Laupäev, aprill 19, 2025

LÄTI

Bussifirmad Lux Express ja Ecolines veavad Vene turiste Peterburist Helsingisse

NordenBladet — Eesti ja Läti sulgesid Vene turistidele oma piirid, kuid Eesti ja Läti bussifirmad Lux ​​Express ja Ecolines veavad Venemaa turiste Peterburist Helsingisse. Eesti bussifirma Lux Express ja Läti Ecolines sõidavad mitu korda päevas otseliine Peterburist Helsingisse ja küsivad piletite eest erakordselt mitmekordseid summasid, vahendab Iltalehti.

Bussipilet Peterburist Helsingisse võib maksta 110 eurot.

Kui enne Ukraina sõda ja piiride sulgemisi maksis Lux Expressi pilet Peterburis bussijaamast (Naberezhnaya Obvodnovo Kanala 36, Saint-Petersburg) läbi Rajahovi Vaalimaa ja Kotka Karhula bussijaama Helsingisse mõnikümmend eurot, siis nüüd kuni 110 eurot. Vaatamata soolasele hinnale on bussid täis ning vaba istekohta peab ootama mitu nädalat.

Kolmapäeval, 21. septembril oli Lux Expressis vaba üks istekoht. See oli neljapäeva õhtuse öise väljumise jaoks, kuid järgmine üksik vaba koht on alles 4. oktoobriks, hommikusele väljumisele, hinnaga 110 eurot.

Lux Express sõidab Peterburi ja Helsingi vahel viis korda päevas.

Sarnaselt Lux Expressiga on ka Ecolines muutnud reisimise läbi Soome mujale maailma eriti lihtsaks, kuna firma bussid sõidavad Peterburist Helsingisse ka Helsingi-Vantaa lennujaama kaudu. Helsingi-Vantaal saavad Vene turistid sammuda otse check-ini ja lennukisse.

Ka Ecolinesi piletid on nüüd kallid. Tuleb vaid paar nädalat oodata. Ecolinesil on Peterburi ja Helsingi vahel kolm väljumist päevas. Järgmine vaba koht Ecolinesi bussis on alles 5. oktoobriks kella 14 väljumisele ja pilet maksab 80 eurot.

Buss on ainus võimalus, kui venelane tahab sõita Soome ja läbi Soome teistesse riikidesse. Venemaa ja Euroopa vahel on lende väga vähe ning Soome ja Venemaa vahel pole samuti regulaarlende. Soome-Vene rong, mis sõitids Helsingi ja Peterburi vahet, on määramata ajaks sõidud katkestanud.

Eesti ja Läti on nelja EL-i riigi hulgas, kes on kehtestanud Venemaa turistidele peaaegu täieliku sissesõidukeelu. Riigid on keeldunud Venemaa turiste riiki lubamast, isegi kui neil on kehtiv Schengeni viisa.

Venelane saab praegu Eestisse ja Lätti minna vaid siis, kui tal on väga mõjuv põhjus. Turism selliseks põhjuseks ei kvalifitseeru. Lisaks Eestile ja Lätile on kehtestanud keelu ka Leedu ja Poola.

Avafoto: NordenBladet

Vaata ka:
Alates 19. septembrist peatavad Poola ning Balti riigid Schengeni turismiviisaga Vene kodanikele sisenemise

 

Alates 19. septembrist peatavad Poola ning Balti riigid Schengeni turismiviisaga Vene kodanikele sisenemise

NordenBladet – Balti riigid ja Poola kehtestavad Schengeni turismiviisaga Vene turistidele sissesõidupiirangu alates 19. septembrist, ütlesid Eesti valitsuse liikmed neljapäeval pressikonverentsil. Vene kodanike sisenemise piiramisel jäävad kehtima juba varem paika pandud erandid, mis hõlmavad sugulaste külastamist ning muid humaanseid põhjuseid.

