Reede, jaanuar 2, 2026

NORRA UUDISED

Norra: Oslo kuningaloss jääb sel suvel külastajatele suletuks

By
Silvia Tõnupärt
-

NordenBladet – Sel suvel jäävad Oslo kuningalossi uksed koroonaviiruse pandeemia tõttu külastajatele suletuks. Kuningapere esindajate sõnul loodetakse, et olukord paraneb järgmise aasta suveks.

Varasemalt on Oslo kuningaloss olnud külastajatele suvel avatud ja piletimüügiga alustatakse tavapäraselt 1. märtsil. Kõik külastajad peavad osalema giidiekskursioonil, mis toimuvad iga 15–20 minuti järel.

Igal aastal on uus näitus ja külastajatel on võimalik ekskursiooni käigus tutvuda kuningalossi kõige ilusamate esindusruumide, sealhulgas ministrite saali ja valge saali, kuulsa Linnutoa ja mitmete lossisaalidega. Väikest ja suurt banketisaali kasutatakse tähtsate sündmuste puhul, kusjuures suur õhtusöögisaal mahutab kuni 200 inimest. Külastajad näevad ka lossi kõige ilusamat külalisteruumi – kuningas Haakoni sviiti.

Liigselt kurvastada siiski ei tasu: lossipark on külastajatele endiselt avatud. Kuningalossi lähistel asuv Oscarshalli loss on avatud 27. juuni–30. august. Kunstisõbrad on oodatud ka 4. juulil avatud põnevale näitusele „Loss + Munch“ kuninganna Sonja Kunstitallis. Külastajad saavad tutvuda Norra maailmakuulsa kunstniku Edvard Munchi meeliköitvate töödega.

Oslo kuningaloss ehitati 19. sajandi esimesel poolel Prantsusmaal sündinud Norra ja Rootsi kuninga Karl III Johani Norra residentsiks. Loss on ka praeguse Norra kuninga Harald V residents, kuid seevastu kroonprints resideerib Skaugumi mõisas.

Kuningaloss asub Karl Johani värava lõpus Oslo kesklinnas ning seda ümbritseb kaunis lossipark.

Allikas: NordenBladet.com

Norra tõstab teadlikkust kliimasoojenemise osas: kroonprints Haakon avas Oslos uue Kliima Maja

By
Silvia Tõnupärt
-

NordenBladet – Norra kroonprints Haakon avas Oslos täiesti uue näitusemaja, mis keskendub kliimasoojenemisele ja selle muutustele. Kliima Maja tööd korraldavad Oslo Ülikool ja Oslo Loodusloomuuseum.

Avamistseremoonia sümboolse osana istutas kroonprints Haakon lilleseemned potti – sirguvad taimed istutatakse ümber ja neist saavad välisekspositsiooni osa.

Avamisel osalesid lisaks Tema Kuninglikule Kõrgusele ka Oslo linnapea Marianne Borgen ja Oslo Ülikooli rektor Svein Stølen.

Kliima ja selle muutustele keskenduva näitusemaja eesmärk on tõsta teadlikkust eriti laste ja noorte seas. Kliima Maja koosneb nii amfiteatri kui ka näituse osast ja annab ülevaate uusimast teaduspõhisest informatsioonist kliima ja selle muutuste küsimustes. Külastajatele näidatakse, milline on kliima olukord praegu, samuti inimtekkeliste ja looduslike kliima muutuste erinevustest ning nende tagajärgedest tulevikule.

Näitusemaja avamisel sõnas kroonprints Haakon, et inimesed on osa millestki väga suurest ja ilusast ning kliima- ja keskkonnateemad on talle alati südamelähedased olnud. Tema Kuninglik Kõrgus lisas, et kuigi ilus loodus tekitab inimestes kõigepealt emotsiooni, siis faktid ja teadus on olulised võtmesõnad jätkusuutlikkuse diskussiooni arendamisel.

Üks osa ekspositsioonist näitab, mida inimesed saavad ise kliimamuutuste suhtes ette võtta. Eesmärk on inspireerida lapsi ja noori ning kaasata neid kliimamuutuste vastasesse võitlusse. Neile näidatakse, milliseid erinevaid valikuid saab teha ja tutvustatakse mitmeid arvamusi, et lastel ja noortel tekiks antud teemaga isiklik suhe.

Uus Kliima Maja laiub 650 ruutmeetril ja asub Oslo Tøyeni Botaanikaaias.

Norra ja Taani jätsid Rootsi Põhjamaade turismimullist välja

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Norra ja Taani loovad 15. juunil Põhjamaade nn turismimulli, aga Rootsi jäetakse sellest välja. Rootsi piiranguid ei kehtestanud ja olukord koroonaga on seal väga hull. Taani peaminister Mette Frederiksen ütles, et Taani ja Rootsi on koroona osas erinevas olukorras. Taani avab turismiks piiri ka Saksamaa ja Islandiga, vahendab BBC.

Turistid ei tohi Taanis ööbida ainult Kopenhaagenis, kus on kõige rohkem viirust. Taanlased tohivad teistesse riikidesse reisida ilma, et peaks jääma karantiini. Reisimisel soovitatakse vältida suuremaid linnu ja külastada rohkem maapiirkondi.

