NordenBladet – Balti riikide terviseministrid Tanel Kiik, Ilze Viņķele ja Aurelijus Veryga võtsid koroonaviiruse tõkestamise teemal vastu ühisavalduse, milles rõhutavad riikide solidaarsuse ja üksteise toetamise olulisust. Ministrid kinnitavad kavatsust pakkuda vastastikku abi nii tervisesüsteemi valmisoleku tõstmiseks kui võimaliku haiguspuhanguga toimetulekuks.
„Piiriülese terviseohuga toimetulekuks on äärmiselt oluline kiire infovahetus, iseäranis oluline on koordineerida tegevusi meie lähinaabritega. Oleme olnud viimastel nädalatel pidevas kontaktis nii Euroopa Liidu tervisevoliniku, WHO regionaaldirektori kui liikmesriikide terviseministritega,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Terviseministritena hindame kõrgelt Euroopa Komisjoni, WHO ja ECDC pingutusi Euroopa kodanike kaitsmisel ja liikmesriikide toetamisel. Praeguses olukorras peame olema solidaarsed ja tegema igakülgset koostööd viiruse leviku tõkestamiseks.“
Ministrid leppisid kokku ühistes tegevustes COVID-19 leviku tõkestamiseks:
- jagada asjakohast ja tõest teavet riskipiirkonnast naasvatele ja sinna suunduvatele reisijatele;
- vahetada infot epidemioloogilise olukorra ja viiruse leviku tõkestamiseks võetud meetmete kohta;
- vahetada infot tervishoiu- ja teistele spetsialistidele ning avalikkusele jagatavate soovituste ja juhiste kohta;
- tagada sujuv rahvusvaheline liiklus koos vajalike ettevaatusabinõudega;
- tagada, et riigipiiril võetavad meetmed põhineksid rahvatervise ohtude hindamisel ja oleksid naaberriikidega koordineeritud;
- vahetada regulaarselt infot nii ekspertide kui ka ministrite tasandil.
Ministrid kinnitavad ühisavalduses solidaarsust Balti riikide vahel ja kavatsust pakkuda vastastikku abi nii tervisesüsteemi valmisoleku tõstmiseks kui ka võimalike haiguspuhangutega toimetulekuks.
Viimase kuu jooksul on EL terviseministrid kogunenud juba kahel korral, viimati 6. märtsil. 13. veebruaril võtsid terviseministrid vastu nõukogu järeldused, millega kutsuti liikmesriike tagama, et reisijatel oleks kõigis piiripunktides vajalik info, kuhu arstiabi saamiseks pöörduda; et tervishoiusektoril peavad olema selged plaanid ja vajalikud ressursid nakkuskahtlusega ja haigestunud patsientidele kiire abi andmiseks ning elanikkonnal õigeaegne tõenduspõhine info ja vajalikud käitumisjuhised enda kaitsmiseks nakatumise eest.
Terviseameti hinnangul on koroonaviiruse üksikjuhtumite sissetoomise risk Eestisse väga kõrge, haiguse kohapealse piiratud leviku tõenäosus keskmine kuni kõrge, haiguse kohapealse laialdase leviku tõenäosus madal, kui rakendatakse piisavaid ennetusmeetmeid.
Nakatumise ennetamiseks tuleb järgida tavapäraseid hügieenireegleid – pesta käsi ja vältida kontakti hingamisteede haiguste sümptomitega inimestega. Pärast riskipiirkonnast naasmist tuleb tervist 14 päeva jooksul jälgida; palaviku, köha või hingamisraskuste esinemisel võtta koheselt ühendust arstiga, küsida nõu perearsti nõuandeliinilt 1220, vajadusel kutsuda kiirabi. Koroonaviirust tasub kahtlustada siis, kui on olemas nii äsjane reisikogemus haiguse levikupiirkonnast kui ka haigusele iseloomulikud sümptomid. Lisainfo: www.koroonaviirus.ee
Allikas: Sotsiaalministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT