NordenBladet — Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutleb tänasel avalikul istungil Paldiskisse LNG vastuvõtmise võimekuse loomist.
Erikomisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul soovib komisjon täna teada saada, mida on vaja teha, et 2022. aastal Paldiskisse Pakrineeme sadamasse rajatud taristu kaudu oleks võimalik Eesti põhivõrku gaasi vastu võtta. „Kes ja mis tegevusi peab tegema ning kui palju nendeks aega ja raha kulub,“ täpsustas ta.
Reinsalu ütles, et oluline on välja selgitada esiteks, millises seisus on praegu LNG vastuvõtu võimekuse loomine Paldiskis, ja teiseks, milline on sealse LNG-sadama roll ja kulude kate edaspidi Eesti riigi energiataristu kogupildis. „Vastus esimesele küsimusele annab selguse, kui suure aja- ja rahakuluga tuleb arvestada, et ka tegelikult oleks gaasilaevu võimalik Paldiskis vastu võtta, samuti hinnata riske, mida lõpuni viimata tegevused võivad kaasa tuua,“ lisas Reinsalu.
Erikomisjoni istungile on kutsutud kliimaminister Kristen Michal, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo Tatar ja riigikontrolör Janar Holm.
NordenBladet — Riigikogu otsustas määrata Eesti Panga nõukokku Urmas Varblase ja esimese lugemise läbis eelnõu, millega sätestatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade erandjuhtudel kiirendatud korras laiendamine.
Riigikogu võttis vastu ühe otsuse
Esimese lugemise läbis president Alar Karise esitatud Riigikogu otsuse „Urmas Varblase Eesti Panga nõukogu esimehe ametisse nimetamine“ eelnõu (23 OE), millega nimetati Eesti Panga nõukogu esimeheks majandusteadlane ja ka praegu Eesti Panga nõukogusse kuuluv Urmas Varblane.
Seoses Eesti Panga nõukogu esimehe Mart Laari ametivolituste lõppemisega tegi president Riigikogule ettepaneku nimetada Varblane Eesti Panga nõukogu esimeheks alates 13. juunist.
Varblane on Eesti majandusteadlane, kes on avaldanud sadu teaduspublikatsioone ja osaleb sageli avalikes majanduspoliitilistes aruteludes. „Majandusprofessori ja Eesti Teaduste Akadeemia liikmena tugevdab ta Eesti Panga nõukogu teadmist majandusprotsessidest ja võimet kontrollida Eesti Panga juhatuse tööd,“ märkis president eelnõu seletuskirjas.
Eesti Panga nõukogu esimehe nimetab presidendi ettepanekul viieks aastaks ametisse Riigikogu. Eesti Panga nõukogu koosneb esimehest, Riigikogu fraktsioonide esindajatest ja valdkonna asjatundjatest.
Eelnõu poolt hääletas 58, vastu oli kaheksa Riigikogu liiget ning sellega võeti otsus vastu.
Üks eelnõu läbis esimese lugemise
Samuti läbis esimese lugemise valitsuse algatatud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (144 SE), millega luuakse õiguslikud alused Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade arendamiseks erandjuhtudel kiirendatud korras. Harjutusväljade mahutavuse suurendamine annab võimaluse harjutada uut relvastust, üksuste koostööd ja loob eeldused liitlaste suurendatud kohalolekuks. Vastava õigusliku aluse loomine võimaldab laiendada ka Nursipalu harjutusvälja, mis seletuskirja kohaselt on tänases julgeolekukeskkonnas kriitiline eeldus, et tõsta Eesti sõjalise kaitse ja kollektiivkaitse võimet.
Täpsemalt nähakse eelnõuga ette valitsuse õigus otsustada kaitseministri ettepanekul ja vastava ohuhinnangu alusel Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja asutamine või laiendamine planeerimismenetlust läbi viimata. Seda saab teha üksnes juhul, kui harjutusvälja rajamise ainus eesmärk on riigikaitse tagamine ning planeerimismenetluse läbiviimisest tulenev viivitus suurendab ohtu riigikaitsele.
Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Rain Epler (EKRE), Eerik-Niiles Kross (RE), Enn Eesma (KE), Helir-Valdor Seeder (I), Jevgeni Ossinovski (SDE) ja Kalev Stoicescu (E200).
Ettekande teinud kaitseminister Hanno Pevkur vastas küsimustele poolteist tundi. Riigikaitsekomisjonis toimunud arutelust andis ülevaate komisjoni liige Kristo Enn Vaga.
EKRE fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 13 ja vastu 53 Riigikogu saadikut ning sellega ei leidnud ettepanek toetust. Eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 2. juuni kell 10.
Ministrid vastasid seitsmele arupärimisele
Peaminister Kaja Kallas vastas Riigikogu liikmete arupärimistele rahvastikukriisi (nr 4) ning Eestis ajutise ja rahvusvahelise kaitse saanud Ukraina mobilisatsiooniealiste meeste kohta (nr 5). Läbirääkimistel võtsid sõna Evelin Poolamets, Kalle Grünthal, Varro Vooglaid, Helle-Moonika Helme, Kert Kingo ja Kaja Kallas.
Kaitseminister Hanno Pevkur vastas Riigikogu liikmete arupärimisele liitlaste kohalolekuga seotud investeeringute (nr 35) ja liitlaste liikumise (nr 59) kohta.
Justiitsminister Kalle Laanet vastas Riigikogu liikmete arupärimisele MTÜ Slava Ukraini tegevuse (nr 9), kaebevõimaluste (nr 44) ja õigustatud ootuse kohta (nr 70). Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Helme, Kert Kingo, Rain Epler, Martin Helme, Anti Poolamets, Henn Põlluaas, Helle-Moonika Helme, Kalle Grünthal, Evelin Poolamets,Varro Vooglaid ja Leo Kunnas ja Kalle Laanet.
Päevakorras olid ka justiitsministrile suunatud arupärimised valeliku poliitika kohta (nr 87 ja nr 88), kuid neid ei arutatud ettekandjate puudumise tõttu.
NordenBladet — Tegemist on traditsioonilise iga-aastase ühisnõupidamisega, mille korraldamise järg on jõudnud tänavu taas Eesti kätte. Kohtumisel tutvustavad kolme riigi konstitutsioonikohtud üksteisele parajasti arutusel olevaid teemasid.
Riikohtu esimees Villu Kõve ütles, et sel aastal on arutelu fookuses riikide põhiseaduste ja Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõtte vahel tasakaalu leidmine ning kohtuniku põhiseaduslikud tagatised ametist vabastamise vastu.
Kõve sõnul aitavad sellised perioodilised kohtumised olla jooksvalt kursis naaberriikide kõige olulisemate konstitutsiooniliste vaidlusteemadega, vahetada kogemusi ja arutada võimaliku ühisosa üle kohtuasjade lahendamisel.
„See annab muu hulgas võimaluse olla juba eelnevalt teatud ulatuses valmis küsimuste lahendamiseks, mis on kerkinud üles ühes riigis, kuid võivad päevakorda tõusta ka teises,“ märkis Riigikohtu esimees.
NordenBladet — AS-ile Mikskaar anti load Viljandimaal Kolga-Jaani lähedal turba kaevandamiseks juba 2004. ja 2012. aastal, aga kohalikud elanikud said sellest teada alles 2020. aasta alguses, kui alustati ettevalmistusi maavara kasutamiseks.
Turbaraba kõrval asuva talu omanik vaidlustas kaevandamisload Keskkonnaametis ja hiljem halduskohtus. Kaebaja väitis muu hulgas, et kaevanduse rajamine võib mõjuda halvasti tema kaevuveele ning turba väljamisel tekkiv tolm ja müra ohustaksid ka tema elukvaliteeti.
Kõigepealt vaieldi kohtutes kaebetähtaja üle. Riigikohus leidis 2021. aasta juunis, et kuigi load anti juba aastaid varem, peab halduskohus kaebuse sisuliselt läbi vaatama, sest taluomanikku polnud kaevanduse rajamisest teavitatud. Seejärel otsustas halduskohus kaebuse rahuldada ja load tühistada, kuid ringkonnakohus jõudis vastupidisele järeldusele.