Taani on muidu väga tihedalt seotud Rootsiga, aga seoses viiruse suure levikuga Rootsis ei luba Taani vaba liikumist Rootsiga. Rootsi välisminister Ann Linde oli Taani otsuse peale pahane ja märkis, et tegemist pole meditsiinilise, vaid poliitilise otsusega. Linde ütles reedel Rootsi televisioonis esinedes, et Rootsi lootis ühist Põhjamaade reisipiirkonda, aga seda ei tulnud.

Euroopas olid kolm Balti riiki – Eesti, Läti ja Leedu – esimesed, kes lõid ühise turismimulli, mis võimaldab kolme maa vahel sõita ilma piiranguteta.

Norra mošeetulistaja Philip Manshaus mõisteti 21 aastaks vangi

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Praegu 22-aastane Philip Manshaus, kes tappis eelmisel aastal oma 17-aastase Hiina päritolu kasuõe Johanne Zhangjia Ihle-Hanseni ja tahtis korraldada veresauna Oslo al-Noori islamikeskuses, pandi kohtu otsusega 21 aastaks vangi.

Kohtu hinnangul oli noormehe eesmärk tappa nii palju moslemeid kui võimalik. Philip Manshaus’il on tugevad migrantide ja moslemite vastased vaated, vahendab Daily Mail.

Manshaus tappis oma 17-aastase kasuõe nende kodus Oslo ligidal, kuna ta arvas, et Aasia päritolu õde kujutab ohtu nende perekonnale.Siis sõitis noormees al-Noori islamikeskusse, kus tulistas mõned lasud, aga ei tabanud kedagi, kuni 65-aastane koguduse liige talt relva ära võttis.

Manshaus oli saanud inspiratsiooni mošeetulistamisest Uus-Meremaal, milles hukkus üle 50 inimese. Rünnak oli sarnane norra noormehe Anders Behring Breiviku tulistamisega 2011. aastal, mil hukkus 77 inimest.

Manshausil oli kiivri küljes ka veebikaamera, mis toimunut lindistas, aga ta ei suutnud seda veebis edastada. Kohus lükkas tagasi kaitsjate soovi tunnistada noormees süüdimatuks. 21-aastase karistusega kaasneb tingimus, et seda pikendatakse, kui mees kujutab tulevikus ühiskonnale ohtu.

Norra julgeolekuagentuur PST oli saanud Manshausi kohta vihje aasta enne tulistamist, aga seda ei peetud tõsiseks, kuna polnud tõendeid kavandatava rünnaku kohta.

Tartu Ülikooli ja Norra Tehnikaülikooli teadlased tegid kindlaks võimalikud SARS-CoV-2 pärssivad ühendid

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Tartu Ülikooli ja Norra Tehnikaülikooli teadlased on hiljutise teadustöö tulemusena teinud kindlaks kuus ühendit, millel on koroonaviirust SARS-CoV-2 pärssiv toime. Teadlaste sõnul on neist viirusevastastest ühenditest kasu kogu maailmale, sest need aitavad meditsiinisüsteemidel ja ühiskonnal valmis olla võimalikeks tulevasteks viirusepuhanguteks.

Koroonaviirusesse nakatunud inimeste arv kasvab iga päevaga, praeguseks on maailmas teada enam kui 4,5 miljonit nakatunut. Vaktsiinide ja ravimite arendamine on aeganõudev ning kallis töö, kuid viirusepuhangud nõuavad kiiret ja tõhusat lahendust. Seda pakuvadki potentsiaalselt viirusevastased ühendid.

Viirusevastased ühendid on viirushaiguste ravimiseks kasutatavad ravimid, mis pärsivad viiruse levikut organismis, olles seejuures inimorganismile ohutud. Tartu Ülikooli ja Norra Tehnikaülikooli teadlased on kindlaks teinud kuus ühendit, millel on pärssiv mõju SARS-CoV-2 infektsioonile laboratoorsetes tingimustes. Avastatud ühendite hulka kuulub ka nelfinaviir, mida on seni kasutatud HI-viiruse vastase suukaudse ravimina.

„Kasutame ravimite ümberpaigutamise põhimõtet ehk soovime koroonaviiruse raviks kasutada ühendeid, mis on loodud mõne teise haiguse leevendamiseks. Nii anname juba turul olevatele ravimitele uut väärtust. See annab neile märkimisväärse eelise uute vaktsiinide ja ravimite arendamise ees,“ selgitas Tartu Ülikooli viroloogia vanemteadur ja Norra Tehnikaülikooli dotsent Denis Kainov. „Uute lahenduste väljatöötamine on väga kallis ja aeganõudev, meie kindlakstehtud ühendite puhul on see protsess juba läbitud. Lisaks on viirusevastaste ühendite suur pluss asjaolu, et saame neid kasutada nii viirushaiguste ravimiseks kui ka ennetamiseks,“ lisas Kainov.

Teadlaste sõnul on koroonaviirust pärssivatest ühenditest kasu kogu maailmale, sest need võimaldavad paremat kaitset nii praeguse pandeemia kui ka tulevaste puhangute eest. Samuti aitavad need pandeemiatega kergemini toime tulla, arvestades resistentsete viirusetüvede tekkimise ohtu. Teadlased on koostamas ka viirusevastaste ühendite kogumit, mis aitab tulevikus tekkivatele viirusepuhangutele kiiresti ja turvaliselt reageerida. Selle abil vähendatakse haigestumist ja surmajuhtumite arvu ning samuti meditsiinisüsteemi kulusid.

Teadustööd käsitlev eelretsenseerimata artikkel on avaldatud ajakirjas BioRxiv.

 

1...373839...48Page 38 of 48