NordenBladet — Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon jätkas arutelu pakendite ja pakendijäätmete algatuse osas ning otsustas valitsuse esitatud seisukohti muuta.
Komisjoni esimees Liisa Pakosta avaldas heameelt, et komisjon otsustas Eesti seisukohta pakendijäätmete piiramise osas oluliselt ambitsioonikamaks muuta. „Komisjoni tänase otsuse järgi läheb Eesti läbirääkimistele seisukohaga, et liikmesriikide üldine eesmärk võiks olla pakendijäätmete teket vähendada 15 protsenti 2040. aasta asemel juba 2035. aastaks,“ ütles Pakosta. Ta lisas, et komisjon täiendas ka ülepakendamist käsitlevat seisukohta, rõhutades, et tühja ruumi peaks pakendis olema võimalikult vähe. „Praegune ülepakendamine ja pakenditega raiskamine käib ju kõik meie laste ja meie kõigi elukeskkonna arvelt.“
Komisjoni aseesimees Maria Jufereva-Skuratovski ütles veinipakendite korduskasutuse eesmärkidest rääkides, et oleks mõistlik, et veine tootvad riigid koguksid võimalikult palju veinipudeleid uuesti kokku ja kasutaksid neid korduvalt. Ta lisas, et Eesti ja teiste riikide puhul, kus veinitööstust ei ole, on asjakohane eesmärk, et pudeleid toodaks võimalikult palju klaastaara konteineritesse, et neid saaks taaskasutada uute pudelite tootmisel.
Euroopa Liidu algatuse järgi peavad liikmesriigid soodustama korduskasutussüsteemide laiemat kasutamist, ettevõtjatel tekib kohustus pakendeid vähendada ja tarbetuid pakendeid vältida, samuti on kavas keelata eksitavad pakendid, mis näiteks topeltpõhja abil tekitavad mulje, justkui oleks neis toodet rohkem.
Tarbetu pakendamise lõpetamiseks soovitakse algatuse järgi piirata näiteks ühekordsete pakendite kasutamist restoranides ja kohvikutes kohapeal toidu ja joogi serveerimiseks, minišampoonipudelite ja muude väikepakendite kasutamist hotellides ning puu- ja köögiviljade üksikult pakendamist. Kiirtoiduketid peavad algatuse järgi pakendama 2030. aastaks 20 protsenti toidust ringlusse võetavasse pakendisse.
Istungil osales Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Kätlin Roose.
NordenBladet — Riigikogu maaelukomisjon kohtus tänasel istungil ministeeriumite ja teiste asjaomaste asutuste esindajatega, et saada ülevaade põllumajandussektoris hooajalise võõrtööjõu Eestisse värbamise teekonnast.
Maaelukomisjoni esimehe Urmas Kruuse sõnul on hooajatöötajate vajadus globaalne ja euroopalik ning pole ainult Eestis aktuaalne teema. „Kuna põllumajandussektoris sõltub kõik loodusest, siis peab tööliste siia ja siit tagasi kodumaale saatmine toimima võimalikult kiiresti,“ ütles ta. Kruuse sõnul on komisjonini jõudnud signaal, et Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) oleks justkui muutnud loa taotlemise nõudeid. „Kohtumise eesmärgiks oli välja selgitada, kas tõesti on midagi muutunud ja kas on võimalik tekkinud probleemid lahendada nii, et kõik saaksid oma tööd teha, aga et ka põllumehed saaksid saagi koristatud ja selle meie toidulauale tuua,“ lisas ta.
Hooajatöölisi kasutava Kindel Käsi OÜ juhi Helen Kaskema sõnul on toimunud lähiminevikus muudatus, mis on oluliselt raskendanud ja pikendanud siia tulevate välismaalaste tööloa saamist. Kaskema jutust tuleb välja, et ka välismaalastest loataotlejatele antakse vastukäivat informatsiooni. „Näiteks nõutakse ukrainlastelt sissekirjutust, mis tegelikult ei saa olla tööloa ning põgeniku staatuse või selle pikendamise aluseks aluseks,“ tõi ta näiteks.