Kallas tõi sisenemispiirangu kehtestamise ühe põhjusena esile turvalisuse teema, kuna Eesti ei suuda kõiki saabujaid kontrollida, arvestades, et koos Venemaa agressioonisõjaga Ukrainas käib ka hübriidsõda. Eesti peab rakendama tohutuid ressursse, et hoida piir turvalisena, tõdes peaminister.

Kallas märkis ka, et kuna lennuliiklus on Venemaale kehtestatud sanktsioonide tõttu peatatud, siis on Venemaa piiririikidele langenud väga suur koormus. Ta rõhutas, et pärast välisministrite eelmise nädala kohtumist tunnistas ka Euroopa Komisjon piiririikide õigust otsustada riiklikul tasandil sisenemise piiramist.

Lisaks tasub silmas pidada ka seda, et uuringute kohaselt toetab üle 70 protsendi venemaalastest Vene agressioonisõda Ukrainas, märkis ta. Ning reisimine Euroopas Liitu ei ole inimeste õigus, vaid privileeg, lisas ta.

Välisminister Urmas Reinsalu teatas piirangule viidates, et kutsub Venemaa kodanikke juba praegu Eestisse mitte tulema. “Te ei ole siin teretulnud!” ütles ta ning lisas, et õiguslik keeld rakendub 19. septembrist.

Siseminister Lauri Läänemets selgitas pressikonverentsil, et alates 19. septembrist ei saa Eestisse siseneda need Schengeni viisa omanikud, kelle reisi eesmärk on turism, sport, kultuur ning kehtima jäävad samad erandid, mida Eesti rakendas juba suvel.

“Sellega sulgeme Venemaa kodanikele olulise tee Euroopa Liitu,” rääkis Läänemets ning tõi välja, et kui Eesti antud viisade puhul vähenes saabunud inimeste arv 600 Vene kodanikult ööpäevas 100-150 kanti, siis nüüd prognoosib siseministeerium 400-500 saabuja vähenemist umbes sajale. “Ehk toimub päris suur vähenemine,” tõdes ta.

Euroopa Komisjoni teatel on Schengeni viisa väljastatud miljonile venelasele, mitte 10 miljonile, nagu on varem öelnud Eesti valitsus.

Avafoto: NordenBladet

Eesti, Läti, Leedu ja Soome väliskomisjonide delegatsioonid on visiidil Ukrainas

NordenBladet — Eesti, Läti, Leedu ja Soome parlamentide väliskomisjonide delegatsioonid viibivad tänasest kuni pühapäevani ühisel visiidil Ukrainas, et avaldada toetust Ukrainale ja saada kohapeal ülevaade sõja hetkeolukorrast.

„Avaldame visiidiga toetust Ukraina rahvale, kes on oma vabaduse ja riigi territoriaalse terviklikkuse ja demokraatia säilimise nimel on toonud ja toob jätkuvalt väga suuri ohvreid. Meie eesmärk on Ukrainat sõja võitmisel ja selle tagajärgedega toimetulekul kõigil võimalikel viisidel aidata,“ kinnitavad nelja riigi väliskomisjonide juhid.

Komisjonide esimehed mõistavad hukka Venemaa relvajõudude Ukrainas toime pandud rahvusvahelise õiguse pideva rikkumise ja sõjakuriteod. Veebruarist saadik on Venemaa provotseerimata sõjalise rünnaku tagajärjel olnud sunnitud oma kodudest lahkuma 12 miljonit ukrainlast ja üle viie miljoni on pidanud põgenema oma kodumaalt. „Inimõiguste grupid ja rahvusvahelised vaatlusmissioonid on tuvastanud Venemaa relvajõudude korda saadetud sõjakoledusi Ukraina tsiviilisikute vastu, neid on piinatud, vägistatud, mõrvatud ja neid on massiliselt kinni hoitud niinimetatud filtreerimiskeskustes ja ka küüditatud. See on andestamatu,“ sõnavad delegatsioonide juhid.

