Reede, november 8, 2024

NORRA UUDISED

Detsembris Norrat külastanud USA kindral Robert Neller: Sõda on tulemas

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Detsembris Norras viibinud USA merejalaväe ülem, kindral Robert Neller ütles seal olevatele USA sõduritele, et nad oleks valmis sõjategevuseks. „Ma loodan, et ma eksin, aga sõda on tulemas,” ütles kindral Neller, „teie olete siin, et sõdida infosõda, poliitilist sõda, oma kohalolekuga.”

Kindral viitas võimalusele, et järgmine suurem konflikt puhkeb Venemaa ja Vaikse ookeani piirkonnas, vahendab Fox News.

Major Ronald Green ütles, et USA on võimeline oma väekontingendi suuruse tõstma Norras üleöö 300 pealt 3000 peale.

Hoiatused tulid päev enne seda, kui USA kaitseminister Jim Mattis teatas USA sõduritele Fort Bragg’i baasis Põhja-Carolinas, et tormipilved kogunevad Põhja-Korea kohale.

Venemaa on hoiatanud, et USA uute väeosade tulek Norrasse võib kahjustada kahe maa suhteid.

Kindral Neller ütles Trondheimi lähedal asuvas sõjaväebaasis, et USA fookus on liikumas Lähis-Idalt üle Ida-Euroopale ja et sõdurid peaks olema lähiajal valmis „big-ass” (tõlkes: suureks) sõjaliseks konfliktiks.

Venemaa on olnud väga tõrges USA vägede toomise suhtes Norrasse. See on esimene kord pärast teist ilmasõda, mil USA väeosad tuuakse Norrasse.

Käesoleva aasta septembris viis Venemaa koos Valgevenega läbi suure sõjalise õppuse, kus harjutati sõjategevust Ida-Euroopas.

Esmaspäeval avalikustatud Trumpi administratsiooni uue julgeolekustrateegia kohaselt on Venemaa ja Hiina kaks sellist riiki, mis esitavad väljakutse „Ameerika jõule, mõjule ja huvidele, eesmärgiga kahjustada Ameerika julgeolekut ja õitsengut”.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Soome hüppemäelegend Matti Nykänen Norra DagBladet´ile: elu on olnud hullem kui põrgu

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Norra väljaanne Dagbladet leidis Soome hüppemäelegendi Matti Nykäneni üles Kanaaridelt, kus mees korraldab esinemistuure. Nykänen tunnistas, et olu on pärast sportlasekarjääri lõppu olnud hullem kui põrgu.

Nykänen, kes on 54-aastane, andis intervjuu ühes Gran Canaria soome baaris ja ütles, et sportlaskarjääri lõppedes asendus kõik senine tuttav elu suure ebakindlusega. Uus maailm oli hoopis teistsugune kui tema oli harjunud nägema. See, mis oli olnud varem, ei tähendanud enam midagi.

Praegu on Nykäneni elu tema enda väitel korras. Elu on nii-öelda tasakaalus, tunnistas ta. Ta ütles intervjuus, et on õnnelik ja keskendub õigetele asjadele. Tunded on varasemast paremini kontrolli all. Hommikuti käib jooksmas.

Eriti soojalt räägib Nykänen oma elukaaslasest Piast. Ta lisas, et pärast Piaga kohtumist sai ta oma elu tagasi. Samuti on talle tähtis tema bänd, mille liikmed teda abistavad. Ta tunnistab, et pärast sportlasekarjääri lõppu ei ole sportlane enam mitte keegi.

Kuigi elu on taas korras, tunnistab mees, et see võib kõik muutuda. Ta märgib, et Soomes vaid oodatakse, et ta jälle millegagi hakkama saaks.

Alkoholi kohta ütles Nykänen, et see asi on kontrolli all. Ta tunnistas, et hakkas jooma, kuna kartis inimesi. Alkohol andis talle enesekindlust. Ta tahtis rahu ja alkohol pakkus turvatunnet.

Nykänen tunnistas, et on tundlik inimene ja soovib elada rahus väikses kohas. Ta tunnistas, et talle pole kunagi meeldinud see, et kõik teda tunnevad. Ta ütles, et on arg.

Veebruaris tahab aga Nykänen taas mäesuusad alla saada. Nimelt on tal kavas osaleda Planicas toimuvatel veteranide MM-võistlustel. Nykänen tunnistab, et läheb sinna võitma iseennast. Hüppamine on tal jätkuvalt veres ja see pakub pinget.

Tippajal võitis Nykänen neli olümpiakulda ja viis MM-tiitlit. Maailma karikavõistlused võitis ta neli korda ja kahel korral Kesk-Euroopa mäenädala võistlused.

Maailma karikavõistluste etapivõite kogunes kokku 46. Teda edestab selles osas ainult austerlane Gregor Schlierenzauer, kellel on 53 etapivõitu.

 

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

UURING: Kui palju reisivad skandinaavlased? +TOP 5 enim reisivad rahvused!

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Kui tihti skandinaavlased päriselt reisivad? Inglismaa reisisait MoveHub.com koostas maailma turismiorganisatsiooni ja maailmapanga andmete põhjal nimekirja rahvustest, kes kõige enam reisivad ning esiviisikusse mahtus koguni kaks Põhjamaad Rootsi ja Soome.

