NordenBladet — Läti parlamendi Seimi väliskomisjon kuulutas Venemaa seoses Ukrainasse tungimisega terrorismi toetavaks riigiks. Läti parlamendi saadikud kutsuvad Euroopa riike üles lõpetama Vene ja Valgevene kodanikele turismi- ja sissesõiduviisade andmine, vahendab lsm.lv.

Parlamendi väliskomisjon märkis avalduses, et alates Venemaa provotseerimata sõjalisest rünnakust Ukrainale 24. veebruaril on 12 miljonit ukrainlast olnud sunnitud kodudest lahkuma ja üle viie miljoni sunnitud riigist lahkuma. Sel perioodil on inimõiguste kaitse rühmituste ja rahvusvaheliste vaatlusmissioonide aruannetes teatatud Venemaa relvajõudude poolt Ukraina tsiviilisikute vastu toime pandud julmustest, sealhulgas piinamisest, vägistamistest, tapmistest ja tsiviilisikute massilistest kinnipidamistest niinimetatud filtreerimiskeskustes, samuti massilistest küüditamisest, väidetakse avalduses.

Vähem kui 24 tundi pärast seda, kui Ukraina ja Venemaa allkirjastasid lepingu Ukrainas blokeeritud teravilja ekspordi jätkamise kohta läbi Türgi ja ÜRO üle Musta mere, korraldasid Vene väed 23. juulil raketirünnaku Odessa sadamale, demonstreerides  hooletust võetud kohustuste, rahvusvahelise korra ja institutsioonide eest ning jätkates teadlikult ülemaailmse toidukriisi süvendamist, tekitades kogu maailmas nälga ja kannatusi, märkis komisjon.

Seimi väliskomisjon teatas avalduses, et Venemaa kasutab Ukraina rahva ja relvajõudude demoraliseerimise katsetes kannatusi ja hirmutamist instrumendina, halvates sellega riigi suutlikkust Ukraina okupeerimise käigus.

Parlamendiliikmed peavad Venemaa poliitilistel eesmärkidel teostatavat vägivalda tsiviilisikute vastu terrorismiks ja Venemaad terrorismi toetavaks riigiks ning kutsuvad teisi sarnaselt mõtlevaid riike üles seda arvamust avaldama.
Väljendades solidaarsust Ukraina rahvaga nõustus Seimi väliskomisjon suunama vastava avalduse arutamiseks eelseisvale Seimi istungile.

NordenBladet – Läti liiklusohutusamet plaanib sel aastal hakata kiiruskaamerate kõrval paigaldama teedele ka süsteeme, mis teeksid kindlaks autode keskmise kiiruse läbitud lõigul.

Läti riigiteede amet (LVC) on määratlenud 16 prioriteetset etappi, millele paigaldatakse keskmise kiiruse kontrollsüsteem, vahendas Läti rahvusringhäälingu uudistepoortaal LSM.lv Läti televisiooni teadet esmaspäeval.

“Käimas on läbirääkimised pakkujatega ja dokumentide kooskõlastamine. Eeldame hanke lõpuleviimist lähiajal ning saame planeerida, et esimesed etapid saavad valmis selle aasta lõpus: novembris ja detsembris. Järgmise aasta aprilli lõpuks saaksime kõik 16 esmatähtsat etappi keskmise kiiruse mõõtmise süsteemiga varustada,” ütles Läti riigiteede ameti esindaja Anna Kononova.

Lätis on juba mõnda aega käinud arutelud, et liiklusohutuse parandamiseks paigaldada teedele keskmise kiiruse kontrollisüsteemid. Projekt kavatseti ellu viia 2021. aastal, seejärel lükati see 2022. aasta suvesse, kuid nüüd paistab, et see suudetakse käivitada aasta lõpus, vahendas LSM.lv.

Läti liiklusohutusameti (CSDD) andmetöötlusosakonna juht Juris Kreicbergs ütles, et kuni 8. juunini oli Läti liiklussurmade arv rekordiliselt madal, kuid suvega muutus olukord järsult. “Siis oli ligi kaks nädalat, kus keskmiselt oli üks liiklussurm päevas, mis on samasugune tase nagu aastatel 2007-2008. Siis oli väike paus, kuid õnnetused algasid uuesti juulis,” rääkis Kreicbergs.

“Kõige rohkem hukkub inimesi liikluses väljaspool asulaid, asfaltteedel, kuiva ilmaga, päevasel ajal, hea nähtavusega, kui on kõik võimalused kiiresti sõita, ” ütles Kreicbergs.

Kreicbergsi ja teiste ekspertide hinnangul aitaks keskmise kiiruse mõõtmise süsteemi kaamerate kasutuselevõtt oluliselt kaasa liiklusohutuse parandamisele. Üks selline radar asus pilootprojektina Tinuži maanteel ja tulemused olid paljulubavad, kuid projekt jäi siis soiku, kirjutas LSM.lv

Keskmise kiiruse mõõtmise süsteem erinevad üksikutest kiiruskaameratest selle poolest, et kaamerad on teelõigul kahes kohas. Autosid jälgitakse mõlemas punktis ja nende punktide vaheline keskmine kiirus arvutatakse kahest kaamerast saadud andmete tulemusel, nii et sõidukid ei saaks kaamerast möödudes lihtsalt kiirust aeglustada ja seejärel kiirendada tagasi üle lubatud kiiruse.