Nelja riigi väliskomisjonide esimehed toonitavad, et agressiooni hind Venemaale tuleb tõsta nii kõrgele kui võimalik. „Euroopa Liit on Venemaa survestamiseks vastu võtnud seitse sanktsioonipaketti. Viimase, 21. juulil kehtima hakanud  sanktsioonipaketiga keelati teise Venemaa tähtsaima ekspordiartikli, Vene kulla import ning keelati ka Venemaa ühe suurima panga Sberbanki tehingute tegemine väljapool Venemaad, kuid sellest ei piisa. Jätkame ettepanekute tegemist järgmistesse sanktsioonipakettidesse karmide ja tõhusate sanktsioonide kehtestamiseks,“ sõnasid esimehed.

Eesti, Läti, Leedu ja Soome delegatsioonid kohtuvad visiidil Ukraina ametikaaslastega ning tutvuvad Venemaa relvajõudude korda saadetud purustustega Irpinis, Borodjankas ja Tšernihivis ning Buchas käiakse ka sõjas hukkunute ühishaual.

Nelja riigi delegatsioone juhivad visiidil Eesti väliskomisjoni juht Marko Mihkelson, Leedu väliskomisjoni esimees Laima Liucija Andrikienė, Läti väliskomisjoni esimees Rihards Kols ja Soome parlamendi väliskomisjoni esimees Jussi Halla-aho.

 

Läti: Valitsus plaanib riigis piirata vene keele kasutamist

NordenBladet – Läti justiitsministeeriumis on praegu väljatöötamisel kakskeelsuse piiramise eelnõu, mille alusel piirataks vene keele kasutamist töökohtadel ja avalikes kohtades, ütles Läti justiitsminister Janis Bordans Läti Delfi venekeelsele portaalile.

Bordansi sõnul näitas Läti 2012. aasta veebruari keelereferendum, et enamus lätlasi ei toeta vene keelele teise riigikeele staatuse andmist. Tollal olid sellele ettepanekule vastu 74,8 protsenti referendumil osalenutest.

Allikas: Delfi

Läti: Küttekulude hinnatõusu hüvitamiseks kulutatakse 430 miljonit eurot

NordenBladet – Läti võimuliit jõudis majapidamiste küttekulude hinnatõusu osalise hüvitamise suhtes kokkuleppele ja valitsus kulutab selleks umbes 430 miljonit eurot.

Läti majandusministeeriumi toetusmehhanismid näevad ette, et hüvitist saavad ka need inimesed, kes kütavad oma eluruume puude, briketi või puidugraanulitega. Hüvitist makstakse samuti inimestele, kes kütavad oma ruume elektri, maagaasi või keskküttega, vahendas LSM.

“Seetõttu tuleb abi summat suurendada esialgselt kavandatud 350 miljonilt eurolt 430 miljoni. Hüvitise kogusumma võib veel muutuda,” ütles sotsiaalminister Gatis Eglitis.

Hüvitist on võimalik saada puidugraanulite, küttepuude või briketi eest, mille tonni hind maksab üle 300 euro. Toetust saab siis, kui ost tehti juba selle aasta mais. Toetuse saamiseks tuleb kohalikule omavalitsusele esitada ostu tõendav dokument.

Hüvitiste maksmine skeem on tehtud lihtsamaks keskkütte ja gaasiküttega majapidamistele. Siiski ei saa kõik majapidamised hüvitist. Esialgne majandusministeerium ettepanek nägi ette, et kõik maagaasi kasutavad majapidamised saavad iga tarbitud kilovattunni eest kolm senti hüvitist. Sellist hüvitist saavad nüüd aga inimesed, kelle igakuine gaasitarbimine on üle 21 kuupmeetri. Hüvitist hakatakse maksma automaatselt, see toimub ajavahemikus 1. juulist 30. aprillini.

“See tähendab, et kõik juulis suured gaasiarved saanud maagaasi kasutajad saavad augustis hüvitist,” selgitas majandusminister Ilze Indrikson.

Sarnane skeem kehtib ka keskkütte kasutajate jaoks. Soodustust saab 50 protsenti, kui megavatt-tunni hind on üle 68 euro. Keskkütte hüvitis hakkab kehtima 1. oktoobrist 30. aprillini.