NordenBladet – President Alar Karis tunnustab teisipäeval (04. juulil) koos haridus- ja teadusministri Kristina Kallasega presidendi kantselei roosiaias silmapaistvaid üldhariduskoolide, kutseharidusasutuste ja kõrgkoolide lõpetajaid.
Gümnaasiumid, kutsekoolid ja ülikoolid said võimaluse saata vastuvõtule silmapaistvad lõpetajad, kel on suurepärased õpitulemused, kes on teinud läbi suure isikliku arengu või on aktiivselt oma koolis või ühiskondlikus elus kaasa löönud.
Kokku on presidendi kantselei roosiaeda kutsutud ligi tuhat noort.
Avafoto: President Alar Karis (Riigikogu fotoarhiiv / Erik Peinar)
NordenBladet — Riigikogu võttis erakorralisel istungil vastu teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud seaduse, mille kohaselt kaotatakse mitmed maksusoodustused, tõstetakse tulumaksumäära ning asendatakse regresseeruv maksuvaba tulu ühtse maksuvaba tuluga.
Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse (148 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 58 ja selle vastu oli 33 Riigikogu liiget.
Seaduse kohaselt kaotatakse alates 2024. aastast füüsilise isiku täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral ja abikaasa eest ning õigus arvata oma maksustatavast tulust maha eluasemelaenu intressid.
Füüsilise isiku ja äriühingu tulumaksumäär tõuseb alates 2025. aastast kahe protsendipunkti võrra ehk 20-lt 22 protsendile. Samas kaotatakse 14-protsendine soodusmäär äriühingute regulaarselt jaotatavalt kasumilt ja sellega seoses ka füüsilisele isikule makstud dividendilt kinnipeetav seitsmeprotsendine tulumaks. Kui algse eelnõu kohaselt pidi 14-lt 22 protsendile tõusma ka krediidiasutuste avansilise makse määr, siis teise lugemise eel tegi valitsus eelnõusse muudatuse, mille kohaselt kasvab avansilise makse määr plaanitust vähem ehk 18 protsendile.
Alates 2025. aastast kaotatakse seaduse kohaselt regresseeruv maksuvaba tulu ning kehtestatakse ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas. Erandiks on vanaduspensioniealised, kelle maksuvaba tulu võrdub keskmise vanaduspensioniga.
Lisaks parandatakse seadusega Euroopa Komisjoni tuvastatud ebatäpsused ATAD2 direktiivi ülevõtmisel tulumaksuseaduses, et vältida Euroopa Komisjoni rikkumismenetlust, ning tehakse tehniline muudatus kaitseväeteenistuse seaduses, kust jäetakse välja viide kehtetuks muudetavale tulumaksuseaduse sättele.
Eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 17. mail ning tähtajaks esitati sellele 377 muudatusettepanekut. 8. juunil otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.
Riigikogu istung jätkub vastavalt päevakorrale eelnõude teise ja kolmanda lugemisega. Erakorraline istungjärk kestab kuni päevakorra ammendumiseni.
NordenBladet – Tallinnas, Ülemiste City ärilinnakus avatud Balti- ja Põhjamaade piirkonna unikaalseim uute tehnoloogiate testimiskeskkond ootab testima kohalikke ja välismaiseid ettevõtteid, et katsetada uusi lahendusi või valideerida oma teenuseid tegelikus linnakeskkonnas.
„Ligi kahekümne aastaga nullist targa äri linnaks arendatud Ülemiste City eesmärk on olla uute roheliste linnalahenduste testplatvormiks. Olles kompakte ärilinnak saame testijatele pakkuda juurdepääsu siinsele taristule ja 16 000 liikmelisele kogukonnale, erinevatele tugiteenustele ning aidata arenduse vallas kaasa mõelda,” lausus Ülemiste City innovatsioonijuht Ursel Velve. „Nii sündiv sünergia teaduse ja ettevõtluse vahel ning uue tehnoloogia tark rakendamine rohelises võtmes loobki Ülemistele nii Balti- kui Põhjamaade piirkonna unikaalseima keskkonna erinevateks katsetusteks ehk siis TestCity.”
