NordenBladet — Teisipäeval, 26. jaanuaril 2021 möödub 100 aastat Soome ja Läti diplomaatiliste suhete loomisest. Soome tunnustas esimese Põhjamaana Läti iseseisvust de jure 26. jaanuaril 1921. Aastapäeva auks toimub aastaringselt mitmekesine programm nii Soomes kui ka Lätis. Välisministrid Pekka Haavisto ja Edgars Rinkēvičs tähistasid täna aastapäeva Twitteri ühissõnumiga.
Läti suursaatkond Soomes korraldab 4. veebruaril 2021 kell 10–12 oma Facebooki lehel arutelu Soome ja Läti suhete üle maailmasõdade vahel. Ürituse avavad välisministrid Pekka Haavisto ja Edgars Rinkēvičs. Samal päeval, 4. veebruaril 2021 korraldab Oulu ülikool veebiseminari riikide suhetest 20. sajandi alguses ja sõdade vahel.
Kuna ka teised Põhjamaad tähistavad veebruari alguses Lätiga diplomaatiliste suhete sisseseadmise 100. aastapäeva, korraldatakse koroonaviiruse olukorda arvestades Riias ka Põhjamaade ühispidu.
NordenBladet — Eelmisel nädalal selgusid Leedu Teadusnõukogu läbi viidud Balti teaduskoostöö programmi teise taotlusvooru tulemused, mille järgi eraldatakse toetust 11 projektile kogumahus 10,6 miljonit eurot. Rahastatud projektid kestavad kolm aastat ja kõigis neis osalevad ka Eesti teadlased.
Rahastuse saanud kõrgetasemelistes ja programmi strateegilistele eesmärkidele vastavates projektides käsitletakse elulisi ning piirkonna riikide jaoks olulisi teemasid. Nii näiteks hõlmavad projektid kõhunäärmevähi uuringuid ja uute ravimeetodite väljatöötamist, kliimamuutustele kohandatud nisuleibade tootmist ja küberturvalisuse pädevuste parandamist. Plaanis on uurida Põhja- ja Baltimaade majandusliku lõimumise võimalusi tööjõu liikumise, tehnosiirde, otseste välisinvesteeringute ja kapitali liikumise ning rahvusvahelise kaubanduse abil. Samuti analüüsitakse, kuidas kutseõpe võiks parandada noorte riskirühmade sotsiaalset kaasatust ja kuidas lahendada koolist väljalangevuse probleeme.
Programmi juhtkomisjon otsustas rahastada igast prioriteetsest teemavaldkonnast vähemalt ühte projekti: tehnoloogiate ja innovatsiooni arendamine (Technologies and Innovation Devlopment) – 4 projekti; ennetav ja personaalne meditsiin (Preventive and Personalised Medicine) – 2 projekti; kultuur, ränne ja kaasav ühiskond (Culture, Migration and Inclusive Society) – 2 projekti; majanduslikud, sotsiaalsed väljakutsed ja innovaatiline ühiskond (Economic, Social Challenges and Innovative Society) – 2 projekti; ja küberturvalisus (Cyber Security) – 1 projekt.
Konkursi tingimused nägid ette, et projektidesse tuleb kaasata partnerid nii kolmest Balti riigist kui Euroopa majanduspiirkonna riikidest Norrast, Islandilt või Liechtensteinist.
Projekte juhivad Leedu Terviseteaduste Ülikooli, Vilniuse Ülikooli, Vytautas Magnuse Ülikooli, Vilniuse Gediminase Tehnikaülikooli, Kaunase Tehnikaülikooli ning Leedu Põllumajanduse ja Metsanduse Uurimiskeskuse teadlased. Suurim arv ühisprojekte viiakse läbi koostöös Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Läti Ülikooli, Riia Tehnikaülikooli ja Oslo Ülikooliga.
Eesti teadusrühmade osalus jaguneb rahastatud projektides järgmiselt: Tartu Ülikool (TÜ) on kaasatud partnerina 6 projektis, Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) 4 projektis ning Tallinna Ülikool, BioCC ning Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI) ühes projektis. Seejuures edendavad kaks projekti ka Eesti teadlaste omavahelist koostööd – vastavalt TÜ ja TTÜ vahel ning TÜ ja ETKI vahel.
