Neljapäev, aprill 3, 2025

LÄTI

Balti riigid lahkusid Venemaa elektrivõrgust ja liituvad Mandri-Euroopaga

By
Helena-Reet Aari
-
Balti riigid ühtses energiavõrgus

NordenBladet – Eesti lahkus laupäeval (08.veebruar 2025) Venemaaga ühisest elektrivõrgust, järgides Leedu ja Läti eeskuju. Kell 9.09 hakkasid kolme Balti riigi elektrisüsteemid toimima iseseisvalt, enne kui pühapäeval ühendatakse nad Poola kaudu Mandri-Euroopa elektrivõrguga.

Eleringi sõnul toimus lahutamine edukalt ning Balti riikide süsteem töötab nüüd autonoomselt. Sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga toimub plaanipäraselt, tagades stabiilsuse ja energiajulgeoleku.

Leedu alustas lahutamist kell kuus hommikul, järk-järgult katkestati ühendused Venemaa ja Valgevenega. Läti lõpetas ülemineku kell kaheksa ja Eesti lahkus võrgust kell 9.09.

Eesti välisminister Margus Tsahkna rõhutas, et lahkumine Venemaa elektrisüsteemist tugevdab regiooni energiajulgeolekut ja vähendab sõltuvust Venemaast. Ta lisas, et üleminek Euroopa võrguga võimaldab suuremat kontrolli ja uusi võimalusi energiaturul.

Balti riikide ühendamine Mandri-Euroopaga on maksnud 1,6 miljardit eurot, millest 75% on rahastanud Euroopa Liit. Projekti raames on rajatud 1400 km kõrgepingeliine ja mitmeid sünkroonkompensaatorite jaamu.

Venemaa on kritiseerinud lahkumist, väites, et see suurendab elektrihinda ja vähendab EL-i konkurentsivõimet. Balti riigid aga peavad seda oluliseks sammuks energiapoliitilises iseseisvuses.

Avafoto: NordenBladet digiarhiiv

Eestis võetakse elektrijaamad sõjaväelise valve alla

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Eesti valmistub koos Läti ja Leeduga oma energiavõrgu lahtiühendamiseks Venemaast ja Valgevenest ning sellele järgnevaks Balti riikide sünkroniseerimiseks Euroopa energiasüsteemiga. Igaks juhuks rakendatakse tugevdatud turvameetmeid.

Eesti valitsusasutuste esindajate sõnul on Balti riikide lahtiühendamist nõukogude pärandist – ühtsest BRELL-i elektrisüsteemist – kavas alustada 7. veebruari õhtul, vahendab Narvskaja Gazeta.

Desünkroniseerimine toimub 8. veebruari jooksul ning 9. veebruaril peaksid Eesti, Läti ja Leedu juba õhtuks olema sünkroniseeritud Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga.
Märkides, et sisejulgeoleku olukord riigis püsib stabiilsena, ei välistanud politsei- ja piirivalveameti kriisijuht Veiko Kommusaar, et katsed kahjustada Eesti elektritaristut on võimalikud.

Seetõttu on kavandatud meetmete kogum, et tagada BRELL-ist lahtiühendamise ja Euroopa energiasüsteemiga ühendamise protsessi ohutus.

Politsei- ja Piirivalveamet koos Kliimaministeeriumiga on Eestis välja selgitanud ligi nelikümmend tehnoobjekti, mis võetakse tugevdatud kaitse alla. Nende hulka kuuluvad elektrijaamad, suuremad alajaamad, sünkroniseerimiskompensaatorid ja välised elektrikaablid.

Sellised rajatised asuvad peamiselt Harjumaal, Ida-Virumaal ja Lääne-Eestis. Turvalisus tagatakse Kaitseliidu toel.

Narva linnapea Katri Raik ütles hiljutisel kohtumisel Enefit Poweri juhi Lauri Karpiga, et ei näe energeetikutest tulenevalt põhjuseid, miks linnas võib elekter ära kaduda. „Karp ütles, et kõik on töökorras, kriisiolukorda pole ja paanikaks pole põhjust,” ütles Raik.
Samas märkis Enefit Poweri juht, et tõhustatakse ka siseturvalisuse meetmeid, lisas ta.

