Esmaspäev, november 17, 2025

LEEDU

Läti: Sajandi keskpaigaks võib Läti rahvastik langeda 1,9 miljoni inimese pealt ühe miljoni inimeseni

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Aastal 2060 võib Läti elanikkond kahaneda Eestist väiksemaks. Läti populatsioon võib langeda 1,9 miljoni inimese pealt ühe miljoni inimeseni. Aastaks 2100 väheneb kõigi kolme Balti riigi populatsioon, prognoosis Eurostat.

Läti demograafiline trend väheneb samas kiiremini allapoole ning juba 2045. aastaks võib lätlasi olla vaid 1,5 miljonit ja aastaks 2100 1,16 miljonit, teatas Läti LSM.

Leedu hoiab suurima rahvastikuga Balti riigi staatust ka sajandi teisel poolel. Aastaks 2100 langeb inimeste arv Leedus 2,8 miljoni pealt 1,7 miljonini, mis on väiksem kui praegune Läti populatsioon.

Läti elanikkonna kahanemine perioodil 2011 kuni 2021 oli Euroopa Liidu üks suurimaid. Tol perioodil vähenes inimeste arv kiiremini vaid Bulgaarias (-11 protsent) ja Horvaatias (-10 protsenti). Lätis kahanes populatsioon üheksa ja Leedus kaheksa protsenti tol perioodil.

Ukraina sõjapõgenikega koos on Euroopa Liidu elanikkond 2023. aasta jaanuaris 451 miljonit inimest. Euroopa Liidu populatsiooni tipp peaks saabuma 2026. aastal, mil majandusblokis elab 453 miljonit inimest. Aastaks 2100 elab prognoosi kohaselt Euroopa Liidus 420 miljonit inimest.

Avafoto: Unsplash

KÜSITLUS näitab, et venelased tajuvad Balti riike ohuna

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Eesti Välisministeeriumi tellis hiljuti Moskvas asuvalt Levada keskuselt uuringu, mille küsitlusest selgus, et Venemaa elanikud peavad oma suhteid Eesti, Läti ja Leeduga pingeliseks ning näevad Balti riike vaenulikena ja ohuna Venemaale.

Küsitlus, milles küsitleti 1600 inimest ja hõlmas fookusgrupiintervjuusid viies linnas, näitas, et skaalal 1-16, kus 1 oli kõige positiivsem ja 16 kõige negatiivsem, andsid vastajad Baltikumile 4-8. ohu tasemest, mida nad Venemaale kujutavad.

Küsitlusest (siin: levada.ru) selgus samuti, et üldine suhtumine Eestisse pole palju muutunud, kuid Venemaa elanikud on muutunud Eesti valitsuse suhtes kriitilisemaks. Fookusgrupi intervjuudes olid vastajad kriitilised Balti riikide NATOga liitumise suhtes, andes mõista, et nad on sellega oma iseseisvuse loovutanud ning eestlased vihkavad Venemaad ning kirjutavad ümber Teise maailmasõja ajalugu ja eemaldavad mälestusmärke.

Seoses suhetega teiste läänenaabritega olid vastajad kõige positiivsemad Valgevene suhtes, andes skaalal 1-2, Soome ja Norra hinded olid aga 7-8. Suhted Ukrainaga said enamiku vastajate maksimaalse negatiivse hinde 16.

Lisaks selgus küsitlusest, et toetus Ukraina sõjale on veidi langenud – 81% vastanutest toetas Venemaa sissetungi märtsis, toetus langes juunis 75%ni ja detsembris 71%.

Uuringutulemuste tutvustamise korraldas teisipäeval Eesti välisministeerium.

Esiletõstetud pilt: Venemaa, Moskva (Pexels)

Leedu: Konkurentsiamet trahvis Apteekide Liitu ning kaheksat apteegiketti 73 miljoni euroga

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Leedu konkurentsiamet teatas teisipäeval (13. detsember), et määras Leedu Apteekide Liidule ja kaheksale apteegifirmale konkurentsiseaduse rikkumise eest 73 miljoni euro suuruse trahvi. “Ettevõtted rikkusid Leedu konkurentsiseadust ja Euroopa Liidu toimimise lepingut,” teatas Leedu konkurentsiamet.

“Eurovaistine (Euroapteek) peab maksma 27,5 miljonit eurot trahvi, Gintarine Vaistine 16,7 miljonit eurot, Tamro 9,2 miljonit eurot, Benu 7,7 miljonit eurot, EVD 2,7 miljonit eurot, EVRC 1,27 miljonit eurot, Limedika 7,4 miljonit eurot, Siromed Pharma 11 200 eurot ja Leedu Apteekide Liit 7400 eurot,” teatas pressiteates Leedu konkurentsiamet.