Ursel Velve sõnul panustab Ülemiste City ökosüsteemi loomisesse, kus testimine on tootearenduse ja teenusdisaini loomulik osa, hoides fookust rohepöördel, tervise- ja targa linna innovatsioonil. Tema sõnul eristab Ülemiste Test Cityt teistest Põhja-Euroopas asuvatest testimiskeskkondadest suurem ja mitmekülgsem pakutavate teenuste valik, mida toetab piiritletud tegelik linnakeskkond kui mini-linna mudel.
„Ülemiste Test City, Tallinn ja Eesti pakuvad füüsilist testimiskeskkonda ärilinnaku, linna ja kompaktse väikeriigi tasandil, mida toetavad juhtimisotsuste tegemiseks vajalikud andmed ja tänapäeva tehnoloogia. Samuti tehnoloogiahuvilised talendid, kes saavad panustada väärtusloome ahelas algusest lõpuni,” sõnas Ursel Velve. Ühtlasi on tema sõnul Test City väärtuseks erineva suuruse ja tegevusalaga ettevõtete kokku viimine, millest tekivad uued teenused ja ärimudelid.
Test City kontseptsiooni raames on juba mitmed teenused testimise protsessi läbinud. Logitikafirma DPD katsetas viimati Ülemiste Citys pakivedu Clevoni robotkulleriga CLEVON 1. Samuti on Auvetech Modern Mobility testinud linnakus isejuhtiva nõudluspõhise transpordi teenust, Fyma tehisintellektil põhinevat mobiilsusandmete lahendust, R8 Technologies tehisintellektil põhinevat hoonete energiajuhtimist, Kone Insight hoone kasutusstatistika teenust, Ringo korduvkasutatavate toidupakendite süsteemi ja Active Health tervisejuhtimise platvormi.
Oma testlaborit on Ülemiste Test Citys laiendamas Skeleton Technologies. Ettevõtte juhatuse liikme Ants Villi sõnul sooviks Skeleton tehnoloogiaid Eestis laiemalt testida. “Väärtustame väga kohaliku inseneeria taset, mis on globaalses kontekstis tänaseks äärmiselt konkurentsivõimeline ja soovime, et Eestis oleks häid insenere veelgi enam võimaldamaks luua rohkem väärtust läbi süvatehnoloogia arendamise ja rakendamise, võitlemaks globaalse kliimamuutusega,” lisas ta.
Enterprise Estonia esindaja Joonas Vänto tõdes, et igasugused testkeskkonnad, lab’id või kasvuhooned, mis koondavad innovatsiooni, meelitavad ka talente. „Asukoha mõttes on Ülemiste City tõesti suurepärane. See ongi reaalselt linna sees olev ärilinnak, kus saaks ära testida uued tehnoloogiad. Eesti vastu tunnevad üha enam huvi tulevikku vaatavad rahvusvahelised ettevõtted, mis omakorda suurendab välistööjõu huvi siinsete võimaluste vastu. Näeme, et Eesti koostöös Tallinna linna ja Ülemiste Cityga on üha enam saamas justkui talendimagnetiks, kuhu inimesed tahavad tööle tulla,” märkis ta.
Tallinnas rahvusvahelises liiklussõlmes asuv Ülemiste City (https://www.ulemistecity.ee/en) on Baltimaade suurim ärilinnak, mida arendavad Mainor Ülemiste ja Technopolis Ülemiste. Linnaku 36 hektaril on välja ehitatud 167 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda. See on koduks ligi 500-le ettevõttele ning töö-, õpi- ja elukeskkonnaks ligi 16 000-le inimesele.
Teaduspõhisele ja avatud majandusele keskendunud Ülemiste City omab järjest suuremat mõju kogu Eesti majandusele, olles viimaste aastatega tõusnud riigi kolmandaks majanduspiirkonnaks. Ärilinnaku 500 ettevõte kogukäive 2022. aastal oli ligi kaks miljardit eurot, millest ekspordi maht moodustas miljardi.
Ülemiste TestCity arvudes:
üle 500 ettevõtte
167 000 m² büroopinda
44 226 m² rohealasid
Töötab, õpib, elab 16 000 inimest – 15% töötajaid ligikaudu 70st välisriigist
Linnaku ettevõtete aastane kogukäive 2 miljardit eurot
Üle 50% Ülemiste City ettevõtetest teeb koostööd haridus- ja teadusasutustega, 70% ettevõtteid arendab innovaatilisi tooteid ja teenuseid
Rohkem kui 1/3 Eesti IT-ekspordist toodetakse Ülemiste Citys
9 edukat Test City projekti
Baltikumi esimene tervisetehnoloogia kiirendi Health Founders
Avafoto: 2005. aastal alustas Ülo Pärnits ühe põneva projektiga, mille nimeks sai Ülemiste City – ambitsioon luua intellektuaalne keskkond tegusatele noortele Eesti talentidele, kes ei peaks kodumaalt lahkuma, vaid saaksid siit maailma muutvaid tegusid korda saata. Olla targa äri linn ning veduriks Eesti majandusele. Tänaseks on sellest visioonist kasvanud tulevikuhõnguline linnakeskkond, kus töötab-, õpib- ja elab üle 73 eri rahvusest 16 000 talenti. (Ülemiste City)
NordenBladet — Riigikogu võttis erakorralisel istungil vastu teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud seaduse, millega tõstetakse riigieelarve tulu suurendamiseks erinevate hasartmänguliikide maksumääri.
Valitsuse algatatud hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse (146 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 58 ja selle vastu oli 22 Riigikogu liiget.
Seaduse kohaselt tõuseb kaughasartmängu ja toto kehtiv viieprotsendiline maksumäär kahes etapis: 2024. aastal tõuseb maksumäär kuuele ja 2026. aastal seitsmele protsendile. Loterii ja kaubandusliku loterii maksumäär kasvab 2024. aastast 18-lt 22 protsendile, mängulaudade maksumäär 1278,23-lt 1406-le ja osavusmängu mänguautomaatide maksumäär 31,95 eurolt 32 eurole. Seletuskirja kohaselt kavandatakse maksumäärade tõus viisil, et mõju turuosalistele ei oleks suur ega tooks kaasa vajadust teha hasartmängusektoris põhimõttelisi ümberkorraldusi.
Eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 17. mail ning tähtajaks esitati sellele 203 muudatusettepanekut. 8. juunil otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.
Riigikogu istung jätkub vastavalt päevakorrale eelnõude teise ja kolmanda lugemisega. Erakorraline istungjärk kestab kuni päevakorra ammendumiseni.
NordenBladet — Riigikogu võttis vastu teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud seaduse, mis näeb ette võimaldada abielu sõlmida kahel täisealisel isikul sõltumata nende soost. Samuti võetakse seadusega vastu kooseluseaduse rakendusaktid.
Valitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (207 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 55 ja vastu 34 Riigikogu liiget.
Seadusega täpsustatakse põlvnemise regulatsiooni perekonnaseaduses seoses samast soost paaride lapsendamisõigusega. Samast soost abikaasad saavad abieluvõrdsuse kaudu õiguse koos lapsendada. Samast soost abikaasa saab lapse lapsendada bioloogilise vanema nõusolekul. Seaduses tuuakse välja põhimõte, et lapsel ei või olla rohkem kui kaks vanemat. Säilitatakse põhimõte, et lapsega seotud õigused ja kohustused on eelkõige lapse bioloogilistel vanematel. Ema naissoost abikaasal tekib lapsega põlvnemissuhe, kui ta annab ema kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku.
Seadusega võetakse vastu ka muudatused, et 2014. aastal vastu võetud kooseluseadusest tulenevad õigused ja kohustused saaksid praktikas täies mahus realiseeruda. Kooselulepingust vahetult tulenevad õigused ja kohustused ei muutu, sh on registreeritud elukaaslasel võimalik lapsendada vaid enda registreeritud elukaaslase laps.
Eelnõu läbis esimese lugemise 22. mail ning tähtajaks esitati sellele 711 muudatusettepanekut. 15. juunil otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.
Riigikogu istung jätkub vastavalt päevakorrale eelnõude teise ja kolmanda lugemisega. Erakorraline istungjärk kestab kuni päevakorra ammendumiseni.
