NordenBladet – Läti rahandusministeerium prognoosib 2025. aasta eelarve puudujäägiks 3,1 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP). Varem prognoosis ministeerium, et eelarve jääb 2,9 protsendiga miinusesse.
Kui rahapoliitikat ei muudeta, siis keskpikas perspektiivis prognoosib ministeerium, et 2026. aastal kujuneb riigieelarve puudujäägiks kolm protsenti. 2027. aastal on see 3,2 protsenti, 2028. aastal 2,8 protsenti ja 2029. aastal 2,3 protsenti, vahendas LSM.
Geopoliitilisi ja riigisiseseid väljakutseid silmas pidades, eeldab ministeerium, et riigi rahanduse olukord jääb keskpikas perspektiivis pingeliseks ning tulude ja kulude tasakaalustamiseks tuleb tänavuse eelarvemenetluse käigus võtta vastu rida raskeid otsuseid.
Ministeerium prognoosib selle aasta hinnatõusuks 2,5 protsenti, mullu oli see 1,3 protsenti. Ministeerium võtab tänavuses prognoosis arvesse toiduainete kiiremat hinnatõusu, samuti osade energiaallikate hinnatõusu maailmaturul.
NordenBladet – Läti transpordiministeerium teatas eile riikliku lennufirma Air Baltic juhi Martin Gaussi vallandamisest.
Transpordiministeerium avaldas aktsionäride üldkoosolekul Gaussile umbusaldust. Pärast aktsionäride koosolekut kutsus Air Balticu juhatus kokku erakorralise koosoleku ja otsustas vabastada senise juhatuse esimehe ametist, vahendas LSM.
“Minu jaoks on oluline näha tulemusi. Air Baltic on riigi jaoks oluline firma, mis peab suutma iseseisvalt arendada ja peab suutma kohaneda välistingimustega,” ütles transpordiminister Atis Švinka.
Firma juhtimise võtab ajutiselt üle Pauls Cālītis, kes on töötanud Air Balticus 30 aastat. 2020. aastal sai temast Air Balticu juhatuse liige.
Transpordiministeerium teatas, et firma praegune kurss ei muutu. Aktsionäride eesmärgiks on tugevdada ja arendada ettevõtet, samal ajal liigutakse aktsiate esmaemissiooni (IPO) suunas.
Peaminister Evika Silina andis teada, et ootab ministeeriumilt viivitamatult ülevaadet Air Balticu arengusuundade kohta, kuidas ettevõte võiks muutuda tugevamaks nii Läti kui ka kogu Baltimaade turul.
13 aastat Air Balticut juhtinud Martin Gauss aga tegi Riia lennujaamas Müncheni väravas lahkumisselfi ning teatas koju Saksamaale sõites, et on tehtu üle uhke. Gaussi sõnul on Air Baltic lojaalse meeskonna ja julge visiooniga tugev lennufirma.
2024. aasta aruandest selgub, et Air Balticu kahjum oli mullu 118,2 miljonit eurot.
Läti riigile kuulub praegu 97,97 protsenti Air Balticu aktsiatest ja Taani investori Lars Thueseni ettevõttele Aircraft Leasing 1 ülejäänud 2,03 protsenti. Hiljuti selgus, et Lufthansa grupp investeerib Läti lennufirmasse Air Baltic 14 miljonit eurot ja saab sellega vähemusosaluse lennufirmas.
NordenBladet — Läti haiguste ennetamise ja tõrje keskusele (SPKC) on neljapäeva, 3. aprilli seisuga laekunud info 58 ägeda sooleinfektsiooni E. coli bakteriga nakatumise juhtumi kohta. Kahe nädalaga on levimus kasvanud viis korda. Läti Televisioon tegi kokkuvõtte, kuidas olukord kujunes ja mis on seni teada.
E. coli soolenakkuse puhang algas 19. märtsil, mil SPKC-le laekus teateid esimese 10 juhtumi kohta. Esimesed juhtumid avastati korraga mitmes omavalitsuses – Riias, Salaspilsi vallas, Ādaži vallas ja ka kaugemal asuvas Lõuna-Kuramaa vallas. Toona viidi kümnest nakatunust üheksa haiglasse. Kaheksa nakatunutest olid lapsed.
Järgmise teabe avaldas SPKC peaaegu nädal hiljem, 25. märtsil. Selleks ajaks oli laboratoorselt kinnitatud juba 12 haigusjuhtu. Sigulda vald lisati taudi leviku piirkondade nimekirja. Toidu- ja veterinaarteenistus alustas asjassepuutuvate lasteaedade kontrolli.
Nakkus levis kiiresti päev hiljem: 26. märtsil kinnitati nakkus laboratoorselt 19 inimesel, kokku haigestus 21 inimest. Nakkus avastati Cēsise vallas.
28.märtsil ütlesid lastehaigla arstid, et nad ei mäleta, et ohtlik E. coli nakkus oleks varem sellises ulatuses levinud. Sel päeval oli haigestunud 23 inimest – 21 last ja kaks täiskasvanut. 28. märtsil registreeriti juhtumid 13 lasteaias ja ühes koolis.
Märtsi viimasel päeval oli haiguspuhang mõjutanud juba 40 inimest. Haiglas viibis ravil üle 20 lasteaialapse.
Aprill algas 46 juhtumiga, millest enamik olid lapsed ja neli täiskasvanut. Esimest korda selles haiguspuhangus tuvastati nakkus ka Jelgava vallas. 2. aprillil teatati 53 juhtumist.