Leedu voorus laekus 79 rahastustaotlust, millest hindamisele läks 76. Keskmine taotletav summa oli 0,94 miljonit eurot. Taotlusi hindasid rahvusvahelised eksperdid, kelle hindamisraportite põhjal tegi lõpliku rahastusvaliku programmi juhtkomisjon.
Esimene Balti teaduskoostöö programmi taotlusvoor toimus Eesti Teadusagentuuri juhtimisel ja selle tulemused selgusid eelmisel aastal.
Programmi kolmanda ja ühtlasi viimase vooru korraldab Läti. Tähtajaks, 19. oktoobriks laekus 81 taotlust 5 prioriteetsest valdkonnast. Läti vooru hindamistulemused peaksid selguma järgmise aasta veebruari lõpuks. Toetuste maht on 7,5 miljonit eurot.
Eesti, Läti, Leedu, Norra, Islandi ja Liechtensteini teadlaste koostöö tihendamiseks loodud Balti teaduskoostöö programmi rahastus koosneb Euroopa Majanduspiirkonna 2014–2021 finantsmehhanismi toetusest ja Balti riikide kaasrahastusest. Kokku on kavas toetada teadlasi ligikaudu 24 miljoni euroga, millest Eesti panus on 6 miljonit eurot.
Lisainfo:
Kontakt Eesti Teadusagentuuris:
Katrin Piller
Välisteaduskoostöö osakonna koordinaator
tel 731 7382
katrin.piller@etag.ee
NordenBladet —Sel nädalal toimub Narva lahes Balti riikide merevägede tuukrite miinitõrjealane ühisharjutus 3B Divex 2020, mille raames teisaldatakse ja hävitatakse ajaloolisi lõhkekehi ning harjutatakse rahvusvahelist koostöövõimet ja tegevusprintsiipe.
„3B Divex on kolme Balti riigi tuukrite roteeruv üritus, mis on sel aastal meie korraldada Narva lahes. Tuukrite laager hakkab paiknema Toila sadamas ning nädala eesmärk on eelkõige koostööna Teise maailmasõja aegsete miinide teisaldamine ohutusse kohta ning võimalusel ka neid lõhata,“ ütles mereväe tuukrigrupi ülema ülesannetes olev vanemleitnant Priit Kaasikmäe.
Nädala jooksul sukeldutakse kuni 30-le varasemalt Eesti mereväe poolt identifitseeritud lõhkekehale kuni 40 meetri sügavusele. Osa lõhkekehi, mida ei ole võimalik koha peal lõhata, planeeritakse teisaldada ohututesse lõhkamiskohtadesse enne nende kahjutuks tegemist. Lõhkekehade teisaldamine vrakkide vahetust lähedusest võimaldab luua ohutuma keskkonna hilisemaks naftalekke- ning merereostustõrjeks.
Õppusel osaleb kokku ligi 30 mereväe tuukrit Eestist, Lätist ja Leedust. Tegevust viiakse läbi kasutades miinituukrite erivarustust ning käsisonareid. Miinituukrite spetsiaalne varustus on mittemagnetiline ja madalakustiline ning võimaldab sukelduda kuni 55 meetri sügavusele. Olenevalt sügavusest on varustusega võimalik vee all püsida kuni 4 tundi.
Kuna tegevus toimub Narva lahes lekkeohtlike vrakkide vahetus läheduses, on koostöösse kaasatud ka Politsei- ja piirivalveameti reostustõrjevõimekusega laev Raju, mis tagab kohaloleku Narva lahes ning on valmis reageerima koheselt võimalikule naftalekkele vrakist. Hetkel teadaolevalt on üks Teise maailmasõja aegsetest vrakkidest juba lekkimas ning Politsei- ja piirivalveamet on oma vahenditega reostust veepinnal kohapeal piiramas.
Viimase kahekümne aasta jooksul on Eesti vetest leitud ja kahjutuks tehtud üle 1400 lõhkekeha, milleks on osutunud maailmasõdade vältel veesatud meremiinid ning muud veepõhja sattunud lõhkekehad.
