Norra vasakpoolsed parlamendisaadikud esitasid 16-aastase Rootsi kliimaaktivist Greta Thunberg´i Nobeli rahupreemia kandidaadiks

Norra vasakpoolsed parlamendisaadikud esitasid 16-aastase Rootsi kliimaaktivist Greta Thunberg´i Nobeli rahupreemia kandidaadiks

NordenBladet – Tänavusele Nobeli rahuauhinnale* kandideerib 301 üksikisikut või organisatsiooni. Võitja teeb Norra Nobeli komitee teatavaks oktoobris. Kandidaatide nimekiri on tegelikult salajane ning nendest on teda vaid üksikud. Ajaleht Asahi väitis eelmisel kuul, et Jaapani peaminister Shinzo Abe esitas Nobeli rahupreemia kandidaadiks ka USA presidendi Donald Trumpi.

Nüüd on teada ka, et Rootsi kliimaaktivist Greta Thunberg (16) kandideerib Nobeli rahupreemiale. Thunbergi esitasid kandidaadiks Norra kolm vasakpoolset parlamendisaadikut, vahendab ajaleht Verdens Gang. Greta Thunbergi asutatud liikumine on oluline panus rahu heaks, põhjendasid poliitikud oma sammu.

Rootsi koolitüdruk Greta Thunberg alustas mullu 20. augustil Stockholmis parlamendihoone juures istumisstreiki, et nõuda riigi ja kogu maailma juhtidelt konkreetseid tegusid ähvardava kliimakatastroofi ära hoidmiseks. Väikesekasvuline (153 cm) tüdruk sai kiiresti maailmakuulsaks ja täna järgivad teda kümned tuhanded noored üle kogu maailma.

Enda sõnul kuulis Greta inimeste põhjustatud kliimasoojenemisest kaheksa-aastasena koolis ning otsustas anda oma panuse selle pidurdamiseks.Ta hakkas kodus energia säästmiseks tulesid kustutama, loobus lennukiga lendamisest ja hakkas veganiks. Samuti ei ostnud Greta ilma vajaduseta uusi asju.

Greta pühendunud tegutsemine äratas kiiresti meedia tähelepanu ning uudis visast targa jutuga Rootsi koolitüdrukust levis kiiresti üle Euroopa ja maailma. Grete Thunberg käib parlamendihoone juures meelt avaldamas reedeti ning tema eeskujul on Euroopas ja mujal maailmas tulnud tänavatele juba sajad tuhanded koolilapsed.

Saksa nädalaajakiri Der Spiegel uuris hiljuti Greta Thunbergilt, kas ta tunneb oma edu üle uhkust. „Ei. Ma ei ole ju veel midagi saavutanud. Isegi kui kogu maailmas toimuvad demonstratsioonid, on see alles algus, sest poliitikud ei tunne meie vastu huvi.“

Gretast alguse saanud kooliõpilaste liikumine laieneb kiiresti, 15. märtsil toimusid kooliõpilaste meeleavaldused juba 70 riigis ja nende seas ka Eestis.

Möödunud aastal pälvisid Nobeli rahuauhinna Denis Mukwege ja Nadia Muradi. Auhind anti püüdluste eest “teha lõpp seksuaalvägivalla kasutamisele sõjarelvana”, ütles Nobeli komitee esimees Berit Reiss-Andersen.

Mõlema laureaadi tegevus ulatub kaugemale ühe konflikti piiridest, lisati avalduses ja osutati liikumise #MeToo kandepinna laienemisele.

Iraagi jeziidi aktivist Nadia Murad sündis 1993. aastal Põhja-Iraagis Ninive kubermangus Kojo külas . Muradi küla langes äärmusrühmituse Islamiriik (ISIS) kätte 2014 augustis. Murad rööviti ja teda sunniti seksuaalorjusesse Islamiriigi vallutatud Mosuli linnas. 2015 alguses õnnestus tal põgeneda. Juba 2015. aasta lõpus andis Murad tunnistusi ÜRO Julgeolekunõukogus. 2016. aasta septembris nimetati ta ÜRO inimkaubanduse ohvrite hea tahte saadikuks.

Günekoloog Denis Mukwege tegeleb vägistamisohvrite rehabiliteerimisega Kongo Demokraatliku Vabariigi kirdeosas. Mukwege sündis 1955 Costermansville’is Ida-Kongos. Günekoloogi elukutse omandas ta Prantsusmaal Angersi ülikoolis.

Kui möödunud sajandi lõpus puhkes esimene Kongo kodusõda, avas Mukwege kodulinnas Bukavus Panzi haigla seksuaalvägivalla ohvrite abistamiseks. 2012 septembris kõneles ta ÜROs massivägistamisest ja nende ohvritest Kongos, millisele probleemile ei ole muu maailm pööranud piisavat tähelepanu. Kuu aega hiljem elas ta oma kodus üle ebaõnnestunud atentaadikatse.

_________________________________

* Nobeli rahuauhind on üks viiest Alfred Nobeli asutatud auhinnast. Erinevalt teistest auhindadest, mis antakse üle Stockholmis, antakse see üle Oslos. Auhinna saaja otsustab Norra parlamendi valitud komitee. Põhjus, miks see auhind otsustatakse nimelt Norras, on asjaolu, et Alfred Nobeli surma ajal olid Rootsi ja Norra personaalunioonis ning Norra parlament tegeles üksnes sisepoliitikaga. Nii tahtis Nobel tagada, et see auhind jagataks sõltumatult riikide välispoliitikast.

Avafoto: Greta Thunberg (Väljavõte YouTube videost)



error:
Copyright © NordenBladet 2008-2019 All Rights Reserved.
Skandinaavia / Põhjamaade uudised ja info eesti keeles.
Scandinavian / Nordic news and info in Estonian.
Nordic News Service


blog.tr.ee