Esmaspäev, aprill 21, 2025

NORRA UUDISED

Norras tuleb arutelu: KUMB on lastele õppimiseks parem – kodutööga või kodutöödeta kool?

NordenBladet – Teisipäeval, 30. augustil kohtuvad poliitikud ja direktorid, et arutleda ülimalt aktuaalsel teemal “kodutöövaba kool”. Esitatakse küsimus, mis paljud vanemaid köidab: kumb on õppimiseks parem – kodutöö või kodutöödeta kool?

Kooliaasta on just alanud ja kodutööde teemat arutatakse nii koolides kui ka söögilaua taga. Norra väljaanne Varden.no tõstatab arutelu ning on kutsunud nii poliitikuid kui direktoreid antud teemal arutama.

“Korraldasime enne suve debati Skieni keskuse ja Riksvei 36 teemal ning mõlemad väitluskohtumised tõmbasid ligi palju rahvast ja tekitasid häid arutelusid. Nüüd loodame, et teema “kodutöödeta kool” tekitab sama palju huvi,” ütleb uudistetoimetaja Hege Gulseth, kes on arutelukoosoleku esimees.

Järgmisel teisipäeval, 30. augustil kell 19.30 Skieni kesklinnas asuvas kohvikus Sitt Ned (Telemarksgata 10, 3724 Skien, Norra) on kõik oodatud kohtumisel osalema.

Juba sellel aastal alustatakse ka pilootprojektiga, milles Åfossi kooli 100 õpilast 5.-7. klassist ei pea kodutöid tegema.

Küsimused, millele 30. augustil veel vastuseid oodatakse on järgmised: Mis on õppimiseks parim – kodutöö või kodutöö puudumine? Kas kodutööd tekitavad õpilaste vahel suuremaid erinevusi? Kas tekitame niigi kiires igapäevaelus asjatut survet?

“Ma arvan, et on palju vanemaid, kes mõtlevad, mis on nende lastele parim, ega tea, kas lahendus on kodutöö või kodutöödeta. Nüüd loodame, et see arutelu annab neile vastused,” ütleb Gulseth.

Ta julgustab lugejaid enne koosolekut paneelile küsimusi esitama. “Samuti on publiku seas istujatel võimalik kohapeal oma küsimusi esitada,” ütleb ta.

Arutelul vastavad küsimustele:

• Erik Johnsen, Åfossi kooli direktor
• Terje Flaatha, Kollmyri kooli direktor
• Trude Tvedt, AP poliitik ja Brattsbergkleiva kooli direktor
• Helene Røsholt, rühmajuhi asetäitja Skien Høyre’is

Avapilt: Pexels

Loe ka:
Norra: Üle 1400 õpetaja streigib, esmaspäevast streik suureneb veelgi
Taani: Komisjon tahab keelata hidžabi kandmise algkoolis

 

Norra: Pere leidis Møre og Romsdali koduaiast viikingimõõga

NordenBladet – Heidi Vike Grønningsæter arvas, et see, mis nad kaks aastat tagasi kartulipõldu kündes leidsid, olid osad vanast roostes adrast. Selgus aga, et tegu oli muistse viikingimõõgaga.

“Selle leidis mu abikaasa. Ta tuli kööki ja ütles, et ma arvan, et see on osa viikingimõõgast. Mina seda ei uskunud, sest see nägi lihtsalt välja nagu vana ja roostetanud adra osa.” Kuna Heidi ei nõustunud mehega, pandi hinnaline mõõk garaaži seisma. Nõnda lebas see seal kaks aastat, ilma et selle peale oleks rohkem mõelnud.

“Kuni mind külastas sõber. Siis rääkisime viikingiajast ja mõõkadest, siis mõtlesin selle tüki garaazist välja tuua.”

Ta postitas mõõga pildi Facebooki lehele ja maakonna konservaator Bjørn Ringstad võttis kiiresti ühendust.

Kui mees mõõka tegelikkuses nägi, ei kulunud enam kaua, enne kui ta suutis kindlaks teha, et see on tõeline viikingimõõk. Mõõk on kahe teraga ja Ringstadi hinnangul pärineb see 8. sajandist. Milline haruldane leid!

See võib olla viikingite haud

Mõõk on tänaseks saadetud konserveerimiseks NTNU Trondheimi edasiseks uurimiseks.

Lisaks soovitakse otsida uusi esemeid Heidi aiast. “Usume, et kui on mõõk, siis läheduses on haualeid või haud. Suure tõenäosusega on seal midagi enamat.”

Heidi Vike Grønningsæter elab Møre og Romsdalis Lääne-Norras.

Foto: VIIKINGIMÕÕK – See, mida Heidi Vike Grønnsæter pidas vana adra osadeks, osutus viikingimõõgaks. (Møre og Romsdal fylkeskommune / Møre ja Romsdali maakonna vald)

Allikas: mrfylke.no

 

 

Norra: ÜHE Ukraina pagulaspere lugu: Nüüd lõpuks tunneme, et elame tavalist elu

NordenBladet – Pool aastat pärast sõja algust on ukrainlannast kolme lapse ema Žanna jaoks Norra argipäev paika loksunud. “Nüüd lõpuks tunneme, et elame tavalist elu. Mitte pagulaselu.”

“Minu nimi on Žanna, ma olen pärit Ukrainast. Ma elan praegu Norras. Töötasin juhina ja õpin praegu norra keelt,” esitleb Kiievist pärit Zhanna Lazoryshyn end Hokksundi täiskasvanute koolitusel teiste Ukraina põgenike ees. Pärast nädalast norra keele kursust on 37-aastane naine õppinud nii palju sõnu, et keegi ei julge end pärast teda tutvustada.

Kodus Kiievis oli kolme lapse ema ambitsioonikas juht ühes suures turismifirmas ja vabal ajal fitnessi-instruktor, kelle igapäevaelu oli kirglik kella 7–23ni. “Meil ​​oli hea elu, tulevikuplaanid ja säästud.”

Kolmapäeval möödub pool aastat Venemaa kallaletungist naaberriiki Ukrainasse. Perekond Lazoryshyn ning veidi üle 24 400 ukrainlase on kantud statistikasse, kes on sellest ajast peale Norras asüüli taotlenud. Enamikule neist on antud kollektiivne kaitse, näitavad Norra immigratsioonidirektoraadi (UDI) andmed.

UDI plaanib enne aasta lõppu saabuda kokku 37 000 Ukraina põgenikku.

Tal jäi Ukrainas kodust lahkumiseks vaid 15 minutit, on Žanna varem VG-le öelnud. Päev pärast sissetungi pani ta kolm last auto tagaistmele ja sõitis riigist välja. Krakowis ootas tema abikaasa Denys ja koos sõitis viieliikmeline pere edasi Norra.

“Arvasin, et see on külm “viikingimaa”, igal pool jääd ja lund täis,” ütleb Žanna täna naerdes.

Norra väljaanne VG on viieliikmelist perekonda jälginud alates nende Norrasse saabumisest. Kaks ja pool kuud jagasid nad väikest tuba Hvalsmoenis, lagunenud ja kasutuseta sõjaväelaagris Hønefossis, mida muudeti põgenike vastuvõtuks.

Sel suvel määrati perele lõpuks uus koduvald: vaikne väike Hokksund Øvre Eikeris, Drammenist lühikese autosõidu kaugusel. Vald võtab tänavu vastu kuni 200 ukrainlast.

“Me ei teadnud saabudes midagi,” ütleb Žanna.

Nüüd on Zhanna ja Denys alustanud norra keele kursusega, nende tütar Nastia (12) käib koolis ning pojad Fedir (3) ja Tykhon (1) on saanud lasteaiakohad.

“See vald on väga hea. Nad olid kõik ette valmistanud ja kutsuvad meid laevareisidele, tasuta kontsertidele ja muuseumidesse,” ütleb Žanna.

 

 

Norra: Neli viiest värskelt kvalifitseeritud oskustöölisest leiab töö

NordenBladet – Norra haridusdirektoraadi värsked andmed näitavad, et 80 protsenti äsja kooli lõpetanud oskustöölistest leidis töö aasta pärast kutse omandamist.

“Andmed näitavad, et nõudlus oskustööliste järele on suur ja töövõimalused head. Valitsus jätkab investeerimist kutseainetesse, et saaksime järgmistel aastatel veelgi rohkem oskustöölisi,” ütles haridusminister Tonje Brenna.

Viimastel aastatel on äsja kvalifitseeritud oskustööliste tööhõive areng olnud stabiilne. Kui 2020. aastal oli värskelt kvalifitseeritud oskustöölisena tööle saamine varasematest aastatest keerulisem, siis 2021. aastal muutus see lihtsamaks.

“Mul on väga hea meel, et nii palju värskelt kvalifitseeritud oskustöölisi on vahetult pärast hariduse omandamist tööl. Norra vajab rohkem oskustöölisi ja ma loodan, et see inspireerib kõiki, kes on nüüd kutseharidust alustanud, lõpetama kutsetunnistusega,” ütleb Brenna.

Kutseõppeainete lõpetamise määr on 20 protsenti madalam kui ettevalmistusõppes, mis tuleneb eelkõige sellest, et paljud õpilased ei saa õpipoisiõppesse. Brenna sõnul töötab valitsus praegu selle nimel, et midagi ette võtta.

Kõige enam värskelt kvalifitseeritud oskustöölisi töötab Nordlandis, Innlandetis ja Trøndelagis.

Avafoto: Pexels

Norra: Silmaarst Jens Kratholm sai pettuste eest kaheaastase vangistuse, kaebas otsuse edasi

NordenBladet – Silmaarst Jens Kratholmile määrati ulatusliku pettuste eest kaheaastane vangistus.
Kohtuotsus kuulutati Midtre Hålogalandi ringkonnakohtus välja eile.

Kratholmile esitati pettusesüüdistus patsiendiga tehtud ravi eest, sest talle maksti teenuste eest lisatasu, selgitas politseiadvokaat Trond Lakselvhaug VG-le.

NRK andmetel on kokku paljastatud 33 000 pettusejuhtumit, mis hõlmavad kokku 10 300 patsienti ja mille rahaline ulatus on 13 miljonit Norra krooni.

Jens Kratholm kaebas kohtuotsuse kohapeal edasi, kirjutab kohalik ajaleht Fremover.