NordenBladet — A/S Delfi nõukogu otsustas valida alates 20. oktoobrist 2022 uuteks juhatuse liikmeteks Maira Meija ja Filips Lastovskise. Ingus Bērziņši ja Anatolijs Golubovsi ametiaega ei pikendatud.
20. oktoobrist 2022 on A/S Delfi juhatuse koosseis järgmine: Konstantins Kuzikovs (juhatuse esimees), Filips Lastovskis ja Maira Meija.
A/S Delfi on ASi Ekspress Grupp 100-protsendiline tütarettevõte.
Mari-Liis Rüütsalu
AS Ekspress Grupp
juhatuse esimees
+372 512 2591
mariliis.ryytsalu@egrupp.ee
NordenBladet — USA valitsus eraldab Lätile 2022. aastal hinnanguliselt 200 miljonit dollarit (204 miljonit eurot) erakorralist kaitsealast abi, selgub USA Läti saatkonna 7. oktoobri teatest.
Suurem osa summast koosneb enam kui 145 miljoni dollari suurusest sõjalisest rahastamisest (FMF), mille eesmärk on tugevdada Läti julgeolekut ja sõjalist koostalitlusvõimet, vahendab lsm.lv.
„President Biden teatas, et viimane FMF-i pakett, mis sai septembri lõpus USA Kongressi lõpliku heakskiidu, toetab Ukrainat ja 17 riiki, kes on Ukrainale märkimisväärset abi osutanud. FMF-i kaudu saab Läti tugevdada oma kaitse- ja heidutusvõimet,” teatas USA saatkond.
„Läti märkimisväärne sõjaline toetus Ukraina kaitsele on olnud otsustava tähtsusega Ukraina rahva püüdlustes võidelda jätkuvale Venemaa agressiooniga. See rahastamine aitab Lätil tugevdada oma olulst kaitsevõimet, et tugevdada julgeolekut oma territooriumil ja NATO idaosas. Foreign Military Financing on programm, mis annab välisriikidele sõjalist toetust või otselaenu USA kaitsevarustuse, väljaõppe ja teenuste ostmiseks. 145,1 miljonit dollarit, mille Läti saab 2022. aastal, on toetus,“ lisati.
FMF võimaldab abikõlbulikel partnerriikidel nagu Läti osta USA kaitsevahendeid, -teenuseid ja väljaõpet. Lisateavet programmi kohta on aadressil: https://www.dsca.mil/foreign-military-financing-fmf.
NordenBladet — Läti kuulutas teisipäeval, 27. septembril seoses Vene mobilisatsiooniga välja eriolukorra Venemaaga piirnevates rajoonides.
Eriolukord kehtib 28. septembrist kuni 26. detsembrini. Eriolukorra kehtestamist põhjendati sõjategevuse eeldatava aktiviseerumisega Ukrainas, vahendab lsm.lv.
Eriolukord hakkab kehtima Alūksne, Balvi ja Ludza rajoonides, samuti kõigis sadamate, lennujaamade, lennuväljade ja raudteede piiripunktides. Seoses suurenenud survega Valgevenest pärit illegaalsele immigratsioonile on Läti valitsus alates eelmise aasta 11. augustist juba kuulutanud välja eriolukorra Ludza, Krāslava ja Augšdaugava omavalitsusüksustes, samuti Daugavpilsis. Praeguseks on seda mitu korda pikendatud ja see kehtib praegu 10. novembrini.
Samuti otsustas Läti valitsus teisipäeval sulgeda Pededze piiriületuspunkti ning andis riigi piirivalvele ülesandeks teostada Läti ja Venemaa piiril tõhustatud valvet. Samuti on piirivalvele pandud ülesandeks saabuvate Venemaa kodanike hoolikas kontroll.
Samuti otsustas valitsus pakkuda piirikontrolli tagamisel abi kaitsejõududelt, politseilt ja julgeolekuteenistuselt. Kõik tööd kompenseeritakse.
Pärast Venemaa 21. septembri otsust kuulutada välja osaline mobilisatsioon, mille eesmärk on vaenutegevuse tugevdamine Ukrainas, on oodata suure hulga Venemaa kodanike lahkumist Venemaalt. Sellest tulenevalt on võimalus, et olukord Läti ja Venemaa piiripunktides võib kiiresti muutuda, teatas siseministeerium. Samamoodi, arvestades Venemaa kodanikele kehtestatud Lätti sisenemise piiranguid, on tõenäoline, et isikud üritavad ebaseaduslikult piiri ületada.