Eesti Aiandusliidu tegevjuhile Raimond Strastinile tundub, et kuskil on midagi ümber hinnatud ja seetõttu on ametnikud hakanud laiali saatma küsimustikke, mis on maakonniti sarnased. „Neid küsitakse ka ettevõtetelt, kellel on PPAga üsna pikk ja hea koostöö ajalugu,“ lisas ta. Strastini sõnul tajuvad ettevõtjad usaldamatust ja seda, et neid ei ole muutuste protsessi kaasatud. Tegevjuht tõi näite, kuidas ettevõtjad on läbi teinud pika protsessi tööloa saamiseks ja kui viimases etapis hakatakse viisat taotlema, siis sellest keeldutakse. „Kui mingid inimesed pole siia oodatud, siis palun rääkige meile sellest. Antud hetkel tegid ettevõtjad palju tööd ära ja kui neile inimestele pärast pikka aega ära öeldakse, siis see hea halduspraktika kindlasti ei ole,“ ütles Eesti Aiandusliidu tegevjuht. Ta lisas ka, et varasemalt on kõik olnud suurepärane ning polnud ühtegi kaebust koostööle.
PPA andmete järgi on rändemaastikul uued trendid ja ränne Eestisse on tõusma hakanud, et kasutada meie riiki aknana Euroopasse. Sellegipoolest ei ole ametnike sõnul ajutise tööloa saamise protsessis midagi muutunud. Keskmine tööloa taotluse menetlemise aeg on kaheksa tööpäeva ning mingit kontrollivat raamküsimustikku selleks pole loodud, aga ametnikud võivad oma varasemalt esitatud küsimusi menetluse protsessis taasesitada.
Maaelukomisjoni esimehe sõnul on probleem seegi, kui keskmine menetlusaeg on kaheksa päeva, sest see tähendab, et on ka neid, kellel menetlusaeg on kordades pikem. „PPA ja ettevõtjate vahel oli hea koostöö mingi ajani, nad peavad näod uuesti teineteise poole pöörama. Saame aru ka muutunud julgeolekuolukorrast, aga on vaja, et menetlustoimingud oleks kõigile selged ja arusaavad. Me tunneme muret, et see nii on läinud. PPA peaks oma tööprotsessid üle vaatama, et tööloa taotlemine oleks kõikidele osapooltele arusaadav,“ ütles Kruuse.
Komisjoni istungil osalesid Siseministeeriumi piirivalve- ja rändepoliitika osakonna nõunik Jana Laane, Välisministeeriumi konsulaarosakonna konsulaarteenuste büroo direktor Monika Metspalu, Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna juhataja Kristel Maidre, Politsei- ja Piirivalveameti identiteedi ja staatuse büroo õigusliku staatuse grupijuht Liis Valk, Eesti Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin ning ettevõtjate esindajana Kindel Käsi OÜ juht Helen Kaskema.
NordenBladet — Riigikogu toetas õiguskantsleri ettepanekut.
Õiguskantsler Ülle Madise tegi ettepaneku viia põhiseadusega kooskõlla sotsiaalmaksuseadus, töötervishoiu ja tööohutuse seadus ning ravikindlustuse seadus osas, mis ei võimalda tööandjal maksta vabatahtlikku haigushüvitist rasedale töötajale.
Madise hinnangul on sätted, mis ei taga rasedale töötajale haigestumise korral teiste töötajatega vähemalt samaväärset õigust asendussissetulekule, põhiseadusega vastuolus. Õiguskantsler tegi Riigikogule ettepaneku viia nimetatud seaduste vastavad sätted põhiseadusega kooskõlla.
Põhiseaduskomisjon ja sotsiaalkomisjon toetasid õiguskantsleri ettepanekut viia põhiseadusega kooskõlla seaduse sätted, mis ei võimalda praegu tööandjal maksta rasedale töötajale tööandja vabatahtlikku haigushüvitist.
Õiguskantsleri ettepanekut toetas 77 Riigikogu liiget.
Riigikogu esimees tegi sotsiaalkomisjonile ülesandeks algatada eelnõu, et viia seaduste sätted põhiseadusega kooskõlla.
Riigikogu võttis vastu otsuse
Kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsus „Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikmete nimetamine“ (221 OE) näeb ette nimetada Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu liikmeteks Eesti Rahvusraamatukogu töövaldkondade tunnustatud asjatundjad Priit Pirsko ja Raivo Ruusalepp.
Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu on rahvusraamatukogu kõrgeim juhtimisorgan, kuhu kuulub seitse liiget. Riigikogu nimetab kultuurikomisjoni ettepanekul nõukogusse kolm Riigikogu liiget ja kaks Rahvusraamatukogu töövaldkondade tunnustatud asjatundjat volituste tähtajaga neli aastat. Lisaks nimetab nõukogusse ühe liikme kultuuriminister ning ametikoha järgselt kuulub nõukogusse Riigikogu Kantselei direktor.
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 69 Riigikogu liiget.
Riigikogu lõpetas kahe eelnõu esimese lugemise
Valitsuse algatatud 2023. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (214 SE) sisaldab kahte liiki muudatusi. Esiteks ministeeriumide ümberkorraldustest tulenevad ettepanekud, mis on seotud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega, mille kohaselt alates 2023. aasta 1. juulist korraldatakse ümber Keskkonnaministeerium Kliimaministeeriumiks, Maaeluministeerium Regionaalministeeriumiks ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Majandus- ja Infotehnoloogiaministeeriumiks. Samuti tehakse muudatusi ministeeriumide valitsemisalades. Teiseks on valitsemisaladelt saabunud ettepanekud eelarve muudatusteks, mis esitati Rahandusministeeriumile tänavu aprillis.
Ministeeriumite ümberkorraldamisega muutub tõhusamaks rollijaotus ja teabevahetus strateegiliste eesmärkide täitmisega seotud valitsusasutuste vahel, mis võimaldab terviklikumat poliitikalahenduste pakkumist ja suurendab valitsemisalade vahelist sünergiat. Ministeeriumide ümberkorraldamine lähtub ka riigireformi üldisemast põhimõttest, milleks on dubleerimise vähendamine riigiametites ning avaliku teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine. Ümberkorraldamine toetab samuti riigieelarve kulude ülevaatamist ning kokkuhoiukohtade leidmist.
Eelnõu on koostatud kooskõlas riigieelarve seadusega, mille järgi võib valitsus riigieelarve muutmiseks kulude kogumahtu muutmata algatada mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve muutmise seaduse eelnõu.
Läbirääkimistel võtsid sõna Aivar Kokk (I) ja Martin Helme (EKRE).
Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 8. juunil kell 12.
Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (215 SE) muudetakse kohalike omavalitsuste üksustele tulumaksu eraldamise põhimõtteid. Eelnõuga soovitakse suurendada 2024. aasta residendist füüsilise isiku riiklikult pensionilt eraldatavat tulumaksu 2,5 protsendini, vähendades samal ajal muust maksustatavast tulust – välja arvatud kohustuslik ja täiendav kogumispension ning vara võõrandamisest saadud kasu – eraldatavat tulumaksu 11,89 protsendini.
Läbirääkimistel võtsid sõna Aivar Kokk (I), Anti Allas (SDE), Annely Akkermann (RE) ja Vadim Belobrovtsev (K).
Isamaa fraktsioon ja Eesti Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletus: 29 poolt, 51 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu esimene lugemine lõpetati. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 8. juunil kell 12.