NordenBladet – Lätis toimuvad 1. oktoobril parlamendivalimised ning alates 13. juulist hakkab keskvalimiskomisjon vastu võtma erakondade nimekirju. Nimekirjade esitamine kestab 13. juulist 2. augustini. Mõned parteid on juba oma nimekirjade üksikasjad avaldanud, vahendas LSM.

Valimiskomisjoni juhi Kristine Berzina sõnul esitati neli aastat tagasi 16 nimekirja, tõenäoliselt sel aastal esitatakse 10 nimekirja.

Hääletamise kord on sarnane nagu viimastel kohalikel valimistel. Esimest korda saab parlamendivalimistel kasutada passi asemel isikutunnistust (ID kaart). Samuti ei pea esitama enam spetsiaalset valijakaarti. Internetis hääletamist ei toimu, kuid toimub eelhääletamine.

Järgmiste parlamendivalimiste raames valitakse 14. Läti parlamendi koosseis. Parlamenti valitakse 100 saadikut. Lätis on viis valimisringkonda.

Kandidaatide nimekirja võivad esitada kõik registreeritud erakonnad, mis on asutatud vähemalt üks aasta enne valimisi ja millel on vähemalt 500 liiget.

Lätis on alates aprillist kasvanud kindla eelistuseta valijate ja valimistel mitte hääletamist kavatsejate osakaal.

NordenBladet – Lätis plaanib viie aasta jooksul taastada kohustusliku ajateenistuse ja rajada veel üks rahvusvaheline sõjaline baas – Zalve polügoon Leedu piiri lähedal. Läti kaitseväe varustus täieneb aga uute Patria soomukitega, mis toodetakse riigis kohapeal.

Kaitseminister Artis Pabriksi sõnul on kohaliku sõjatööstuse arendamine riigi üks olulisemaid väljakutseid, et tagada kriisiolukorras varustuskindlus.

Kekava lähedal tegutsev EMJ Metals on üks suuremaid Baltimaade metallifirmasid. See on üks viiest Läti ettevõttest, kus valmistatakse Patria 6×6 soomukite detaile. Et Läti kaitseväele väga tähtsas projektis kaasa lüüa, tuli läbida konkurss, saada vajalikud sertifikaadid ja ka investeerida näiteks uude laserisse.

Aga metallifirma jaoks on see pikaajaline projekt ja ka ajalooline, sest see on taasiseseisvunud Lätis esimene kord osaleda soomukite tootmises.

“Ühtpidi võttes on see tavaline äri. Teisalt on see ka omamoodi uhkus, et me siin oleme, et suudame panustada ja oleme kaasatud sellesse projekti, mis on Läti jaoks unikaalne,” rääkis EMJ Metals turundusjuht Agris Punculs.

Praegu veetakse Kekavas ja mujal valmistatud detailid Soome, kus pannakse kokku soomuki kere. Kogu sisemus ja lõplik komplekteerimine tehakse Cesises Patria Latvia ja kohaliku ettevõtte Unitrack ühisfirmas.

Projekt on ambitsioonikas – Läti kaitseministeerium investeerib soomukitesse kuni 2029. aastani 200 miljonit eurot ja saab selle eest üle 200 soomuki. Kui algul plaanis Läti ja Soome ühises soomukiprogrammis osaleda ka Eesti, siis praeguseks on jäänud eestlased kõrvale. Küll aga on liitunud Rootsi ja otsuse kaasa lüüa tegi ka Saksamaa. Nii võib soomukite hind Läti jaoks ka langeda.

“Et tagada tarnekindlus, tuleb kaasata veel rohkem Lätis tegutsevaid ettevõtteid, tootjaid ja tarnijaid. Et panna kogu masin kokku kohapeal, vajame tehast. Neis ruumides ei suuda me seda teha,” rääkis Defence Partnership Latvia tootmisjuht Vasilijs Gracovs.

Lätlaste plaanid oma sõjatööstuse väljaarendamisega on päris suured. Kui praegu on Cesises vaid väike tsehh, kus pannakse Patria soomukeid kokku, siis juba järgmise aasta lõpuks peaks Cesises valmima terve tehas, mis annab võimaluse kogu sõjamasina kokkupanekuks Lätis kohapeal. Ja samas annab see ka teistele firmadele tööd, kes võiksid veelgi rohkem soomuki detaile toota Lätis kohapeal.

“Saame kaasaegsed soomukid. Need on viimase põlvkonna masinad – uuemad, kui kasutatakse Eestis. Kuid tagame ka meie tööstustele väga suure arenguvõimaluse. 200 miljonist eurost, mis Patriate ostmiseks investeerime, laekub 63 miljonit investeeringute kaudu Läti tööstustesse,” ütles Läti kaitseminister Artis Pabriks.

Metall tuleb muidugi Lätti importida, kuid paljusid tarneriske aitab kohalik tootmine vähendada. Pealegi ei piirdu lätlaste sõjatööstuse plaanid ainult Patria soomukitega.