NordenBladet – Lätis plaanib viie aasta jooksul taastada kohustusliku ajateenistuse ja rajada veel üks rahvusvaheline sõjaline baas – Zalve polügoon Leedu piiri lähedal. Läti kaitseväe varustus täieneb aga uute Patria soomukitega, mis toodetakse riigis kohapeal.
Kaitseminister Artis Pabriksi sõnul on kohaliku sõjatööstuse arendamine riigi üks olulisemaid väljakutseid, et tagada kriisiolukorras varustuskindlus.
Kekava lähedal tegutsev EMJ Metals on üks suuremaid Baltimaade metallifirmasid. See on üks viiest Läti ettevõttest, kus valmistatakse Patria 6×6 soomukite detaile. Et Läti kaitseväele väga tähtsas projektis kaasa lüüa, tuli läbida konkurss, saada vajalikud sertifikaadid ja ka investeerida näiteks uude laserisse.
Aga metallifirma jaoks on see pikaajaline projekt ja ka ajalooline, sest see on taasiseseisvunud Lätis esimene kord osaleda soomukite tootmises.
“Ühtpidi võttes on see tavaline äri. Teisalt on see ka omamoodi uhkus, et me siin oleme, et suudame panustada ja oleme kaasatud sellesse projekti, mis on Läti jaoks unikaalne,” rääkis EMJ Metals turundusjuht Agris Punculs.
Praegu veetakse Kekavas ja mujal valmistatud detailid Soome, kus pannakse kokku soomuki kere. Kogu sisemus ja lõplik komplekteerimine tehakse Cesises Patria Latvia ja kohaliku ettevõtte Unitrack ühisfirmas.
Projekt on ambitsioonikas – Läti kaitseministeerium investeerib soomukitesse kuni 2029. aastani 200 miljonit eurot ja saab selle eest üle 200 soomuki. Kui algul plaanis Läti ja Soome ühises soomukiprogrammis osaleda ka Eesti, siis praeguseks on jäänud eestlased kõrvale. Küll aga on liitunud Rootsi ja otsuse kaasa lüüa tegi ka Saksamaa. Nii võib soomukite hind Läti jaoks ka langeda.
“Et tagada tarnekindlus, tuleb kaasata veel rohkem Lätis tegutsevaid ettevõtteid, tootjaid ja tarnijaid. Et panna kogu masin kokku kohapeal, vajame tehast. Neis ruumides ei suuda me seda teha,” rääkis Defence Partnership Latvia tootmisjuht Vasilijs Gracovs.
Lätlaste plaanid oma sõjatööstuse väljaarendamisega on päris suured. Kui praegu on Cesises vaid väike tsehh, kus pannakse Patria soomukeid kokku, siis juba järgmise aasta lõpuks peaks Cesises valmima terve tehas, mis annab võimaluse kogu sõjamasina kokkupanekuks Lätis kohapeal. Ja samas annab see ka teistele firmadele tööd, kes võiksid veelgi rohkem soomuki detaile toota Lätis kohapeal.
“Saame kaasaegsed soomukid. Need on viimase põlvkonna masinad – uuemad, kui kasutatakse Eestis. Kuid tagame ka meie tööstustele väga suure arenguvõimaluse. 200 miljonist eurost, mis Patriate ostmiseks investeerime, laekub 63 miljonit investeeringute kaudu Läti tööstustesse,” ütles Läti kaitseminister Artis Pabriks.
Metall tuleb muidugi Lätti importida, kuid paljusid tarneriske aitab kohalik tootmine vähendada. Pealegi ei piirdu lätlaste sõjatööstuse plaanid ainult Patria soomukitega.