Riigikogu lükkas tagasi ühe eelnõu
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna algatatud välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõuga (3 SE) sooviti piirata lühiajalist töötamist hooajatöötajana Eestis 183 päevale 365 järjestikuse päeva jooksul, välismaalastele sätestada kaheaastane Eestis elamise nõue, kui välismaalane on Eestis elama asunud õppimise eesmärgil ja soovib oma abikaasa Eestisse elama kutsuda, samuti kehtestada kord, mille alusel antaks välismaalastele tähtajaline elamisluba ainult täistööajaga töötamiseks, tühistada iduettevõtetele ning info- ja kommunikatsioonispetsialistidele kehtivad erisused, kehtestada kolmandatest riikidest pärit üliõpilastele õppekulude hüvitamise nõue jmt.
Läbirääkimistel võtsid sõna Margit Sutrop (RE), Igor Taro (Eesti 200) ja Henn Põlluaas (EKRE).
Põhiseaduskomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletus: 48 poolt, 17 vastu. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu langes menetlusest välja.
Riigikogu kuulas ära vastused kolmele arupärimisele
Riigikogu liikmete arupärimisele e-valimiste ja sellega seonduva õigusselgusetuse kohta (nr 240) vastas õiguskantsler Ülle Madise.
Riigikogu liikmete arupärimistele õigustatud ootuse kohta (nr 70) ja valeliku poliitika kohta (nr 87) vastas justiitsminister Kalle Laanet.
NordenBladet — Riigikogu tänasel istungil on riigieelarve kontrolli erikomisjoni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimusena riigi rahanduse seisu arutelu.
Istungil teevad ettekande rahandusminister Mart Võrklaev, Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik, Eelarvenõukogu esimees Raul Eamets ja Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu.
Ettekannetele järgnevad küsimused sõnavõtjatele ning fraktsioonide ja Riigikogu liikmete sõnavõtud.
NordenBladet – Küberväelased osalevad NATO täna alanud alliansisisese info- ja kommunikatsioonitehnoloogia koostegevusharjutusel CWIX, et arendada kaitseväe olukorra- ning lahinguteadlikkuse süsteemi KOLT ning ehitada teisaldatav teabetöötlussüsteem.
Koostegevusharjutusel CWIX uuritakse, katsetatakse ning testitakse NATO liikmes- ja partnerriikide side- ja infotehnoloogilisi lahendusi ja nende koostöövõimet.
„CWIX õppus annab meile võimaluse harjutada missioonivõrgu loomist ja testida meie teenuste ühilduvust liitlaste sidesüsteemidega,“ ütles õppusel rahvusliku juhi ülesandeid täitev kapten Alar Kalmus küberväejuhatusest. „Pärast õppust antakse valideeritud süsteem üle õhuväele. See lihtsustab õhuväe koostööd ja infovahetust liitlastega.“
Eestlased lähevad õppusele muu hulgas arendama kaitseväe olukorra- ning lahinguteadlikkuse süsteemi KOLT ning selle koostalitusvõimet, samuti on neil kavas ehitada teisaldatav teabetöötlussüsteem, mis saavutaks koostöövõime ja ühilduvuse teiste õppusel osalevate riikide võrkudega.
Eestist osaleb õppusel üle kahekümne küberväejuhatuse, kaitseväe peastaabi, õhuväe, 1. jalaväebrigaadi ja CR14 spetsialisti. Nende seas ka neli küberväejuhatuse IKTKe ajateenijat, kelle roll õppusel on KOLT süsteemi testimine. Igapäeva teenistuses tegelevad nad KOLT süsteemi arengu ja töökorras hoidmisega.
5.-23. juunini kestev harjutus CWIX (Coalition Warrior Interoperability eXploration, eXperimentation, eXamination, eXercise) toimub ühendvägede väljaõppekeskuses Bydgoszczis, Poolas. Õppus keskendub tark- ja riistvara testidele, mille käigus katsetatakse ning arendatakse rahvuslike ja alliansisiseste side- ja infosüsteemide ühilduvust. Tegu on suurima omataolise õppusega NATOs, mille laiendatud eesmärk on alliansi sidevõrkude ja infosüsteemide ühenduvuse tagamine võimalikeks operatsioonideks esimesest päevast alates.
Eestlased osalevad õppusel CWIX juba 2010. aastast.