Konkurentsiameti teatel leppisid firmad Apteekide Liidu abiga kokku juurdehindlused ravimitele, mis olid kaetud haigekassa poolt. Firmad sõlmisid kokkuleppe 2017. aastal, vahendas LRT.

“Hiljem koostasid konkureerivad ettevõtted dokumendi, mis pidi tõestama, et firmad suudavad turul püsida ainult siis, kui tervishoiuministeerium kiidab kavandatud juurdehindlused heaks. Uurimisel selgus, et kokkulepitud juurdehindlused ei pidanud katma katma ainult kulutusi, vaid pidid tooma ka kasumit,” teatas konkurentsiamet.

Juurdehindlused jõustusid 2018. aasta juulis ja kehtivad ka praegu.

Leedu Apteekide Liit teatas teisipäeval, et pole seadust rikkunud ja pöördub kohtusse.

Leedu: Tulumaksuvaba miinimum suureneb ligi 16 protsenti 625 euroni

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Leedus tõuseb järgmisest aastast tulumaksuvaba miinimum ligi 16 protsenti 540 eurolt 625 eurole, hinnanguliselt kaotab riigieelarve selle tulemusel aastas 164,3 miljonit eurot.

Üksikisiku tulumaksu seaduse muutmise poolt hääletas teisipäeval 126 seimi saadikut, üks jäi erapooletuks.

Seimi eelarve- ja rahanduskomisjoni esimees, konservatiiv Mykolas Majauskas rõhutas, et töösuhete maksustamine on järjekindel – maksuvaba miinimumtulu on suurenenud juba mitu aastat.

Maksuvaba miinimumtulu arvutamise valemi muutmise järel suureneb kättesaadav sissetulek vaid neil, kes teenivad kuni keskmist palka. 625 eurot rakendub juhul, kui üksikisiku sissetulek ei ületa järgmise aasta ennustatavat keskmist palka 1926 eurot. Praegu küündib see 1704 euroni.

Alates 19. septembrist peatavad Poola ning Balti riigid Schengeni turismiviisaga Vene kodanikele sisenemise

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Balti riigid ja Poola kehtestavad Schengeni turismiviisaga Vene turistidele sissesõidupiirangu alates 19. septembrist, ütlesid Eesti valitsuse liikmed neljapäeval pressikonverentsil. Vene kodanike sisenemise piiramisel jäävad kehtima juba varem paika pandud erandid, mis hõlmavad sugulaste külastamist ning muid humaanseid põhjuseid.

Kallas tõi sisenemispiirangu kehtestamise ühe põhjusena esile turvalisuse teema, kuna Eesti ei suuda kõiki saabujaid kontrollida, arvestades, et koos Venemaa agressioonisõjaga Ukrainas käib ka hübriidsõda. Eesti peab rakendama tohutuid ressursse, et hoida piir turvalisena, tõdes peaminister.

Kallas märkis ka, et kuna lennuliiklus on Venemaale kehtestatud sanktsioonide tõttu peatatud, siis on Venemaa piiririikidele langenud väga suur koormus. Ta rõhutas, et pärast välisministrite eelmise nädala kohtumist tunnistas ka Euroopa Komisjon piiririikide õigust otsustada riiklikul tasandil sisenemise piiramist.

Lisaks tasub silmas pidada ka seda, et uuringute kohaselt toetab üle 70 protsendi venemaalastest Vene agressioonisõda Ukrainas, märkis ta. Ning reisimine Euroopas Liitu ei ole inimeste õigus, vaid privileeg, lisas ta.

Välisminister Urmas Reinsalu teatas piirangule viidates, et kutsub Venemaa kodanikke juba praegu Eestisse mitte tulema. “Te ei ole siin teretulnud!” ütles ta ning lisas, et õiguslik keeld rakendub 19. septembrist.

Siseminister Lauri Läänemets selgitas pressikonverentsil, et alates 19. septembrist ei saa Eestisse siseneda need Schengeni viisa omanikud, kelle reisi eesmärk on turism, sport, kultuur ning kehtima jäävad samad erandid, mida Eesti rakendas juba suvel.

“Sellega sulgeme Venemaa kodanikele olulise tee Euroopa Liitu,” rääkis Läänemets ning tõi välja, et kui Eesti antud viisade puhul vähenes saabunud inimeste arv 600 Vene kodanikult ööpäevas 100-150 kanti, siis nüüd prognoosib siseministeerium 400-500 saabuja vähenemist umbes sajale. “Ehk toimub päris suur vähenemine,” tõdes ta.

Euroopa Komisjoni teatel on Schengeni viisa väljastatud miljonile venelasele, mitte 10 miljonile, nagu on varem öelnud Eesti valitsus.

Avafoto: NordenBladet

1...91011...16Page 10 of 16