheb Põhja laevatikule. Baasid on Soome ja Norra piiri lähedal. Venemaa paigutab seega 16 nn viimsepäeva torpeedot Koola poolsaarele*, Soome ja Norra piiri lähedale. Teave põhineb Vene uudistekanali TASS allikal. Läänes edastas uudist Barents Observer, vahendab Kaleva.
Tegemist on Vene presidendi Vladimir Putini (66) möödunud aastal esitletud autonoomse torpeedo ehk veealuse drooniga. Seda tuntakse nimede all Poseidon ja Kanyon.
Torpeedo jõuallikas on väike tuumareaktor, Vene allikate info kohaselt suudab see sukelduda kilomeetri sügavusele ja saavutada 100-sõlmelise kiiruse (185 km/h). Tänu energiaallikale suudab torpeedo liikuda ligi 10 000 kilomeetri kaugusele stardikohast. Kahte laevastikku paigutatuna suudab see katta kõik maailma mered ja ookeanid.
Allveelaevast või veealusest sadamast välja lastava torpeedo pikkus on 24 meetrit. Torpeedole võib paigaldada ligi 100-kilotonnise lõhkepea. Võrdluseks, Hirošima tuumapommi võimsus oli 16 kilotonni.
Putin on öelnud, et selle torpeedo vastu pole maailmas tõrjet. USA kaitseministeerium Pentagon on kinnitanud sellise relva olemasolu, kuigi tõendeid on väga vähe. Suvel teatas Vene meedia selle torpeedo katsetustest. Poseidoni nime kandvast torpeedost avalikustati ka video.
Venemaa ajakirjanduses on kõlanud üleskutsed panna Poseidoni abil Põhjameres plahvatama 220-kilotonnine lõhkepea, „kui Euroopa halvasti käitub”, mis tekitaks 400-500-meetrise tsunami ja pühiks oma teelt kõik elusa.
Russian newspaper (which’s e-i-c advices Vladimir Putin) calls for Russia to send a “Poseidon” underwater drone & detonate a 200 megatons nuclear device in the southern North Sea “if Europe behaves badly”. The following “400-500 meter” tall tsunami would “flush away all living”.
______________________________
*Koola poolsaar (vene Кольский полуостров (Kolski poluostrov), saami Guoládatnjárga) on poolsaar Venemaa loodeosas Murmanski oblastis. Piirneb põhjas Barentsi mere, idas ja lõunas Valge merega. Poolsaare pindala on ligikaudu 100 000 km². Koola poolsaarel on Põhja-Atlandi hoovuse tõttu suurte laiuste kohta suhteliselt soe kliima. Jaanuari keskmine temperatuur on umbes –10 °C, juulis umbes +10 °C. Koola poolsaart katab lõunas taiga ja põhjas tundra. Barentsi meri on tavaliselt ka talviti jäävaba. Enamus poolsaare elanikest on 20. sajandil sisserännanute järeltulijad. Ajalooliselt on poolsaarel elanud saamid ja neile lisaks rannikualadel ka pomoorid. Kolhooside loomisega koondati saamid Lovozero linna. Nad kasvatavad põhjapõtru kogu poolsaarel. Piirkonna tähtsaim linn on Murmansk.
NordenBladet — Maale elama kolinud inimeste õppelanud kustutatakse, eraisikute maksud on madalamad ja tööandjate maksud viidud nulli – selline paradiis ootab maale elama kolijaid Norras. Eesmärk on hoida elu maal alles, maksku mis maksab.
Soomet ootab ees samuti raske otsus: kas lasta maapiirkondadel tühjeneda või hoida neid elus. Neli viiest soomlasest pooldab maapiirkondadel elu sees hoidmist riigi rahaga. Praegu aga kinnisvara hinnad maapiirkondades kukuvad kivina ja isegi Savonlinna-sugused keskused on mures oma tuleviku pärast, vahendab Helsingin Sanomat.
Soomes ja Rootsis vaadatakse maapiirkondade tühjenemist kui loodusseadust – megatrendi, mille vastu pole mõtet võidelda. Regionaalpoliitika on sõimusõna.
Norra aga liigub siin vastassuunas. Naftaga rikastunud maa hoiab vägisi väikseid kohti elus, maksku mis maksab. See on Põhjamaades suur erand.
Siin on mõned Norra põhjaossa elama läinud inimeste soodustused:
Kõigil piirkonda elama asunutel kustutatakse õppelaenust igal aastal 2600 eurot, õpetajatel 4600 eurot. Kui elad maal pikemalt, kustub laen täielikult.
Kui asutad ettevõtte, ei pea maksma üldse tööandjana makse. Elektrist tuleb maksta vaid osa ja sedagi ilma käibemaksuta.
Tulumaks on maal väiksem – selline kord kehtib juba alates 1990ndate aastate algusest. See kord loodi tollal kalanduse kriisi jaoks ja püsib tänaseni.
