NordenBladet — Läti parlament Seim tegi täna neljapäeval, 12. mail otsuse Riias Uzvarase pargis asuva Vabastajate monumendi eemaldamiseks. Eemaldamise poolt hääletas 68 rahvasaadikut, vastu oli 18, vahendab lsm.lv.
Monumendi eemaldamist põhjendati sellega, et see on Nõukogude okupatsiooni sümbol. Alates käesoleva aasta 24. veebruarist on sellest saanud Venemaa kuritegude sümbol Ukrainas.
Eemaldamise vastased väitsid, et sel pole pistmist sõjaga Ukrainas, vaid see oli Läti vabastamise sümbol Hitleri käest.
Lätis kardetakse provokatsioonide kasvu seoses samba eemaldamisega.
Samba juurde on viimastel päevadel viidud massiliselt lilli, vaatamata sellele, et need sealt ära korjatakse.
Venemaa andis teada, et on valmis monumendi endale võtma, kui see peaks eemaldatama.
NordenBladet – Läti valitsus otsustas luua ulatusliku programmi Ukraina sõja tõttu Venemaale kehtestatud sanktsioonide pärast kannatavate Läti ettevõtete toetuseks. Majandust plaanitakse turgutada kokku 100 miljoni euroga.
Läti majandusministeeriumi eestvõttel loodav toetusprogramm hõlmab nii laene, tagatisi kui ka investeeringutoetust tootmise ja tarneahelate ümberkujundamiseks ning uute turgude leidmiseks.
100 miljonist eurost ligi 40 miljonit plaanitakse anda käibe- ja investeeringulaenu.
Uue toetusmeetme rahastamiseks plaanitakse kasutada koroonaseisukute hüvitamisest üle jäänud ja omakapitali fondi raha. Tagatisteks kulub üle paarikümne miljoni euro.
Et sanktsioonide tõttu kannatavate ettevõtete toetamise plaanid jõustuksid, tuleb parlamendis vastu võtta eraldi seadus ja saada ka Euroopa Komisjoni luba.
Läti majandusanalüütikute hinnangul on Venemaa agressioonist tingitud sanktsioonide mõju ka Läti ettevõtete konkurentsivõimele suur. Et säilitada maksevõime ja töökohad, on ümberkujundusteks vaja riigi toetust. Täpsem toetusmeetme sisu ja raha eraldamise kord suunatakse valitsusse arutamiseks juunis.
Kui ka seim on seejärel oma heakskiidu andnud, saab raha aasta teisel poolel kasutama hakata.
NordenBladet – Läti valitsus otsustas teisipäeval toimunud kabinetinõupidamisel, et alates reedest, 1. aprillist leevendatakse maskikandmise ja koroonatõendi küsimise nõudeid.
Riigikantselei direktor Jānis Citskovskis ütles, et alles jääb Covid-19 sertifikaadi nõue tervishoiu-, haridus- ja vanglatöötajatele. Muudes valdkondades on tööandjal õigus otsustada, kas nõuda töötajatelt koroonatõendit.
Alates 1. aprillist kaotatakse enamikus kohtades maskikandmise nõue. Maskikohustus jääb ühistranspordis, sotsiaalhoolekandes ja tervishoius.
Mujal, sealhulgas kauplustes ja koolis, ei nõuta maske.
Ürituste korraldajatel on soovi korral õigus nõuda maski, koroonatõendit või turvalise vahemaa hoidmist.
Alates 1. aprillist kaob Lätis Covid-19 sertifikaadi esitamise nõue EL-ist, Schengeni alalt, Šveitsist või Ühendkuningriigist saabudes. Muudest kolmandatest riikidest reisimise tingimused jäävad muutumatuks.
Lähikontaktsena peab FFP2 maski kandma seitse päeva alates kokkupuutest nakatunuga.
Terviseminister Daniels Pavļuts ütles pärast kabinetinõupidamist, et meetmed kujutavad endast “isikliku vastutuse suurenemist”, kuid hoiatas, et Covid-19 edasine kulg sügisel ja pärast seda on alles ees.
NordenBladet – Läti vähendab eelolevail aastail gaasi osatähtsust nii elektri tootmisel kui ka majanduses tervikuna, lubas peaminister Krišjanis Karinš. Meretuuleparkide osas eelistatakse Eesti ja Läti ühisprojekti ELWIND.
