NordenBladet – Tartu ettevõtlusnädala raames toimub 9. oktoobril 2025 kell 13 Aparaaditehases Elutuba Lava Taga saalis seminar: “Nutikas ettevõtlus ja kuidas seda rahastada”
Mis: Seminar “Nutikas ettevõtlus ja kuidas seda rahastada”
Kus: Aparaaditehas. Kastani tn 42, 50410 Tartu
Millal: 9. oktoober, 13:00 – 14:30
Sul on oma äri arendamiseks uudne idee, aga sa ei ole kindel kes seda ideed toetaks ja rahastaks? Millistele tingimustele peaks ettevõte vastama, et teaduspõhiste arendustoetuse saajate hulka kvalifitseeruda?
Eestis ja Euroopas loodud mitmeid rahastusmeetmeid – näiteks Euroopa Horisondi programm, RUP, inno- ja arendusosak ning SekMo. Eesmärk on, et uuenduslikud lahendused aitaksid Eesti ettevõtetel luua oma toodetes ja teenustes kõrgemat lisandväärtust. Kuid milline toetusmeede võiks olla just sinu ettevõtte jaoks kõige sobivam?
Küsimustele aitavad seminaril vastuse leida Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, Eesti Teadusagentuuri, Riigi Tugiteenuste Keskuse ja KIKi eksperdid. Samuti saab kuulda CrystalSpace OÜ tegevjuhi Pätris Halapuu kogemustest, kuidas nende kõrgkvaliteetseid väiksemõõdulisi kaamerasüsteeme arendav ettevõte on rakendanud teadus- ja arendustegevuse toetusmeetmeid oma äri edendamiseks.
NordenBladet – Eesti, digitaalse innovatsiooni ja e-valitsemise sünonüüm, seisab uue tehnoloogilise murrangu lävel. Tehisintellekti (AI) laialdane rakendamine pakub erakordset võimalust riigi majanduskasvu kiirendamiseks.
2024. a kasutas umbes 14% Eesti ettevõtetest AI-d, mida rakendati peamiselt müügi ja turunduse edendamiseks ning administratiivsete protsesside lihtsustamiseks. Tootmisprotsessides kasutab AI-d vaid 3% ettevõtetest ja logistikas 0,9%.
Teaduspoliitika eestvedajad usuvad, et AI laialdase kasutuselevõtu korral võiks Eesti SKP kasvada aastas täiendavalt 2,5–3 miljardi euro võrra. Usun, et see ligikaudu 8%-line kasv ei olekski pelgalt utoopia, vaid võiks olla reaalne siht, mille saavutamine sõltub strateegilistest sammudest, julgest visioonist ning tihedast koostööst avaliku ja erasektori vahel. Eesti järgmise suure eduloo kirjutamiseks on vaja fookustatud investeeringuid, tarka innovatsiooni ning tugevat sidet teaduse ja arengu vahel.
Investeeringud ja Innovatsioon kui majanduskasvu mootor
Tehisintellekti potentsiaali avamine nõuab märkimisväärset kapitali. Need investeeringud ei piirdu üksnes tehnoloogia soetamisega, vaid hõlmavad laiemat ökosüsteemi arendamist: andmeanalüüsi võimekuse suurendamist, töötajate oskuste täiendamist ja uute AI-põhiste ärimudelite loomist. Nii riiklikud kui ka erainvesteeringud peavad olema suunatud valdkondadesse, kus Eestil on juba olemas konkurentsieelis – näiteks küberturvalisus, finantstehnoloogia, e-tervis ja avalikud teenused.
Rahvusvahelised investorid jälgivad Eestit kui dünaamilist ja tehnoloogiliselt arenenud turgu. Meie senine digitaalne edulugu on loonud usaldusväärse vundamendi, kuid AI-revolutsioonis osalemiseks peame demonstreerima selget ja pikaajalist strateegiat. See hõlmab stabiilse regulatiivse keskkonna loomist, mis soodustab innovatsiooni, ning talentide ja tippspetsialistide riiki meelitamist. Edukad AI-ettevõtted, mis kaasavad rahvusvahelist kapitali, ei loo mitte ainult kõrgepalgalisi töökohti, vaid toovad Eestisse ka hindamatu väärtusega teadmisi ja kogemusi.