Järgmisel aastal on ühisharjutus 3B DIVEX Läti mereväe korraldada.
NordenBladet —Eesti-Läti ametiasutused ja teadlased algatasid ühisprojekti merre jõudvate jõgede vee kvaliteedinõuete ühtlustamiseks. Jõgedega merre jõudev fosfor ja lämmastik põhjustavad meres vetikate vohamist ja vee-elustiku olukorra halvenemist ning seetõttu on plaanis jõuda ühisele arusaamale, et merre jõudva fosfori ja lämmastiku sisalduse piirnormid jõgedes oleks võrreldavad.
Kogu Läänemeri ja kõik Eesti ja Läti merealad on kehvas seisus. Seda eeskätt meres oleva ja sinna jõudva liigse fosfori ja lämmastiku tõttu. Fosfor ja lämmastik on toitained, mis põhjustavad meres eutrofeerumist – väheneb vee läbipaistvus, intensiivistub taimestiku kasv, sageneb toksiliste sinivetikate levik, väheneb merevee hapnikusisaldus ning vee-elustiku elu on häiritud.
Kõik Läänemere riigid koostöös on võtnud ülesandeks merre jõudva fosfori ja lämmastiku sisaldust vähendada. Pea 87% lämmastikust ja 97% fosforist jõuab Liivi lahte just jõgede kaudu. Just seetõttu nähakse saasteainete vähendamise võimalusi merre suubuvates jõgedes.
Ent segadust tekitav käesoleval hetkel on riikide arusaam kui palju fosforit ja lämmastikku üldse merre suubuvas jões võib olla, milline oleks puhas ja looduslik vesi ning kui suur võiks olla inimese tekitatud saasteainete osa. Riigiti nähakse jõgede looduslikku fosfori ja lämmastiku sisaldust erinevalt. Ka Eestis ja Lätis erineb arusaam sellest, kui palju tohib merre suubuvas jões olla fosforit ja lämmastikku. Olles mõlemad seotud Liivi lahega, ei saa see aga olla oluliselt erinev. Kui see on oluliselt erinev on see märk sellest, et me oleme kehtestanud kas liiga ranged või liiga leebed keskkonnanõuded võrreldes naaberriikidega. Selles peamegi selgusele jõudma.
Ühisprojektis võetakse Läti poolelt vaatluse alla Salatse jõgi ning Eestist Pärnu jõgi. Mõlema jõe kohta koostatakse arvutusmudel, mis võtab arvesse kogu inimese tekitatud fosfori ja lämmastiku mõju jõele. Teades sademete hulka, vee liikumise kiirust maismaal ja inimese tekitatud saasteainete hulka, saame mudeliga välja arvutada, milline oleks jõe vee kvaliteet ilma inimese tekitatud saasteaineteta. See aga ongi määravaks jõest merre kanduva vee looduslikkuse määramisel.
Teades kui palju jõgedest merre saasteaineid tuleb ning seda milline peaks olema jõgede looduslik veekvaliteet saame teada ka täpsemad võimalused selle kohta, kus kohast ja milliste võtetega peame inimese poolt tekitatud liigset fosforit ja lämmastikku ohjama.
Eesti-Läti ühisprojektis osalevad partneritena Keskkonnaministeerium, Tallinna Tehnikaülikool, Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskus ning Burtnieku vald. Projekti rahastab 85% Euroopa Regionaalarengu Fond Eesti-Läti Interreg programmist. Projekti kogumaksumus on 304804 eurot. Projekti lõppeb detsembris 2021.
NordenBladet – Lätis viimasel kahel päeval registreeritud neli uut koroonanakkust on seotud reisidega Rootsi ja Venemaale, ütles haiguste kontrolli ja ennetamise keskuse kõneisik pühapäeval.
Läti tervishoiuvõimud teatasid pühapäeval ühest ja laupäeval kolmest uuest nakatumisest. Neist üks on seotud reisimisega Rootsi. Ülejäänud kolm on aga nakatumised kokkupuutest Venemaal käinud inimestega.
Lisaks Venemaale ja Rootsile on viimasel kahel nädalal leidnud kinnitust ka nakatumised, mis on seotud Ukrainaga.