Liiga suur gaasivajadus ajab üles hinnad ja nõuab Venemaa-ostudele kas teisi allikaid või gaasitarbimise vähendamist.
“Elekter, mida needki valgustid kasutavad, saadakse 64 protsendi ulatuses taastuvaist allikaist. 36 protsendil kasutatakse elektri tootmiseks gaasi. Gaasi vajab viiendik kogu meie majandusest, naftasaaadusi veelgi rohkem,” rääkis Karinš.
Tuuleparkide suhtes on Läti eelistus koos Eesti ministeeriumiga arendatav ELWIND, valitsus loodab ka Latvenergo ja aktsiaseltsi Läti Riigimets koostööle. Eesti Energia ja Taani ettevõtte Orsted arendatava Liivi tuulepargi võimalikku asukohta ei kiideta heaks enne, kui ELWIND-i asukoht teada ja seejärel läbi viidud avalik konkurss.
“ELWIND on meil praegu eelistatud projekt. Valitsus pole veel heaks kiitnud selle tuulepargi jaoks vajalikku mereala. Kui see ala ei osutu samaks, mida soovivad endale ka taanlased, toimub konkurss ja igaüks võib seda endale taotleda. Lätis on tegu kaheetapilise protsessiga. Esmalt määratletakse mereala ja seejärel kuulutatakse välja konkurss, kus võib sellele kandideerida igaüks,” selgitas Läti majandusministeeriumi riigisekretäri asetäitja Edijs Šaicans.
Lätil on meres tuuleparkide jaoks pakkuda neli ala, ELWIND-i ning Eesti Energia-Olstedi asukohasoov võib kattuda.
“ELWIND-i projekt on 1000 megavatti. Lisaks arendatakse meil maal asuvaid tuuleparke. Need rajatakse Läti riigimetsa maale ja nende võimsus saab olema 800-900 megavatti. Nii et tekib küsimus, palju neid tuuleturbiine on üldse tarvis ehitada,” ütles Šaicans.
Majandusministeeriumid ajavad oma rida, Eesti Energia koos taanlastega teist rida ja sealt need segadused tekivad. Samas on tuuleenergiat vaja, et elektri hinda allpoole saada.
“Oleme valitsuses heaks kiitnud Latvenergo suuremahulise tuuleparkide rajamise kava. Need saavad olema elamispiirkondadest eemal asuvail metsaalade,” ütles Karinš.
Läti valitsus julgustab nii eratarbijaid kui ka ettevõtteid oma energiaallikaid välja vahetama ja annab kodudele selleks ka toetust.
NordenBladet – Valitsuse määrusega kehtib neljapäeva pärastlõunast ajutine kontroll Eesti-Läti piiril, mille eesmärk on valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel sujuvamalt korraldada Ukrainast sõja eest põgenevate inimeste riiki sisenemist ning esmast kontakti riigiga.
Siseminister Kristian Jaani sõnul saab riik tänu piirikontrollile saabujatest parema ülevaate ja pakkuda neile juba piiril vajalikku teavet ning suunata neid esmaste teenuste juurde.
Siseminister lisas, et valitsuse määrus käib ühtviisi nii Ukraina kodanike kui ka nende pereliikmete kohta. “Siin on oluline rõhutada, et pereliikmeteks loeme seadusest tulenevalt abikaasasid ning ülenejaid ja alanejaid sugulasi – vanemaid ja lapsi – olenemata nende kodakondsusest,” ütles ta.
Ajutine kontrollpunkt taastatakse Eesti ja Läti vahel neljas ajutises kontrollpunktis, millest kolm on Valgas ja üks Iklas, esialgu kümneks päevaks. Kontrollpunktis tuleb ka Eesti ja Euroopa Liidu kodanikel valmis olla, et neilt küsitakse isikut tõendavat dokumenti. Eesti ja Läti vahel on piirikontrolli ajutise taaskehtestamise ajal lubatud piiripunktide vahelisel alal riigipiiri ületamine tavapärasel viisil.
Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher märkis, et viimase nelja päeva jooksul on politseinikud Lõuna-Eestis sisepiiri läheduses suhelnud enam kui tuhande ukrainlasega. Nende hulgas oli nii riiki läbivaid ukrainlasi, siinseid elanikke kui ka Eestisse sõja eest tulevaid ukrainlasi.