Kapitali kaasamise seisukohalt on oluline roll ka kodumaisel kapitaliturul. Kuigi riskikapital on idufirmade peamine rahastusallikas, pakub Tallinna aktsiabörs küpsetele tehnoloogiaettevõtetele võimalust kasvuks vajalikku kapitali kaasata. Tugev ja likviidne aktsiaturg muudab Eesti atraktiivsemaks sihtkohaks nii kodumaistele kui ka välisinvestoritele ning annab kohalikele AI-ettevõtetele võimaluse kasvada globaalseteks liidriteks.
Teadus ja Areng: Eesti kui Põhjamaade AI-Tippkeskus
Eesti pikaajaline eesmärk on kinnistada oma positsioon Põhjamaade seas mitte ainult geograafiliselt, vaid ka majandusliku ja tehnoloogilise arengu poolest. Tehisintellekti valdkonnas on meil selleks kõik eeldused. Põhjamaad on tuntud oma kõrge tehnoloogilise taseme ja innovatsioonikultuuri poolest ning Eesti sobitub sellesse pilti ideaalselt. Meie väiksus ja paindlikkus võimaldavad meil kiiremini katsetada ja rakendada uusi lahendusi kui suurematel riikidel.
Selle visiooni elluviimiseks on oluline side teaduse ja praktilise arengu vahel. Ülikoolid, eriti Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut, on maailmatasemel teaduskeskused, mis toodavad nii tipptasemel uuringuid kui ka tulevasi talente. Koostöö ülikoolide ja ettevõtete vahel võiks muutuda veelgi tihedamaks, et teaduslikud avastused jõuaksid kiiresti prototüüpide ja turukõlblike toodeteni. Riiklikud programmid ja toetusmeetmed peaksid soodustama teadmussiiret (knowledge transfer) ning julgustama ettevõtteid investeerima teadus- ja arendustegevusse.
Ka meediaväljaannetel on selle visiooni teostumisel kanda oluline roll.NordenBladetis oleme südameasjaks võtnud Põhjamaade eduloo ja elu-olu arendamise ning tutvustamise. Keskendudes Põhjala-Balti regioonile, valgustame teadlikult innovatsiooni, tehisintellekti arengu ja tehnoloogiliste läbimurretega seotud teemasid, mis kujundavad meie piirkonna tulevikku. Meie eesmärk on kasvatada ja levitada Eesti kui eduka Põhjamaa narratiivi, tuues kohalikud saavutused rahvusvahelise vaatajaskonna – sealhulgas potentsiaalsete investorite ja partnerite – ette. Nii anname oma panuse, et Eesti lugu saaks osaks laiemast Põhjamaade tehnoloogilisest eduloost.
Eesti AI strateegia on ja peab olema ambitsioonikas. Kindlasti ei tasuks aga piirduda vaid olemasolevate lahenduste rakendamisega, vaid püüdlema selle poole, et Eestist saaks riik, kus luuakse ja eksporditakse uusi, murrangulisi AI-tehnoloogiaid. See on tee, kuidas liikuda allhankemajandusest teadmusmahuka ja kõrge lisandväärtusega majanduse suunas, kindlustades seeläbi oma koha Põhjamaade innovatsiooniliidrite seas.
Visioon tuleviku Eestist
Tehisintellekti laialdane kasutuselevõtt ei ole enam kauge tulevik, vaid tänane reaalsus ja homne paratamatus. Potentsiaalne 2,5–3 miljardi euro suurune majanduskasv on käegakatsutav eesmärk, mis eeldab sihikindlat tegutsemist. Edu aluseks on sünergia hariduse, teaduse, ettevõtluse ja riigi vahel. Panustades julgelt innovatsiooni, meelitades ligi tarku investeeringuid ning arendades kohalikku talendibaasi, saab Eestist mitte ainult tehisintellekti kasutaja, vaid ka selle arendaja ja suunanäitaja. See on võimalus kirjutada Eesti eduloole uus peatükk ja kindlustada meie koht arenenud ja jõuka Põhjamaana.
NordenBladet – Tortoise Media avaldatud Ülemaailmne Tehisintellekti Indeks (Global AI Index) annab põhjaliku ülevaate riikide tehisintellekti (AI) alastest võimekustest, asetades Eesti pingereas 32. kohale. Indeks tõstab esile Ameerika Ühendriikide (1. koht) ja Hiina (2. koht) jätkuvat domineerimist, kuid tunnustab ka väiksemate ja paindlike riikide, sealhulgas Eesti, edusamme.