Riigikohtu halduskolleegium nõustus kolmapäeval avaldatud otsuses halduskohtuga, et kaevandamisload tuleb tühistada, sest taluomaniku kaasamata jätmine võis viia lubade andmisel sisuliste vigadeni.
Seaduse järgi ei saa nõuda kaevandamisloa tühistamist üksnes menetluslike rikkumiste tõttu, kui need ei mõjutanud lõppkokkuvõttes loa andmist. Samas selgitas Riigikohus, et mõjutamine ei tähenda ainult loa andmisest keeldumist, vaid ka kaevanduse naabrite kaitseks lisatingimuste seadmist.
Kolleegium leidis, et lubade andmisele eelnenud keskkonnamõjude hindamisel (KMH) tehti mitmeid vigu, mida oleks saanud naaberkinnistu omaniku kaasamisel vältida. Näiteks oli KMH aruandes kirjas, et kaevanduse vahetus naabruses – pooleteise kilomeetri raadiuses – ei ole elumaju, kuigi tegelikult asuvad talu eluhooned vaid 250 meetri kaugusel. Seetõttu ei arvestatud ka kaevandamisel tekkiva tolmu ja müra mõju lähedalasuvale elamule. Samuti ei analüüsitud piisavalt, kuidas mõjutaks raba kuivendamine talu kaevuvett ja maa niiskust.
Riigikohus rõhutas, et keskkonnalubade andmisel tuleb hinnata ka neid mõjusid, millele on juba seadusega kehtestatud normid. Isegi normi piiresse jääv müra või tolm võib halvendada ümbruskonna elanike elukvaliteeti ning seda tuleb lubade andmisel arvestada. Võimalusel tuleb kasutada keskkonnamõjusid leevendavaid lahendusi, mis on vaja ka kaevandamislubades fikseerida.
Kolleegium selgitas, et kui AS Mikskaar soovib, siis saab ta pärast kaevandamislubade tühistamist taotleda uuesti ühtset keskkonnaluba nii kaevandamiseks kui ka sellega kaasnevaks vee erikasutuseks.
NordenBladet — Mulgimaa toiduaasta tunnuslause on “Mulgi süük- uus ja vana ütenkuun” (Mulgi söök- uus ja vana üheskoos).
Madis Kallas ütles rändkahvlit üle andes, et toidupiirkonna tiitel on ühelt poolt tunnustus juba tehtud töö eest toidukultuuri edendamisel, aga samal ajal ka võimalus senisest veelgi hoogsamalt oma piirkonna elu arendada. „Armsad mulgid, see on teie võimalus rääkida üheskoos Mulgimaa toidu lugu, tuua esile oma vanu häid traditsioonilisi toite ning luua uusi ja innovaatilisi maitseid, mille kaudu oma piirkonda tutvustada.“
„Meil on hea meel, et seekord pälvis toidupiirkonna tiitli just Mulgimaa. Soovime aasta jooksul koostöös esile tõsta ja näidata seda, mis teeb Mulgimaa toidu eriliseks. Ühtlasi loodame, et siinsed kohalikud ning autentsed maitsed meelitavad piirkonda külastama turiste nii lähedalt kui kaugemalt,“ ütles toidupiirkonna projektijuht Leana Liivson.
Toidupiirkonna avasündmus toimus Abja-Paluoja keskväljakul, kus kohalikud ettevõtted ja kohvikud pakkusid erinevaid tooteid ning kuulata sai rahvamuusikat lõõtsakuningas Rasmus Kadaja ja noorte folkbänd Foliksta esituses. Esinesid Karksi-Nuia rahvatantsijad, Abja Muusikakooli noored ning tutvuda sai talulindude ja -loomadega.
Maaeluministeerium valib aasta toidupiirkonda 2016. aastast. Traditsioon on kutsutud ellu Eesti toidu väärtustamiseks, kohaliku toiduga seotud tavade ja kommete hoidmiseks ning nende tutvustamiseks laiemale avalikkusele.
Toidupiirkonna tiitli varasemad kandjad: Hiiumaa, Peipsimaa, Pärnumaa, Vana-Võromaa, Haapsalu ja Läänemaa, Põhja-Eesti, Järvamaa.
