NordenBladet – Norra kroonprints Haakon peab teist korda järjest operatsioonile minema – tema teisestki kõrvast leiti luukasvaja. Tegu on healoomulise kasvaja osteokondroomiga, mille põhjuseks on Haakoni (45) enese kahtluse kohaselt kĂĽlm vesi. Nooremana oli kroonprints ĂĽlimalt kirglik surfaja. Märtsis tehti talle esimene lõikus.
„Minuga on kõik korras. Siin pole midagi dramaatilist,“ kinnitas Haakon Norra uudisteagentuurile NTB. „Kuulmekäigud on lihtsalt umbe läinud, nii et mulle tehti operatsioon.“ Nüüd seisab Haakonil ees teine protseduur. Kuna tema sõnul pole tegu pakilise hädada, jääb lõikus ilmselt sügisesse.
Norra kuningakoja noorpere on viimasel ajal paraku teistegi tervisehädadega maadelnud. Mette-Maritil diagnoositi 2017. aasta lõpus asendivertiigo ehk healoomuline asendipeapööritus. Mullu sügisel teatas Norra õukond, et kroonprintsessil tuvastati ka krooniline kopsuhaigus fibroos.
NordenBladet —Norralased ostavad tükk tüki haaval Soomet kokku ja hiljuti oli sellest hea näide, kui Norra telekomifirma Telenor ostis üle poole Soome mobiilsidefirmast DNA. Tehingu hind on väga kõrge – 1,5 miljardit eurot. DNA on üks Soome kolmest suurest mobiilsideoperaatorist. Viimasel ajal on aga ülevõtmisi olnud teisigi, vahendab Helsingin Sanomat.
Norra NRC Group ostis raudtee haldusfirma VR Track.
Norra Orkla ostis börsifirma Kotipizza ja viis selle börsilt minema. Varem on Orkla ostnud Taffeli tšipsifirma.
Norra Kavli ostis taimset liha Härkist valmistava Verso Foodi.
Norra inkassofirma B2Holding ostis Nordealt 12 000 probleemnset laenu, mille portfelli surus oli 388 miljonit eurot.
Norra Norlandia laiendas hooldustegevust Soomes ostes ĂĽles kodu- ja lastehoiuteenuseid pakkuva Alina.
Kaubanduses on Norra omanduses R-kioski, sporditarvete pood XXL ning rõivamüüjad Dressman, Bik Bok, Carlings, Volt ja Cubus. Isegi Soome relvatööstus läks norralaste kätte, kui Soome riik müüs Patriast 49,9 protsenti Kongsbergile.
NordenBladet – Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist ning Eesti suursaadik Norras Janne Jõesaar-Ruusalu kuulutasid tänavuse Norra äriauhinna võitjaiks tarkvarafirmad Helmes ning Cybernetica. Norra-Eesti kaubanduskoja juhi Annely Särglepa sõnul antakse auhinnad ettevõtetele, mis on aasta jooksul kahe riigi ärisidemeid enim edendanud.
Kasvukategooria auhind läks Eesti ĂĽhele suuremale tarkvarafirmale Helmes, mis on viimased kolm aastat järjest suurendanud oma eksporti vähemalt poole võrra. “Helmes andis märkimiseväärse panuse Norra ettevõtete digitaliseerimisse. Näiteks viis Helmes Oslo Gardermoeni lennujaama kĂĽmned tuhanded parkimiskohad ĂĽle uuenduslikule kontaktivabale parkimissĂĽsteemile,” ĂĽtles Särglep.
Innovatsiooniauhinna võttis Cybernetica. “Žürii hindas nende puhul e-riigi teenuste arendamist, kĂĽberturvalisuse edendamist ning samuti tugevat eksporti. Norra vaatab digiteenuste arendamisel endiselt paljuski Eestile alt ĂĽles,” selgitas Särglep.
Norra äriauhinda anti tänavu välja kolmandat korda. Žüriis olid kahe riigi suursaadikud, minister Rene Tammist, Norra-Eesti kaubanduskoja juhid ning ettevõtjad. Peale võitjate Helmese ja Cybernetica jõudsid tänavu finaali ka SleepAngel, Tieto ja Turnit.