Mis on Ülemaailmne Tehisintellekti Indeks?
Ülemaailmne Tehisintellekti Indeks on seni kõige põhjalikum uuring, mis mõõdab ja võrdleb riikide investeeringuid, innovatsiooni ja tehisintellekti rakendamist praktikas. Indeksi eesmärk on pakkuda valitsustele, ettevõtetele ja avalikkusele selget pilti globaalsest AI maastikust.
Globaalse tehisintellekti indeksi eesmärk on mõista tehisintellekti olukorda 83 riigis, hinnates neid tehisintellekti suutlikkuse alusel 122 erineva näitaja põhjal, mis on rühmitatud kolme analüüsisamba alla:
Investeeringud: Mõõdetakse nii era- kui ka avaliku sektori rahastust, sealhulgas riskikapitali investeeringuid ja teadus- ja arendustegevuse kulutusi.
Innovatsioon: Hinnatakse talentide olemasolu, teaduspublikatsioonide arvu ja kvaliteeti ning AI-alaste patentide arendamist.
Rakendamine: Analüüsitakse, kui laialdaselt on tehisintellekti tehnoloogiaid kasutusele võetud riigi majanduses, avalikus sektoris ja igapäevaelus.
Eesti ja Põhjamaade kohad pingereas
Soome: 15. koht
Taani: 22. koht
Rootsi: 25. koht
Norra: 26. koht
Eesti: 32. koht
Island 40. koht
Indeksi tipus troonivad kindlalt Ameerika Ühendriigid ja Hiina, kellele järgnevad Singapur, Ühendkuningriik ja Kanada. Eesti tulemus on märkimisväärne, arvestades riigi väiksust, kuid see näitab ka arenguruumi, eriti innovatsiooni ja suuremahuliste investeeringute kaasamisel. Analüütikute hinnangul on Eesti tugevuseks paindlik ja digitaalselt arenenud ühiskond, mis soodustab uute tehnoloogiate kiiret kasutuselevõttu.
Eesti kõrge koht Ülemaailmses Tehisintellekti Indeksis on enam kui lihtsalt statistiline näitaja; see on rahvusvaheliselt tunnustatud märk meie tehnoloogiasektori kvaliteedist. See annab potentsiaalsele investorile kindlustunde, et Eesti on riik, kus tehnoloogiline innovatsioon ja areng on stabiilsel ja kõrgel tasemel. Sellised edetabelid mõjutavad otseselt rahvusvahelist kapitali liikumist, julgustades tegema sihipärast investeerimist regioonidesse, mis näitavad üles tugevat potentsiaali ja usaldusväärsust. Eesti jaoks tähendab see avatud uksi ja paremaid võimalusi rahvusvahelisel areenil silma paista.
Iga investor, olgu tegemist riskikapitalifondi või eraisikuga, otsib turge, kus riskid on maandatud ja kasvuvõimalused suured. Eesti tehnoloogiasektori hea maine, mida indeks kinnitab, võib suurendada huvi ka siinsete börsi-ettevõtete vastu ning avada uksi uutele idufirmadele, kes otsivad rahastust oma ideede elluviimiseks. Seega pole kõrge koht edetabelis mitte ainult tunnustus senisele tööle, vaid ka oluline katalüsaator tulevase majanduskasvu kindlustamisel, tugevdades Eesti kui tipptasemel tehnoloogiariigi positsiooni maailmas.
NordenBladet – Täna, 8. oktoobril kell 10-16 toimub Riigikogu konverentsisaalis kaheteistkümnes teaduspoliitika konverents “Teadus kui Eesti arengumootor. (XII). Riik, inimesed, tehisaru.”.
Seekordne teaduspoliitika konverents keskendub tehisaru nutikale rakendamisele majanduses ja riigivalitsemises.
Tehisintellekti kiire areng pakub lahendusi suurtele väljakutsetele, kuid tekitab ka hirmu kontrolli kaotamise ees.
Konverentsi esimene osa käsitleb demokraatiat ja julgeolekut. Arutletakse, kuidas tehisaru saaks toetada, mitte ohustada meie riiki ja demokraatlikke protsesse ning kuidas vältida oluliste otsuste libisemist läbipaistmatutele algoritmidele.