Norra regionaalpoliitika alustala on tööandja maksude puudumine: mida kaugemal inimese tööle võtad, seda vähem maksad. See põhimõte kehtib kogu maal.
Norras ei tule see kõik tasuta: selle maksumus aastas on riigile 1,5 miljardit eurot, see on samas suurusjärgus Soome põllumeestele makstavate toetustega.
Lisaks on Norras põllumajandustoetused Soome omadest kõrgemad ning kaitsetollide kaudu antav toetus kohapealsetele tootjatele. Näiteks nisu ja sealiha hinnad on Norras Soome omadest kaks korda kõrgemad – see toetab kohapealset tootjat.
Norra maaelu toetusi ei kõiguta ükski valitsus ega erakond – toetus sellele põhimõttele on sedavõrd suur. Samuti on Norras väga suured toetused väikevaldadele. Näiteks veidi üle 3000 elanikuga valda on ehitatud oma spordikeskus, ujula, mäesuusakeskus ja soojendusega jalgpallihall. Rääkimata sellest, mis maksavad mägiteede tunnelid. Või Norra üle 50 lennuvälja ülalpidamine. Sellele lisaks maksab arengufond Innovasjon Norge maapiirkondade ettevõtjatele heldelt toetusi. Investeeringutest makstakse kinni kuni 3/4.
Kokkuvõttes püütakse teha Norras nii, et maapiirkonda elama kolivad inimesed ei peaks end teistest kuidagi kehvemini tundma.
Norra äärealade toetuste tõhusust uuriti 2012. aastal. Selgus, et toetusmeetmetest on abi piirkonda elama asunud inimeste jaoks. Need, kes said rohkem toetust, jäid kauemaks.
Vaatamata suurtele toetustele maapiirkondades on ka Norras nii, et linnad kasvavad ja maapiirkonnad tühjenevad. Siiski on nii teadlased kui elanikud ühel meelel, et ilma toetusteta oleks tühjenemine veel kiirem.
Norra keeldus Euroopa Liiduga ühinemisest 1972. aastal. Mõjuvaks sai just maapiirkondade elanike arvamus. Samal ajal hakkas raha sisse tulema naftapuurtornidest. Maaelu edendamiseks oli pärast seda jälle raha. Norra pole jätkuvalt Euroopa Liidu liige ja teine kord keelduti liitumast 1994. aasta rahvahääletusel.
Norra põhjaosas elati varem ja elatakse ka praegu kala, see on tursa püügist, kuivatamisest ja saatmisest Lõuna-Euroopa riikidesse. Lisaks kasvatatakse palju lambaid. Ka sellele makstakse kõvasti peale – ilma toetusteta poleks lambakasvatus mõeldav. Toetustest tuleb rohkem raha kui liha müügist.
Norralased ei lase pead norgu. Isegi riigi põhjaosas pandi püsti alternatiivrokifestival, mida teatakse kõikjal Põhja-Norras ja mis aitab maailmaga kontakti hoida. Isegi väikestes külades on poed, kust saab osta kõike. Kõige minevamad tooted on vahvlid ja kohv.
Seltskond on Põhja-Norra saartel väga kirju: algul tulid hipid, siis punkarid ja lõpuks 1980ndatel aastatel Rootsist üks suur moslemiperekond. Nüüd on paljud saare noored pöördunud islamiusku. Vahel on pidude käigus punkarite ja moslemite vahel veidi ütlemist, aga ei midagi enamat. Tähtis on, et saarel valitseks üldine positiivne meeleolu.
NordenBladet —Norra Orkla tahab osta Soome pizzaketi Kotipizza, makstes aktsinäridele 40 protsenti kõrgema hinna kui oli aktsia kolmapäevane sulgemishind. Kokku teeb see Kotipizza hinnaks 146,1 miljonit eurot. Kotipizza aktsia sulgemishind oli kolmapäeval 16,60 eurot, Orkla maksab aktsia eest 23 eurot. Kotipizza tuli 2015. aastal börsile vaid 5-eurose aktsiahinnaga, vahendab Iltalehti.
Ettevõtja Rabbe Grönblumi (1950-2015) loodud ettevõte noteeriti börsil 2015. aastal vaid 5-eurose aktsiahinnaga, mis tähendab, et kolme aastaga on ettevõtte väärtus enam kui neljakordistunud. Kotipizza ketti kuulub kokku 260 restorani, millest kõik peale ühe on iseseisvad frantsiisi-ettevõtted. Ettevõtte hinnangul on tegemist nii Soome kui Põhjamaade suurima pizzaketiga ja üks Soome tuntumatest söögikohtade brändidest.
Kotipizza kontserni kuuluvad peale Kotipizza Oyj veel logistikafirma Helsinki Foodstock Oy, mehhiko restorane Chalupa opereeriv Chalupa Oy ja 2017. aasta detsembris ostetud The Social Burger Joint Oy, mis haldab restorani Social Burgerjoint ja toidurekkat Social Food.
Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT
