Reede, oktoober 3, 2025

NORRA UUDISED

Norralased on mürgise suusamäärdega kahjustanud püsivalt keskkonda, ohtlikud mürgid jõuavad taimede ja loomade kaudu inimeste organismi

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Norras on Holmenkolleni ja Lillehammeri ümbrus põhjalikult ära mürgitatud. Keskkonda on kahjustanud suusamääretes kasutatav mürgine fluor. Tegemist on teadaolevalt püsiva kahjustusega, mida ei saa enam tagasi pöörata. Norra tähtsaimate suusaradade ümbrus on ulatuslikult mürgitatud, vahendab Dagbladet.

Teadlased võtsid mürgise fluori proove nii maapinnast kui veest, suusaradade juurest ja fluoripulbri välja töötanud Norra firma Swix endise tehase juurest Lillehammeris. Kõige rohkem Fluori leiti Lillehammeri, Holmenkolleni ja Rena suusakeskuste juurest.

Holmenkollen on Norra talispordi meka. Seal on toimunud neljal korral suusatamise MM-võistlused. Seal toimusid olümpiamängud 1994. aastal.

Holmenkolleni mürgikogused on kahekordistunud võrreldes 2015-2017. aastaga, mil seda piirkonda esimest korda kontrolliti. Piirkonna vihmaussides oli fluori 30 korda rohkem kui mujal.

Norra firma Swix tõi esimese fluoril põhineva määrde turule 1987. aastal. Pärast seda on tippsportlased kasutanud ainult fluoril põhinevaid määrdeid. Vahe võrreldes teiste määretega on nagu öö ja päev. Fluoripulbrist on rohkem kasu kui dopingust.

Rahvusvaheline suusaföderatsioon FIS aga keelas novembris fluorimäärete ehk nn perfluoreeritud akrüüliühendite (PFAS) kasutamise suurvõistlustel. Selle põhjuseks on vastav Euroopa Liidu keeld, mis jõustub 2020. aasta 4. juulil.

Fluor on tervisele kahjulik ja keskkonnale ülimürgine. 1990ndatel aastatel suri Itaalia koondise noor määrdemees. Palju on räägitud sellest, et fluorimäärded toovad kaasa enneaegse surma. PFAS ühendid lagunevad looduses aeglaselt või üldse mitte. Mürkide sattumine loodusse on väga ohtlik, kuna nad liiguvad toitumisahelat pidi ülespoole. Kemikaalid jõuavad lõpuks kiskjateni ja ka inimese toidulauale.

Norras on asi juba nii hull, et mürgiseid fluoriühendeid leitakse igalt poolt: metsades, meres ja inimeste kodudes. Kemikaalid kõigutavad inimeste hormonaalset tasakaalu, põhjustavad vähki ja muid hädasid.

Suusafirmade esindajad tunnistavad probleemi, aga märgivad, et fluor võib ka muud moodi loodusesse sattuda, suusatamine pole ainus põhjus. PFAS ühendeid kasutatakse ka mujal vett hülgavate omaduste tõttu. Kõige tuntumad kaubad, kus PFAS ühendeid kasutatakse on lisaks suusamääretele praepannid ja vett hülgavad kaitserõivad.

LEIN NORRAS: Printsess Märtha Louise’i endine abikaasa Ari Behn sooritas enesetapu

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Norra printsessi Märtha Louise’i endine abikaasa, 47aastane kirjanik Ari Behn sooritas enesetapu, vahendab BBC. Norra kuninga endise väimehe kõneisik teatas kolmapäeval kohalikule meediale, et Behn võttis endalt elu.

Ari Behn ja printsess Märtha Louise abiellusid 2002. aastal. Tol ajal nägi avalikkus Taanis sündinud Behni võrdlemisi poleemilise partnerina kuningas Haraldi ja kuninganna Sonja ainsale tütrele. Printsess Märtha Louise ja Behn hakkasid lahus elama 2016. aastal ning aasta hiljem jõustus lahutus. Paaril on kolm tütart: Maud, Leah ja Emma.

Kuningas ja kuninganna sõnasid ametlikus teadaandes, et nad on tänulikud, et neil esines võimalus Behni tundma õppida. „Me leiname, sest meie lapselapsed on kaotanud armastava isa,“ kinnitas kuningapere, kelle väitel oli Ari aastaid perekonna jaoks oluliseks osaks.

Avafoto: Ari Behn (aribehn.com)

GALERII & VÕITJAD: Põhjamaade Nõukogu pidulik auhinnagala Stockholmi kontserdimajas

By
Helena-Reet Ennet
-
Nordic Council Awards Ceremony 2019

NordenBladet – Eile õhtul, teispäeval 29.oktoobril 2019, jagati Rootsis Stockholmi kontserdimajas (Stockholms konserthus, Hötorget 8) peetud pidulikul auhinnagalal Põhjamaade Nõukogu auhindu. Igal aastal annab Põhjamaade Nõukogu välja ka viis preemiat: kirjandus-, filmi-, muusika-, keskkonnaauhinna ning laste- ja noortekirjanduse preemia. Lisaks tunnustusele saab võitja ka rahalise auhinna – 350 000 taani krooni.

 

https://www.instagram.com/p/B4Nz_S9nOny/

nrpriser

Tänavuse piduliku auhinnagala avasid tervituskõnedega Rootsi riigikogu liige ning spiiker Per Olof Andreas Norlén, Põhjamaade Ministrite Nõukogu president Hans Wallmark ning Põhjamaade Ministrite Nõukogu asepresident Gunilla Carlsson, pidulikkust tõi juurde ning fantastilise kotserdi andis Västerås´i Sümfooniaorkester dirigent Cathrine Winnes´i juhtimisel. Õhtut juhtis Rootsi kirjanduskriitik ning televisooni saatejuht Jessika Gedlin. Kontserdil esinesid veel Emilia Amper (üks tuntuim Rootsi rahvamuusik ning Key Fiddle mängija), El Sistema Södertälje lasteorkester, The Mamas (naiste muusikatrio koosseisus Loulou LaMotte, Dinah Yonas Manna ja Ash Haynes), tšellomängija Johanna Sjunnesson ning Islandi duo Hugar (Pétur Jónsson, Bergur Þórisson).

Esimesena anti välja Laste- ja noortekirjanduse preemia 2019 (The Nordic Council Children and Young People´s Literature Prize 2019). Auhinda ning nominente tutvustas Rootsi peaminister Stefan Löfen. Võitjaks tuli 44-aastane Norra kirjanik ning illustraator Kristin Roskifte. Auhinna võitis raamatu “Alle sammen teller” (“Everybody counts”) eest.

Põhjamaade Nõukogu auhinnagala
Põhjamaade Nõukogu auhinnagala

 

Teisena anti välja Põhjamaade Nõukogu Muusikaauhind 2019 (The Nordic Council Music Prize 2019). Auhinda ning nominente tutvustas Soome dirigent ja tšellist Susanna Mälkki. Muusikaauhinna võitis Islandi instrumentalist Gyða Valtýsdóttir. Valtýsdóttir oli auhinnast nii liigutatud, et pidi tänukõnet pidades võitlema kätevärinaga. Õrna pehme häälega teatas ta ka, et tema eduloo taga seisab tema ema.



 

Kolmandana kuulutati välja Põhjamaade Nõukogu Keskkonnaauhinna võitja (The Nordic Council Environment Prize 2019). Auhinda ning nominente tutvustas Euroopa Noorteparlamendi (EYP) liige Noura Berrouba. Võitjaks tuli 16-aastane Rootsi kliimaaktivist ning liikumise “Fridays for Future” looja Greta Thunberg. Rahvas saalis aplodeeris  Thunbergile juba nominente välja kuulutades. Thunberg ise aga auhinnagalal ei osalenud, sest viibis samal ajal Californias. Tema eest tulid lavale tema kaasaktivistid, kes lugesid ette Thunbergi kirja, mis sisaldas tänusõnu ning loobumist auhinnast. „Tahan tänada Põhjamaade Nõukogu selle auhinna eest. See on suur au. Kuid kliimamuutused ei vaja enam auhindu. Me vajame, et võimulolijad ja poliitikud kuulaksid teadusuuringuid,” teatas Greta. Põhjamaade nõukogu president Hans Wallmark teatas Norden.org lehel, et austab Greta Thunbergi otsust ning et kaalutakse põhjalikult, mida auhinnarahaga teha (loe Greta Thunbergi auhinnast ja auhinnarahast loobumisest lähemalt SIIT).


Miljöpris 2019

Neljandana anti välja Põhjamaade Nõukogu Filmiauhind 2019 (The Nordic Council Film Prize 2019). Nominente tutvustas ning auhinna andis üle Norra näitleja Lena Cecilia Sparrok. Võitis Taani draama- ja põnevusfilm “Queen of Hearts” (originaalpealkirjaga: Dronningen). Filmirežissöör ja stsenarist May el-Toukhy, stsenarist Maren Louise Käehne ning filmiprodutsendid Caroline Blanco ja Rene Ezra.


filmpris 2019
filmpris 2019 dronningen

 

Viiendat auhinda, Põhjamaade Ministrite Nõukogu kirjanduspreemiat (The Nordic Council Literature Prize 2019), tutvustas Rootsi poeet ning kirjanik Johannes Anyuru. Auhind läks taaskord Taani. Võitjaks tuli 28-aastane Jonas Eika Rasmussen oma romaanidega “Efter Solen”. Jonas Eika tõi aga kontserdisaali üksjagu ärevust ning pingeid. Nimelt kasutas ta oma auhinna vastuvõtu kõne aega ametisoleva valitsuse häbistamiseks. Ta mõistis oma kahel lehel ettevalmistatud kõnes hukka Taani peaministri Mette Frederikseni (kes istus samal ajal vaid mõne meetri kaugusel saalis), rääkis kapitalismist, rassismist ja radikaalsete muutuste vajalikkusest Põhjamaades.



Põhjamaade Ministrite Nõukogu 2019. aasta auhinnagalale (19:30-21.00) pani punkti võimas “Ain´t No Mountain High Enough” The Mamas ja Västerås´i Sümfooniaorkestri esitluses.
Vaata lisaks: Põgus seltskonnagalerii auhinnagala külalistest (ehk viis minutit enne kontserti algust koridorides+saalis) on peagi üleval ka NordenBladet´i meelelahutuslehtedel Ohmygossip.

Fotod ja tekst: NordenBladet / Helena-Reet Ennet

TÄNA avatud viiepäevase Frankfurti raamatumessi peakülaline on Norra

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Täna avati Frankfurtis viis päeva vältav raamatumess (16.-20. oktoober 2019). Iga aasta oktoobris Maini-äärse Frankfurti messikeskuses* organiseeritav väljapanek on maailma suurim ja tähtsaim. Raamatumessil osalevad kirjastajad, agentuurid, kirjanikud ja teised raamatuturu võtmeisikud enam kui sajast riigist.

Messi külastab kokku umbes veerand miljonit inimest ning üritusele on akrediteeritud kümme tuhat ajakirjanikku. Peale Frankfurti messikeskuse toimuvad mitmed kirjandusüritused kõigile huvilistele ja ärikohtumised üle linna nii avalikus ruumis kui hotellides.

Raamatumessi asutajaks oli 1949 Börsenverein des Deutschen Buchhandels (Saksamaa raamatukaubanduse börsiühing). Alates 1988 tutvustatakse näituse ajal ühte väljavalitud peakülalist. Messi ajal antakse üle mitmeid auhindu, muuhulgas Saksamaa raamatukaubanduse rahupreemia ja saksa noorte kirjanduse auhind.

Tänavuse messi peakülaline on Norra, kes on selleks puhuks kohale toonud suurema hulga oma kirjanikke ning pakub ka üldiselt riiki tutvustavat programmi. Eestil on messil juba traditsiooniliselt Kirjastuste Liidu ühine väljapanek.

Autoritest astuvad messil üles Jojo Moyes, Jo Nesbø, Margaret Atwood, Ken Follett, Elif Shafak, Karl Ove Knausgård, Jussi Adler-Olsen ja paljud teised.

__________________________________
Frankfurdi messikeskus paikneb linna peamise raudteejaama ja kesklinna lähedal. Messikeskuses on kümme saali, üldpinnaga 366,637 m2 ning väliekspositsioon, üldpinnaga 96,000 m2 Kompanii käsutuses on ka kaks konverentsikeskust.

Avafoto: Frankfurt (Pexels)

Norra kohus mõistis endise kalandusministri Svein Ludvigseni kolme asüülitaotleja seksuaalse kuritarvitamise eest viieks aastaks vangi

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Norra kohus mõistis riigi endise kalandusministri ja maakonna juhi Svein Ludvigseni (72) kolme asüülitaotleja seksuaalse kuritarvitamise eest viieks aastaks vangi, vahendab YLE Uutiset.

Kuriteod pandi toime aastatel 2011–2017, kui Ludvigsen töötas Tromsi maakonna juhina, teatas prokurör Tor Börge Nordmo.

Ajalehe VG andmetel olid tema ohvrid noored mehed, kes olid Norrasse tulnud üksi. Üks nendest oli ka kerge vaimse puudega. Ludvigsen kohtus ohvritega oma kodus ja maamajas, hotellides ning ka Tromsøs maakonnajuhi ametiruumides.

Ohvrid rääkisid kohtus, et Ludvigsen oli pakkunud seksi eest korterit ja tööd. Nad nõustusid, sest arvasid, et nende varjupaigataotlus jääb muidu rahuldamata.

Aastatel 2001–2005 töötas Ludvigsen kalandusministrina. Ta eitab kõiki süüdistusi. Tõsi, nüüd juba pensionil olev poliitik tunnistas, et oli ühe mehega kolm korda seksinud, kuid seda vastastikusel nõusolekul. Seetõttu ei olevat ta teinud midagi seadusevastast. Ludvigsen lubas kohtuotsuse vaidlustada.

 

 

1...373839...46Page 38 of 46