NordenBladet — Eesti-Läti ametiasutused ja teadlased algatasid ühisprojekti merre jõudvate jõgede vee kvaliteedinõuete ühtlustamiseks. Jõgedega merre jõudev fosfor ja lämmastik põhjustavad meres vetikate vohamist ja vee-elustiku olukorra halvenemist ning seetõttu on plaanis jõuda ühisele arusaamale, et merre jõudva fosfori ja lämmastiku sisalduse piirnormid jõgedes oleks võrreldavad.
Kogu Läänemeri ja kõik Eesti ja Läti merealad on kehvas seisus. Seda eeskätt meres oleva ja sinna jõudva liigse fosfori ja lämmastiku tõttu. Fosfor ja lämmastik on toitained, mis põhjustavad meres eutrofeerumist – väheneb vee läbipaistvus, intensiivistub taimestiku kasv, sageneb toksiliste sinivetikate levik, väheneb merevee hapnikusisaldus ning vee-elustiku elu on häiritud.
Kõik Läänemere riigid koostöös on võtnud ülesandeks merre jõudva fosfori ja lämmastiku sisaldust vähendada. Pea 87% lämmastikust ja 97% fosforist jõuab Liivi lahte just jõgede kaudu. Just seetõttu nähakse saasteainete vähendamise võimalusi merre suubuvates jõgedes.
Ent segadust tekitav käesoleval hetkel on riikide arusaam kui palju fosforit ja lämmastikku üldse merre suubuvas jões võib olla, milline oleks puhas ja looduslik vesi ning kui suur võiks olla inimese tekitatud saasteainete osa. Riigiti nähakse jõgede looduslikku fosfori ja lämmastiku sisaldust erinevalt. Ka Eestis ja Lätis erineb arusaam sellest, kui palju tohib merre suubuvas jões olla fosforit ja lämmastikku. Olles mõlemad seotud Liivi lahega, ei saa see aga olla oluliselt erinev. Kui see on oluliselt erinev on see märk sellest, et me oleme kehtestanud kas liiga ranged või liiga leebed keskkonnanõuded võrreldes naaberriikidega. Selles peamegi selgusele jõudma.
Ühisprojektis võetakse Läti poolelt vaatluse alla Salatse jõgi ning Eestist Pärnu jõgi. Mõlema jõe kohta koostatakse arvutusmudel, mis võtab arvesse kogu inimese tekitatud fosfori ja lämmastiku mõju jõele. Teades sademete hulka, vee liikumise kiirust maismaal ja inimese tekitatud saasteainete hulka, saame mudeliga välja arvutada, milline oleks jõe vee kvaliteet ilma inimese tekitatud saasteaineteta. See aga ongi määravaks jõest merre kanduva vee looduslikkuse määramisel.
Teades kui palju jõgedest merre saasteaineid tuleb ning seda milline peaks olema jõgede looduslik veekvaliteet saame teada ka täpsemad võimalused selle kohta, kus kohast ja milliste võtetega peame inimese poolt tekitatud liigset fosforit ja lämmastikku ohjama.
Eesti-Läti ühisprojektis osalevad partneritena Keskkonnaministeerium, Tallinna Tehnikaülikool, Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskus ning Burtnieku vald. Projekti rahastab 85% Euroopa Regionaalarengu Fond Eesti-Läti Interreg programmist. Projekti kogumaksumus on 304804 eurot. Projekti lõppeb detsembris 2021.