Teisipäev, aprill 23, 2024

LÄTI

Läti: Parlament kavatseb keelata alkoholimüügi alla 20-aastastele noortele

NordenBladet – Läti seimi ehk parlamendi sotsiaal- ja tööasjade komisjon toetas teisipäeval muudatusettepanekuid alkoholimüüki reguleerivale seadusele. Kavandatud muudatuse vastuvõtmise järel keelatakse alla 20-aastastel lätlastel alkoholi osta, praegu on vastavaks vanusepiiranguks 18 eluaastat.

Oluliselt suuremat vastukaja tekitas alkoholimüügi kellaajaliste piirangute arutamine, mida varem arutas ka seimi rahvatervise komisjon, kirjutab Läti rahvusringhääling LSM. Teisipäevase istungi jooksul jõudis komisjon otsusele, et alkoholi ei tohiks müüa argipäevadel ja laupäeviti pärast kella 20.00 ja enne kella 10.00.

Hetkel kehtiva seaduse järgi tohib alkoholi müük alata kell 8.00 ja see peab lõppema kell 22.00.

Arutelud pühapäevaste kellaajaliste müügipiirangute üle jätkuvad, osad saadikud toetavad täielikku müügikeeldu pühapäeviti. Samas Läti majandus-, põllumajandus- ja rahandusministeerium ei toeta niivõrd karmi sammu, pakkudes ainult müügiaja täiendavat piiramist ühe tunni võrra hommikul ja ühe tunni võrra õhtul.

Valitsuskoalitsiooni kuuluvate seimi saadikute sõnul on meetmed vajalikud alkoholi kuritarvitamise piiramiseks, isegi kui see avaldaks majandusele või kaubandusele mõju.

Samas LSM-i tellitud ja Norstati läbiviidud arvamusküsitlusest selgub, et Läti avalikkus jaguneb sisuliselt pooleks uute piirangute kehtestamise suhtes. Kui 44 protsenti vastanutest pigem või täielikult toetab uusi piiranguid, siis 49 protsenti ei toeta, näitab küsitlus.

Avafoto: Unsplash

Läti: Riias nimetatakse ümber Venemaaga seotud tänavad

NordenBladet — Riia linnavolikogu otsustas kolmapäeval, 21. veebruaril nimetada ümber Moskva tänava ja veel mitmed pealinna tänavad, vahendab LETA. Maskavas („Moskva”) tänav otsustatakse ümber nimetada Latgale tänavaks, mis on ajalooliselt olnud selle tänava nimi, vahendab lsm.lv.

Praegune Latgale tänav Riias saab omakorda nimeks Jāņis Klīdzējs’i tänav. Jānis Klīdzējs oli Latgalest pärit läti kirjanik ja luuletaja.

Lisaks plaanitakse Moskva tänava väike lõik Salu silla juures ümber nimetada Lastādijase tänavaks. Seda tehakse elanike turvalisuse huvides, „et kiirabi ei saaks ekslikke kõnesid varasematele aadressidele”.

Linnavolikogu otsustas ümber nimetada ka Puškini, Turgenevi, Lermontovi, Gogoli ja Lomonossovi tänavad, mille asemele pannakse Läti kultuuritegelaste nimed – keeleteadlane Kārlis Mīlenbahs, maalikunstnik Vilhelms Purvītis, luuletaja Vilis Plūdons ning ajakirjanik ja kirjastaja Emīlija Benjamiņa ja esimene naine Läti valitsusstruktuurides Valērija Seile.

Tipogrāfijas (Tüpograafia) tänav nimetatakse ümber Augusts Spariņši tänavaks. Sõjaväeohvitser Augusts Spariņš võttis osa Bermondti armee väljasaatmisest Pārdaugavast. Väidetavalt sündis ja elas ta Torņakalnsi linnaosas, praeguse Tipogrāfijase tänava lähedal.

Nagu Riia abilinnapea Edvards Ratnieks volikogu istungil selgitas, läheb tänavate ümbernimetamine kohalikule omavalitsusele maksma ligikaudu 80 000 eurot.