Siseministeeriumi ja piirivalve poolt teisipäeval levitatud info kohaselt on alates 19. septembrist Lätisse sissesõidukeeld antud 57 Venemaa kodanikule, seaduslikult sisenes riiki 2475 Venemaa kodanikku. Samal ajal lahkus Lätist 2332 Venemaa kodanikku.
Alates 19. septembrist on suurenenud Venemaa kodanike vool Läti naaberriikidesse. Eestisse on saabunud umbes 11 000 Venemaa kodanikku, kuid 22 inimesele on kehtestatud sissesõidukeeld, Leetu on saabunud 11 570 ja sisenemine on keelatud 166 inimesele, teatas ministeerium.
16 Venemaa kodanikku on taotlenud Lätis varjupaika. Enamus tõi motivatsioonina välja toetuse puudumise või tagakiusamise, kaks on aga sunnitud asüüli taotlema välja kuulutatud mobilisatsiooni tõttu. Ühele Vene kodanikule on humanitaarviisa välja antud, kuna pidi Lätis osalema matustel.
Viimane Läti-Venemaa piiri ebaseaduslik ületamine registreeriti 24. augustil ning antud juhul taotles Venemaa kodanik pärast vahistamist asüüli. Kokku on sel aastal ebaseadusliku piiriületuse tõttu kinni peetud 30 inimest.
Siseministeerium on varem viidanud, et peamisteks põhjusteks, miks eriolukord on vajalik, on võimalus saada piirikaitseks täiendavaid ressursse, kui Lätti üritaks siseneda Venemaalt rohkem inimesi. Eriolukorras saab neid inimesi paremini kontrollida ja nende registreerimist kiiremini korraldada.
NordenBladet – Soodsad finantseerimistingimused ning lisateadmised ja -oskused on kaks soodustavat tegurit, mille alusel inimesed otsustavad oma ettevõtlusega alustada, selgus SEB panga korraldatud uuringust, mis viidi läbi 18-64-aastaste inimeste seas.
59% vastanutest nimetas ettevõtlusega alustamist toetavate teguritena soodsaid finantstingimusi ja rahalist tuge, 40% aga rõhutas, et ettevõtte arendamiseks tuleks omandada täiendavaid teadmisi ja oskusi. Seevastu peamiste takistustena ettevõtlusega alustamisel nimetab enamik inimesi stardikapitali puudumist (59%), samuti teadmatust ja ebakindlust ettevõtte edukuse suhtes.
Olulisematest toetusliikidest, mida ettevõtlusega alustajad vajaksid, tõi kolmandik (35%) vastanutest välja abi praktilistes ja bürokraatlikes protsessides, näiteks ettevõtte registreerimine. Samuti peetakse väga kasulikuks ka juba ettevõtte loonud inimese nõuanded. Lisaks vaadates inimeste arvamust selle kohta, mis takistab ettevõtlusega alustamast, järgneb juba mainitud stardikapitali puudumisele hirm ja kindlustunde puudumine tuleviku ees. Ebakindlust tuleviku suhtes nimetas 35% vastajatest, kindlustunde puudumist 24% ja hirmu ebaõnnestumise ees 20% vastanutest. Vastajad tõid takistustena välja ka piisavate teadmiste puudumist ja liigset halduskoormust, mille alla lähevad näiteks bürokraatia ja maksud.
„Enda ettevõttega alustamine on suur julgus, sest enamasti seostatakse seda oluliste muutustega inimese elus. Kõik võõras ja tundmatu on inimestele hirmus ja nii on ka ettevõtlusega alustamine. Kunagi ei ole aeg piisavalt perfektne, raha piisavalt palju ja idee piisavalt ainulaadne. Inimese ja ettevõtjana kasvamegi kõige rohkem enda mugavustsoonist välja astudes ja see on hetk, mil hakkab aset leidma nii inimese enda kui ka ettevõtte areng. Nagu ka uuringust selgub, et paljudel on hirmud, aga vähesed astuvad neile vastu. Julgustamaks neid esimesi samme astuma, oleme loonud SEB e-akadeemia alustavatele ettevõtjatele, kus oma ala eksperdid jagavad nõuandeid ettevõtlusega seotud teemadel, alustamisest kuni eskaleerimiseni välisturgudele. Põhilistele küsimustele leiab vastused ka näiteks hiljutisest artiklist, kus leiame vastused peamistele alustavate ettevõtjate murekohtadele (Peamised küsimused alustava ettevõtja peas | SEB). Seevastu uuringus mainitud stardiraha puudumisest rääkides, tuleb rõhutada, et läbimõeldud äri- ja tegevusplaan võimaldab saada ülevaate tekkivatest kuludest ning anda aimu, kui suur võiks eeldatav stardiraha olla. Lisaks on alustavatele ettevõtetele mitmeid soodustusi ning toetusi nagu näiteks KredExi käendusel Stardilaen või Eesti Töötukassa toetus töötule ettevõtluse alustamiseks, mis on kuni 6000 eurot,” ütleb SEB panga ärikliendi segmendi müügijuht Maarja Maranik.