Näiteks, nagu ütles Raik, korraldavad Enefit Poweri juhtkonna esindajad 8. ja 9. veebruaril Auveras öövalve. Samuti ütles Narva linnapea Karpi sõnadele viidates, et kõigi Narva elektrijaamu külastavate inimeste, sealhulgas nende töötajate kontroll on ette valmistatud. „Kontrollpunktides on turvaväravad, nagu lennujaamades,” selgitas Raik.

Samas märkis Narva linnapea, et energeetikute juhtkonnal on selge ettekujutus: Narvat elektrivarustus 8. ja 9. veebruaril ohus ei ole.

Lätis hakatakse piirama alkoholi müügi aega

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Läti parlament Seim võttis täna neljapäeval, 9. jaanuaril vastu seadusemuudatused, mis piiravad alkoholi lubatud müügiaega, aga ka märjukese reklaami.

Parlament töötas nende muudatustega üle kahe aasta. Selle aja jooksul on parlamendis olnud pingelised arutelud selle üle, kuidas Lätis alkoholi tarbimist piirata. Parlamendi liikmed on aga aja jooksul paljudest ideedest loobunud, vahendab lsm.lv.

Neljapäeval heaks kiidetud muudatused piiravad alkohoolsete jookide kättesaadavust, reklaamimist ja turustamist. Seadusemuudatuse poolt hääletas 69 saadikut, vastu aga 10 saadikut.

Muudatustega piiratakse aega, mille jooksul võib alkohoolseid jooke jaemüügipunktides müüa, sealhulgas veebisaitidel ja mobiiliäppides.
Alkoholi saab esmaspäevast laupäevani kella 10-20 (praegu on piirang kell 22) ja pühapäeviti kella 10-18 (praegu kell 20).

Need muudatused jõustuvad käesoleva, 2025. aasta 1. augustil. Kauplejatel, kes on saanud tegevusloa alkoholi jaemüügiks kohas, kus lahtiolekuaeg ületab piirmäära (restoranid, baarid), on 31. detsembrini võimalik taotleda maksuametilt tegevusloa ümberregistreerimist.

Impulssostude piiramiseks internetist – veebilehelt või mobiiliäpist – toimetatakse ostetud alkohol kliendini kõige varem 6 tunni jooksul peale tellimuse vormistamist.

Muudatused keelavad alates 1. augustist alkoholihindade ja allahindluste reklaamimise ajakirjanduses, trükireklaamis ja väljaannetes, kinodes, veebilehtedel ja internetis, postiteenuste (sh e-posti) kaudu, samuti jaemüügipunktides ja internetis, kus müüakse alkohoolseid jooke.

Jaemüügipunktid peavad välja panema silmapaistvad sildid, mis hoiatavad, et alkohoolsed joogid avaldavad tervisele kahjulikku mõju, neid ei tohi müüa alaealistele ning alaealised ei tohiks neid osta, kasutada ega omada.

Impulssostmise vähendamiseks keelatakse muudatustega müügisoodustused, mis pakuvad mitut ühikut alkohoolseid jooke korraga madalama hinnaga, samuti tarbijalojaalsusprogrammi raames alkohoolsete jookide allahindlusi.
Samuti keelab see alkohoolsete jookide pakkumise tasuta, kingitusena või kompensatsioonina müügi- ja teeninduspunktides kas eriloaga või ilma.

Samuti näeb seaduseelnõu ette, et hasartmängukohtades keelatakse alkohoolsete jookide jaemüük kohapeal tarbimiseks.

Homsest alustab Tallinn-Riia-Vilniuse rong

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Esmaspäeval, 6. jaanuaril alustab tööd uus Eesti, Läti ja Leedu raudteevedajate opereeritav reisirongiühendus Balti riikide pealinnade vahel.
Reis kestab kokku umbes 10,5 tundi ja igale etapile tuleb piletid osta igalt vedajalt eraldi: Vilnius-Riia LTG Linkilt, Riia-Valga Vivist ja Valga-Tallinn Elronilt. Kõigi kolme vedaja – Vivi, Elroni ja LTG Linki – juhtkond sõidab esmaspäeval rongiga, et hinnata liini eeliseid, vahendab lsm.lv.