Volikogu liikmete arutelu põhjal oli tänavate ümbernimetamise osas valdavalt kaks vastandlikku seisukohta. Läti parteide esindajad kaitsesid valdavalt seisukohta, et Riia praeguses geopoliitilises olukorras tuleks kõik Venemaaga seotud nimed ära vahetada (hoolimata sellest, et Tüpograafia tänav ei ole seotud millegi poliitilisega). „Me lihtsalt ei saa neid nimesid jätta. Moskva tänava nimi peab minema sinna, kuhu sõjalaev läks,” märkis volikogu liige Kaspars Spunde.

Teine arvamus, mida väljendasid peamiselt Läti Vene Liidu liikmed, mõistis tänavate ümbernimetamise hukka ja kutsus üles säilitama olemasolevaid tänavanimesid. Näiteks Miroslavs Mitrofanovs väitis, et Maskavase tänaval pole Moskvaga ja praeguse Venemaa valitsuse tegevuse ja sõjaga Ukrainas mingit pistmist. Maskavase tänav on osa Riia ajaloost.

Väga emotsionaalsed arutelud tekkisid Puškini tänava ümbernimetamise otsustamisel. Näiteks Vladimirs Buzajevs püüdis Puškini luuletust vene keeles ette kanda, kuid tal lülitati mikrofon välja.

Enamik Riia linnavolikogu koalitsioonist ja edumeelsetest hääletas tänavate ümbernimetamise poolt, vastu olid aga Läti Vene Liit, Harmoonia, samuti sõltumatu saadik Jakovs Pliners ja partei „Au teenida Riiat” saadik Natālija Ābola.

Avafoto: Riia kesklinn (Unsplash)

 

Balti riikide spiikrid külastavad ühiselt Kanadat ja USAd

NordenBladet — Balti riikide parlamentide esimehed Lauri Hussar, Daiga Mieriņa ja Viktorija Cmilyte-Nielsen sõidavad ühisvisiidile Kanadasse ja Ameerika Ühendriikidesse, et arutada julgeolekuolukorda, Ukraina toetamist ja riikide koostööd.

Riigikogu esimees Lauri Hussar osaleb laupäeval Torontos suurpõgenemise 80. aastapäevale pühendatud festivalil PostEstDocs, kus näidatakse filme, mis jutustavad 1944. aastal Kanadasse põgenenud eestlaste lugusid. Samuti kohtub ta Eestlaste Kesknõukogu juhatuse liikmete ning KESKUSe projektijuhi Ellen Valteriga, kelle juhtimisel rajatakse tuleva aasta kevadeks Toronto kesklinna Eesti pärandit tutvustav ja innovatsiooni edendav Eesti keskus.

Pühapäeval asetab Hussar koos Hamiltoni luteri koguduse esindajatega pärja Eestist põgenenute mälestuskivile ning külastab Hamiltoni Eesti kooli, mis õpetab nii lastele kui ka täiskasvanutele eesti keelt ja kultuuri, et hoida alal eesti kogukonda ja hoida Eestiga sidet.

Balti riikide parlamentide spiikrite ühisvisiit algab esmaspäeval Ottawas, kus nad kohtuvad Kanada parlamendi alamkoja spiikri Greg Fergus’i ning Põhja- ja Baltimaade sõprusgrupi liikmetega. Kohtumistel arutatakse arenguid Läänemere piirkonnas, NATO laienemist, Ukraina toetamist ja olukorda Lähis-Idas.

Seejärel sõidavad Balti riikide parlamentide esimehed USAsse, kus nad kohtuvad esindajatekoja spiikri Mike Johnsoniga, et arutada koostööd, Läänemere piirkonna julgeoleku tugevdamist, abi andmist Ukrainale ning Venemaa külmutatud varade kasutamist Ukraina ülesehituseks. Parlamentide esimehed kohtuvad Washingtonis ka senati väliskomisjoni juhi Benjamin Cardini, esindajatekoja endise spiikri Nancy Pelosi ning teiste esindajatekoja ja senati liikmetega.

 

 

Läti: Jēkabpilsis oli „Atpūta” kaubanduskeskuses plahvatus, üks inimene sai surma

NordenBladet — Lätis Jēkabpilsis hukkus tänase kolmapäeva, 17. jaanuari hommikul kaubanduskeskuse „Atpūta” juures küttekatla plahvatuse tagajärjel mees, edastab LETA. Hommikul kell 07.09 saadi väljakutse Jēkabpilsi Viestura tänavale, kus kahekorruselises ühiskondlikus hoones oli suitsu, ütles riigi tuletõrje- ja päästeameti (VUGD) esindaja Ilze Dāme-Birziņa LETA-le.

Sündmuskohale saabudes tuvastasid tuletõrjujad, et hoone keldris 15 ruutmeetri ulatuses põlevad esemed, vahendab lsm.lv.

Hoone läbiotsimisel leiti hukkunu, samuti leiti hoone konstruktsioonide kahjustusi. Päästjate töö sündmuskohal lõppes kell 12.56. Politsei teatas LETA-le, et tulekahjus kaotas elu kaubanduskeskuse töötaja – 1969. aastal sündinud mees.

VUGD Jēkabpilsi üksuse ülem Dzintars Cvilikovskis kinnitas LETA-le, et kaubanduskeskuses võis plahvatada küttekatel ning hukkunu oli hoone kütja.
Plahvatuse tagajärjel varisesid keldris sisse tugiseinad ja nihkusid 1. korruse põranda paneelid, hoone kasutamine peatati.

Cvilikovskise sõnul uurib plahvatuse põhjuseid veel politsei, samuti vaatavad hoone üle ehitusameti eksperdid, et selgitada välja kahju ulatus ja võimalik oht.
Siin on video asja kohta:

🇱🇻 Šorīt Jēkabpilī tirdzniecības centrā sprāga apkures katls. Bojā gāja kurinātājs. Sprādziena rezultātā pagrabā ir sagruvušas nenesošās sienas, un 1. stāvā grīdā 20 centimetrus nobīdījušies paneļi. Ēkas ekspluatācija apturēta.#Jēkabpils #Latvija pic.twitter.com/x65SvJVUHX
— BreakingLV (@breakinglv) January 17, 2024

 

 

Lätis kukkus sündide arv 100 aasta madalaimale tasemele

NordenBladet — Läti statistikaameti (CSB) 13. novembril avaldatud esialgsed andmed näitavad, et käesoleva, 2023. aasta üheksa kuu sünnide arv – 10 822 – on 1741 lapse võrra ehk 13,9 protsenti väiksem kui 2022. aasta samal perioodil.
„2023. aasta igal kuul sündis lapsi vähem kui 2022. aasta vastaval kuul, kuid lisaks sellele, et numbrid olid madalamad kui aastatagused näitajad, olid need ka viimase 100 aasta väikseimad,” teatas CSB.

Positiivsemad uudised olid, et tänavu esimese üheksa kuuga registreeriti 20 312 surma, mis on 2502 surma ehk 11,0 protsenti vähem kui aasta tagasi ja 437 surma ehk 2,1 protsenti vähem kui enne pandeemiat (st 2019. aasta vastav periood), vahendab lsm.lv.
Kõige rohkem suri üheksa kuu jooksul inimesi jaanuaris – 3001 surmajuhtumit (56 surma ehk 1,9% rohkem kui aasta tagasi jaanuaris). Ülejäänud kaheksa kuu näitaja oli väiksem kui aasta varem igal vastaval kuul.

Tänavuse, 2023. aasta üheksa kuuga põhjustas negatiivne loomulik rahvastikumuutus rahvastiku vähenemise 9500 inimese võrra.

Tänavuse aasta üheksa kuuga registreeriti 9095 abielu. Aastataguse vastava perioodiga võrreldes on abielude arv langenud 755 võrra ehk 7,7 protsenti, samas kui võrreldes 2020. aastaga, mil pandeemiaga seotud piirangute tõttu sõlmiti vähem abielusid, on see kasvanud 401 võrra ehk 4,6 protsenti.

Tänavuse aasta 1. oktoobril oli Lätis esialgsetel andmetel 1 876 400 elanikku, mida on 14 600 võrra vähem kui 1. jaanuaril 2023.