NordenBladet – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) avas 13. märtsil taotluste vastuvõtu Eesti – Norra koostööprogrammi „Green ICT“ väiketoetusskeemi, kuhu oodatakse osalema Eesti ettevõtteid. Programmi keskmes on tootearenduse, tööstuse digitaliseerimise ning tervisetehnoloogiate arendamine.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammisti sõnul on Eesti-Norra koostööprogrammi puhul oluline, et toetatakse Eesti ettevõtete uuenduslikke IKT projekte, mis edendavad rahvusvahelist konkurentsi- ja koostöövõimet, lisandväärtuse kasvu ning ressursisäästu. „Eelistatud on projektid, kus töötatakse välja ettevõtete ühislahendusi ning arendatakse kahe riigi ettevõtete vahelist partnerlust,“ lisas Tammist.
„Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetused keskenduvad koostööle keskkonnasõbralikuma ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel,“ rõhutas Norra suursaadik Cecilie Willoch. „Green ICT“ programm Eestis on meie toetusprogrammide hulgas suurim ja Norral on sellele programmile kõrged ootused nii innovatiivsuse kui ka Eesti ja Norra ettevõtete koostöö osas,“ lisas suursaadik.
EASi juhatuse liige Sigrid Harjo selgitas, et „Green ICT“ programmis toetatakse kolme valdkonna arendusprojekte, nendeks on tööstusinnovatsioon, IKT lahendused sidusvaldkondades nagu näiteks transport ja energiamajandus ning kolmandaks tervisetehnoloogiate arendus.
„Rõhk on uute toodete ja teenuste arendamisel ning tööstusettevõtjate tootmisprotsesside digitaliseerimisel. Koostööprogrammi käigus aitame ettevõtet uute partnerite otsingul läbi kontaktiotsingu ja vastavate ürituste, nõustame toetuse taotlemisel ja toetame projekti elluviimisel,“ ütles Harjo.
Taotluste vastuvõtmine algas EASi e-teeninduses 13. märtsil ning kestab kaks kuud kuni 13. maini. Toetust saavad taotleda Eestis registreeritud ettevõtted, partnerina on eelkõige oodatud Norra ettevõtted ja valdkondlikud võrgustikud (klastrid, ülikoolid, assotsiatsioonid jm).
____________________________
Eesti-Norra koostööprogrammi (https://www.eas.ee/teenus/norratoetus/) „Green ICT“ eesmärk on toetada Eesti ettevõtjate jätkusuutlikku arengut ning suurendada Eesti ja Norra innovatsioonialast koostööd ja ettevõtete lisandväärtust.
Programmis toetatakse IT-komponendiga uute toodete ja teenuste arendamist ning tööstusettevõtjate tootmisprotsesside digitaliseerimist. Toetust saavad taotleda Eestis registreeritud eraettevõtted, eelistatud on Eesti ja Norra ettevõtjate ühisprojektid.
Uute partnerite leidmiseks korraldab EAS koostöös Norra innovatsiooniagentuuriga Innovation Norway kontaktiotsingut ja kahepoolseid suhteid edendavaid üritusi. Lisaks nõustab EAS ettevõtjaid toetuse taotlemisel ja projekti elluviimisel.
NordenBladet – Norra kroonprintsi Haakoni ja printsess Mette-Marit Tjessem Høiby 15-aastane tĂĽtar printsess Ingrid Alexandra (sĂĽnd. 21. jaanuar 2004) läheb Aftonbladeti teatel ajalukku – temast saab ĂĽhel päeval teine naine Norra ajaloos, kes riiki kuningannana valitseb.
Viimati valitses kuninganna Norrat 15. sajandil, 600 aastat tagasi. Toonane kuninganna Margaret (valitses aastatel 1389 – 1412) oli nii Norra, Taani kui ka Rootsi valitseja.
Tulevane troonipärija printsess Ingrid Alexandra võtab juba järjest rohkem kuninglikke kohustusi enda kanda. Oma esimese ametliku etteaste tegi ta 2015.aastal.