Tuleb arvestada, et tegemist pole ühe rongiga, see on pigem kolm rongireisi, üks iga riigi piires, mille sõiduplaanid on kohandatud nii, et saab sõita kõigi kolme rongiga järjest.

Praeguseks teostatakse ühendus kõigi kolme vedaja veeremiga ning toimub kaks ümberistumist – üks Riias ja teine ​​Valgas, ümberistumise ajaga 12-19 minutit.

Vastavalt kinnitatud sõiduplaanile on LTG Linki igapäevane diiselrongiliiklus Vilniusest Tallinna, Vilnius (07:05) – Riia (11:04) kohandatud Vivi diiselrongiliinile Riia (11:16) – Valga (13:51), mis on kooskõlastatud Elroni diiselrongiliiniga Valga (14:10) – Tallinn (17:34).

Tallinn-Vilnius liinil on Elroni igapäevane diiselrong Tallinn (10:25) – Valga (13:54) kohandatud Vivi diiselrongile Valga (14:11) – Riia (16:37), mis on kooskõlastatud LTG Linki diiselrongiga Riia (16:55) – Vilnius (21:03).

Kogu reisiaeg Tallinnast Vilniusesse on hetkel umbes 10,5 tundi. Pärast raudteeinfrastruktuuri remonditööde lõpetamist Eestis aga oodatakse sõiduaja lühenemist umbes ühe tunni võrra.

Vilniuse-Riia-Tallinna rongiliinil on järgmised peatused:
Leedus Vilnius, Kaišiadorys, Jonava, Kėdainiai, Radvilškis, Šiauliai, Joniškis; Lätis Jelgava, Riia, Zemitāni, Jugla, Inčukalns, Sigulda, Līgatne, Ieriķi, Cēsis, Lode, Valmiera, Strenči, Lugaži; Eestis Valga, Elva, Tartu, Jõgeva, Tamsalu, Tapa, Ülemiste, Kitseküla, Tallinn.

Esialgu peab ostma rongipileti igalt vedajalt eraldi.

Avafoto: Unsplash

 

Lätis kehtestatakse pangamaks

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Krediidiasutused ja nende filiaalid Lätis peavad järgmise 3 aasta jooksul tasuma solidaarsuspanuse – 60 protsenti ülekasumist – tulenevalt Euribori määra järsust tõusust, selgub parlamendis tänasel 4. detsembri teisel lugemisel heaks kiidetud seadusest.

Seaduse poolt hääletas selle teisel lugemisel 80 saadikut, vastu oli 9, vahendab lsm.lv.
Solidaarsusmaks ehk ülemäärase kasumi maks hakkab kehtima krediidiasutustele, kelle intressitulu ja intressikulu vahe ületab enam kui 50% nende tulude 5 majandusaasta keskmist 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2022.

Rahandusministeerium selgitas varem, et sellised solidaarsed panused eelarvesse tagavad lähiaastatel rahastuse kasvavate riigi julgeolekuvajaduste rahuldamiseks.
Osamakse määr on 60% makseperioodi neto intressitulust.

Pakutakse välja tagasimakse mudel, mis on seotud krediidiasutuste laenukasvu määraga. Kui krediidiasutuse laenuandmine oluliselt kasvab, võib tagasimakse ulatuda kuni 100% sissemaksest.

Solidaarsuspanuse 100% tagasimakse makstakse juhul, kui krediidiasutuse laenukasvu määr makseperioodil vastab või ületab sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvumäära, mis on korrutatud 2,5-ga.

Allahindlus on 75%, kui laenukasvu tempo saavutab või ületab SKP kasvutempo, mis on korrutatud 2,25-ga; 50%, kui laenukasvu määr saavutab või ületab SKP kasvutempo, mis on korrutatud 2-ga; 25%, kui laenukasvu määr saavutab või ületab SKP kasvutempo, mis on korrutatud 1,75-ga.

Solidaarsuspanuse kehtestamisega loodetakse 2025. aastal koguda eelarvetulu 93 miljonit eurot, järgmisel kahel aastal aga üle 85 miljoni euro aastas.

123...19Page 1 of 19