Enim reisivad maailmas Hongkongi elanikud, uuringute järgi tegid ühe elaniku kohta hongkonglased 11,4 reisi aastas. Erakordselt kõrge arvu põhjustas aga see, et statistikas võeti arvesse ka naaberriigi Hiina reisimist.

Teisel kohal on Ungari, mille kodanikud reisisid ühe inimese kohta 1,62 korda aastas.

Esiviisikusse mahtusid veel rootslased, soomlased ja luxembourglased. Üllatav oli näha, et norralased reisivad oluliselt vähem kui teised Skandinaavia maade kodanikud ning neile teevad ära isegi eestlased. Eestlased teevad statistika kohaselt 0,93 reisi aastas ühe inimese kohta.

Avafoto: Marrakech´i lennujaam Marokos (NordenBladet/ Helena-Reet Ennet)
Allikas: Ohmygossip.fi

Norras pakutakse soomlastele alustuseks 3500 eurot, aga keegi ei taha minna

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Oulu kutsekooli lõpetajate hulgast värvatakse töötajaid Põhja-Norrasse ja Rootsi, kus palgatase on Soome omast märgatavalt kõrgem, aga soovijad on mõned üksikud.

Põhja-Norras ja Rootsis vajatakse eriti ehitus-, elektri-, hotelli-, restorani- ja cateringi, sotsiaal-, tervise-, auto- ja logistika-ala töötajaid ning nõudlus üha kasvab, vahendab Ilta-Sanomat.

Oulu kutsekoolis on parasjagu käimas Norra Spider Industrier AS juhataja Geir Pedersen, kes meelitab Norrasse tööle elektrikke. Tööjõu mobiilsuse parandamiseks ja Norrasse tööle minekuks on loodud lausa eraldi projekt Arctic Labour, aga vähesed on võtnud vedu.

Norras vajatakse kümneid või isegi sadu töötajaid, aga huviliste arv on väike, kuna Oulu piirkonnas on pakkuda piisavalt häid töökohti. Põhja-Soomes Oulu piirkonnas on ligi 2600 vaba töökohta – mitte kunagi varem pole vabu töökohti nii palju olnud. Enamikule koolilõpetajatest on pakkuda tööd kodupiirkonnas.

Palk on Norras palju parem. Näiteks alustavale elektrikule makstakse 3500 eurot kuus. Soomes on vastavad palgad 2600-2900 eurot.

Soomlased ei taha eriti Norrasse minna, sest palgataseme kõrval on Norras ka hinnatase kõrgem. Soomlased ei taha eriti kodust ära minna. Tööjõu puuduse kõrval on Põhja-Soomes suur tööpuudus, eriti noorte tööpuudus. Erinevad pakkumised nii kodus kui välismaal peaks aitama olukorda muuta ja noortel tööd leida.

 


Loe kõiki NordenBladet´i “Soome uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Põhjamaade poeetiline nimetus – Põhjala

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Poeetiline nimetus Põhjala hõlmab tegelikult viite Põhjamaa riiki – Soomet, Rootsit, Norrat, Taanit ja Islandit. Igal meist on kindlasti oma suhe Põhjalaga – on see siis vahetu kontakt selle piirkonna looduse ja inimestega või ka lihtsalt loetu ning nähtu põhjal tekkinud kujutelm millestki, mis on seal “kusagil kaugel” põhjas.

Käesolev näitus on põgus pilguheit ühele Põhjamaale – Soomele, keskendudes just talvisele loodusele.

Soome ei ole üksnes jõuluvana ja tema küla Rovaniemis, ehkki see on olnud aastaid konkurentsitult populaarseim turismimagnet. Tõelisest Soomest saab aimu just sealse loodusega suhestudes. Talvine loodus on imeline, puhas, valge, karge, küütlev, kõrgustesse pürgivad sihvakad kuused lumekoorma all ägamas. Hõre asustus ja suurepärane loodushoid muudavad selle kogu maailmas ainulaadseks. Ka soomlaste enda südames on soome loodusel täiesti eriline koht. Ei ole mõeldav, et üks õige soomlane osa puhkusest oma kaunil kodumaal ei veedaks. Ja endastmõistetavalt on loendamatu hulk võimalusi oma aega talvises looduses sisustada, nagu ka näitusel eksponeeritud fotodelt näha.

Soome talve vahendavad loodus- ja fotohuvilised Ingrid Tiitre, Lembit Oppe ja Elle Mets. Kaks esimest neist on küll eesti päritolu, kuid resideeruvad pea aastaringselt Kesk-Soomes. Ingrid Tiitre fotodele on tunnustust jaganud ka Eesti ilmaportaal. Erilist esiletõstmist väärib autori peen detailitaju ja ilumeel. Lembit Oppe fotod lisavad näitusele mehisema, jõulisema noodi. Elle Mets on tartlane, kel Soome vastu juba aastaid kestev eriline tõmme ning Soome looduse ilu ei väsi ta jäädvustamast. Seekord on reisihuvilise fotograafi objektiivi ette jäänud talvine Lapimaa. Neid kolme autorit ühendav lüli ongi peale Soome-armastuse just kirg fotograafia vastu ning sellest ühisest sünergiast on ka käesolev näitus sündinud.

Näitus koosneb 24 fotost (mõõdud 30 x 45 cm, trükitud 5 mm kapaplaadile).

Põhjamaade raamatukogunädalaks sündinud näituse valmimist toetasid Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Soome Instituut.

Allikas: Finst.ee

1...373839Page 39 of 39