Kõigi Balti riikide inimeste arvamusi hinnates on peamiseks takistuseks ettevõtlusega alustamisel rahaliste vahendite nappus ettevõtte loomiseks ja töö alustamiseks (Eestis mainis seda 64%, Leedus 53%, Lätis 59%). Peale stardikapitali tuuakse Leedus ja Eestiski takistuseks teadmatust ja muret tuleviku pärast, aga ka kindlustunde ja teadmiste puudumist.
Kõigist küsitletud inimestest väljendas oma ettevõtte alustamise soovi umbes veerand vastajatest Lätis (26%), viiendik Eestis (21%) ja alla viiendik Leedus (17%). Oma ettevõtte peale mõtlejate seas on aga rohkem neid, kes pole veel endale lihtsalt sobivat äriideed leidnud.
NordenBladet — Eesti ja Läti sulgesid Vene turistidele oma piirid, kuid Eesti ja Läti bussifirmad Lux Express ja Ecolines veavad Venemaa turiste Peterburist Helsingisse. Eesti bussifirma Lux Express ja Läti Ecolines sõidavad mitu korda päevas otseliine Peterburist Helsingisse ja küsivad piletite eest erakordselt mitmekordseid summasid, vahendab Iltalehti.
Bussipilet Peterburist Helsingisse võib maksta 110 eurot.
Kui enne Ukraina sõda ja piiride sulgemisi maksis Lux Expressi pilet Peterburis bussijaamast (Naberezhnaya Obvodnovo Kanala 36, Saint-Petersburg) läbi Rajahovi Vaalimaa ja Kotka Karhula bussijaama Helsingisse mõnikümmend eurot, siis nüüd kuni 110 eurot. Vaatamata soolasele hinnale on bussid täis ning vaba istekohta peab ootama mitu nädalat.
Kolmapäeval, 21. septembril oli Lux Expressis vaba üks istekoht. See oli neljapäeva õhtuse öise väljumise jaoks, kuid järgmine üksik vaba koht on alles 4. oktoobriks, hommikusele väljumisele, hinnaga 110 eurot.
Lux Express sõidab Peterburi ja Helsingi vahel viis korda päevas.
Sarnaselt Lux Expressiga on ka Ecolines muutnud reisimise läbi Soome mujale maailma eriti lihtsaks, kuna firma bussid sõidavad Peterburist Helsingisse ka Helsingi-Vantaa lennujaama kaudu. Helsingi-Vantaal saavad Vene turistid sammuda otse check-ini ja lennukisse.
Ka Ecolinesi piletid on nüüd kallid. Tuleb vaid paar nädalat oodata. Ecolinesil on Peterburi ja Helsingi vahel kolm väljumist päevas. Järgmine vaba koht Ecolinesi bussis on alles 5. oktoobriks kella 14 väljumisele ja pilet maksab 80 eurot.
Buss on ainus võimalus, kui venelane tahab sõita Soome ja läbi Soome teistesse riikidesse. Venemaa ja Euroopa vahel on lende väga vähe ning Soome ja Venemaa vahel pole samuti regulaarlende. Soome-Vene rong, mis sõitids Helsingi ja Peterburi vahet, on määramata ajaks sõidud katkestanud.
Eesti ja Läti on nelja EL-i riigi hulgas, kes on kehtestanud Venemaa turistidele peaaegu täieliku sissesõidukeelu. Riigid on keeldunud Venemaa turiste riiki lubamast, isegi kui neil on kehtiv Schengeni viisa.
Venelane saab praegu Eestisse ja Lätti minna vaid siis, kui tal on väga mõjuv põhjus. Turism selliseks põhjuseks ei kvalifitseeru. Lisaks Eestile ja Lätile on kehtestanud keelu ka Leedu ja Poola.