Neljapäeval, 3. aprillil, umbes kaks nädalat pärast haiguspuhangu algust, registreeriti 58 haigusjuhtu. Riias on kõige rohkem 27 juhtumit, Siguldas on registreeritud kümme, Adazis kaheksa ja mujal kolm, kaks ja üks.
Kahe nädalaga on juhtumite arv kasvanud umbes viis korda. Neist 51 olid lapsed vanuses üks kuni kümme aastat ja seitse täiskasvanut. Kõik praegu haiglaravil olevad lapsed on Riia lastekliinikus. Kokku on haiguspuhangu algusest saadik seal ravil olnud 28 last. Mõned lapsed on välja kirjutatud. Neljapäeval, 3. aprillil viibis haiglas ravil 16 last, neist neli intensiivravis. Juhtumeid on registreeritud 26 lasteaias ja kahes koolis. Tuvastatud on umbes 900 kontakti.
NordenBladet – Eesti lahkus laupäeval (08.veebruar 2025) Venemaaga ühisest elektrivõrgust, järgides Leedu ja Läti eeskuju. Kell 9.09 hakkasid kolme Balti riigi elektrisüsteemid toimima iseseisvalt, enne kui pühapäeval ühendatakse nad Poola kaudu Mandri-Euroopa elektrivõrguga.
Eleringi sõnul toimus lahutamine edukalt ning Balti riikide süsteem töötab nüüd autonoomselt. Sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga toimub plaanipäraselt, tagades stabiilsuse ja energiajulgeoleku.
Leedu alustas lahutamist kell kuus hommikul, järk-järgult katkestati ühendused Venemaa ja Valgevenega. Läti lõpetas ülemineku kell kaheksa ja Eesti lahkus võrgust kell 9.09.
Eesti välisminister Margus Tsahkna rõhutas, et lahkumine Venemaa elektrisüsteemist tugevdab regiooni energiajulgeolekut ja vähendab sõltuvust Venemaast. Ta lisas, et üleminek Euroopa võrguga võimaldab suuremat kontrolli ja uusi võimalusi energiaturul.
Balti riikide ühendamine Mandri-Euroopaga on maksnud 1,6 miljardit eurot, millest 75% on rahastanud Euroopa Liit. Projekti raames on rajatud 1400 km kõrgepingeliine ja mitmeid sünkroonkompensaatorite jaamu.
Venemaa on kritiseerinud lahkumist, väites, et see suurendab elektrihinda ja vähendab EL-i konkurentsivõimet. Balti riigid aga peavad seda oluliseks sammuks energiapoliitilises iseseisvuses.
NordenBladet — Eesti valmistub koos Läti ja Leeduga oma energiavõrgu lahtiühendamiseks Venemaast ja Valgevenest ning sellele järgnevaks Balti riikide sünkroniseerimiseks Euroopa energiasüsteemiga. Igaks juhuks rakendatakse tugevdatud turvameetmeid.
Eesti valitsusasutuste esindajate sõnul on Balti riikide lahtiühendamist nõukogude pärandist – ühtsest BRELL-i elektrisüsteemist – kavas alustada 7. veebruari õhtul, vahendab Narvskaja Gazeta.
Desünkroniseerimine toimub 8. veebruari jooksul ning 9. veebruaril peaksid Eesti, Läti ja Leedu juba õhtuks olema sünkroniseeritud Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga.
Märkides, et sisejulgeoleku olukord riigis püsib stabiilsena, ei välistanud politsei- ja piirivalveameti kriisijuht Veiko Kommusaar, et katsed kahjustada Eesti elektritaristut on võimalikud.
Seetõttu on kavandatud meetmete kogum, et tagada BRELL-ist lahtiühendamise ja Euroopa energiasüsteemiga ühendamise protsessi ohutus.
Politsei- ja Piirivalveamet koos Kliimaministeeriumiga on Eestis välja selgitanud ligi nelikümmend tehnoobjekti, mis võetakse tugevdatud kaitse alla. Nende hulka kuuluvad elektrijaamad, suuremad alajaamad, sünkroniseerimiskompensaatorid ja välised elektrikaablid.
Sellised rajatised asuvad peamiselt Harjumaal, Ida-Virumaal ja Lääne-Eestis. Turvalisus tagatakse Kaitseliidu toel.
Narva linnapea Katri Raik ütles hiljutisel kohtumisel Enefit Poweri juhi Lauri Karpiga, et ei näe energeetikutest tulenevalt põhjuseid, miks linnas võib elekter ära kaduda. „Karp ütles, et kõik on töökorras, kriisiolukorda pole ja paanikaks pole põhjust,” ütles Raik.
Samas märkis Enefit Poweri juht, et tõhustatakse ka siseturvalisuse meetmeid, lisas ta.
Näiteks, nagu ütles Raik, korraldavad Enefit Poweri juhtkonna esindajad 8. ja 9. veebruaril Auveras öövalve. Samuti ütles Narva linnapea Karpi sõnadele viidates, et kõigi Narva elektrijaamu külastavate inimeste, sealhulgas nende töötajate kontroll on ette valmistatud. „Kontrollpunktides on turvaväravad, nagu lennujaamades,” selgitas Raik.
Samas märkis Narva linnapea, et energeetikute juhtkonnal on selge ettekujutus: Narvat elektrivarustus 8. ja 9. veebruaril ohus ei ole.