Päeva teises pooles on fookuses majanduse konkurentsivõime ja haridus. Otsitakse viise, kuidas muuta tehisintellekt Eesti majanduse veduriks ja kuidas õpetada inimesi seda targalt kasutama. Päeva lõpetab arutelu Eesti võimaluste üle tehisaru rakendamisel majanduses ja hariduses.
KONVERENTSI KAVA
09.30 – 10.00 Kogunemine ja tervituskohv
10.00 – 10.15 Konverentsi sissejuhatus – Tanel Tammet, moderaator, TTÜ rakendusliku tehisintellekti professor
10.15 – 10.25 Konverentsi avamine – Erkki Keldo, majandus- ja tööstusminister
10.25 – 10.40 Eesti eesmärgid tehisaru arendamisel ja kasutamisel – Liisa-Ly Pakosta, justiits- ja digiminister
I teemaplokk: Tehisaru, demokraatia ja julgeolek
10.40 – 10.50 Teema sissejuhatus: mida tehismõistus muudab? – Tanel Tammet, moderaator, TTÜ rakendusliku tehisintellekti professor
10.50 – 11.05 Kui tehisaru teab paremini: milleks meile veel demokraatia? – Tarmo Jüristo, sihtasutuse Liberaalne Kodanik (SALK) asutaja
11.05 – 11.20 Tehisintellekt – demokraatia oht või võimestaja? – Tõnis Saarts, TLÜ võrdleva poliitika dotsent
11.20 – 11.35 Tehisaru kui oht ja võimalus Eesti julgeolekule – Kristi Raik, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor
11.35 – 11.50 Tehisaru vastutustundlik kasutamine relvasüsteemides – Mart Noorma, TÜ kosmose- ja kaitsetehnoloogia professor, DarkStar kaasasutaja
11.50 – 12.00 Sirutuspaus
12.00 – 12.50 I arutelu: Tehisaru, demokraatia ja julgeolek
Mida tehismõistus muudab ja milleks peaksime valmis olema? Mida riigijuhtimises uuendada ja mida vältida? Kuidas optimeerida ja samas säilitada kontroll? Mis on uued ohud julgeolekule ja mida peaksime lähiaastatel kindlasti ette võtma? Tarmo Jüristo (sihtasutuse Liberaalne Kodanik (SALK) asutaja), Janar Pekarev (Kaitseväe Akadeemia nooremteadur), riigikogu liikmed Margit Sutrop, Andrei Korobeinik ja Tõnis Lukas
12.50 – 13.35 Lõuna
II teemaplokk: Tehisintellekt, majanduse konkurentsivõime, inimesed ja haridus
13.35 – 13.45 Teema sissejuhatus: mis toimub ja mida ette võtta? Tanel Tammet, moderaator, TTÜ rakendusliku tehisintellekti professor
13.45 – 14.00 Tehisaru ja tööturg – Tairi Rõõm, Eesti Panga majandusuuringute allosakonna juhataja, TTÜ kaasatud professor
14.00 – 14.15 AI ja majanduse struktuursed muutused – Ats Albre, Nortal Eesti tegevjuht ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu president
14.15 – 14.30 AI mõju tööturule ja (kõrg)haridusele – Linnar Viik, Eesti infotehnoloog ja IT-visionäär
14.30 – 14.45 Tehisaru arendamine ja tark rakendamine annab võimalusi, kuid eeldab ka talente ja ressursse – Jaak Vilo, TÜ professor ja Teaduste Akadeemia asepresident
14.45 – 14.55 Sirutuspaus
14.55 – 15.45 II arutelu: Tehisintellekt, majanduse konkurentsivõime, inimesed ja haridus
Mis oleks Eesti supervõime? Mida saaks riik teha TI efektiivsemaks kasutamiseks majanduses? Mida teha TI-ga koolihariduses ja mis suunad võtta kõrg- ja kutsehariduses? Kas ja kes aitaks täiskasvanuid? Ats Albre (Nortal Eesti tegevjuht ja ITL-i president), Mari-Klara Stein (TTÜ juhtimise valdkonna professor), riigikogu liikmed Riina Sikkut ja Irja Lutsar
15.45 – 15.50 Kokkuvõte – Tanel Tammet, moderaator, TTÜ rakendusliku tehisintellekti professor
Avafoto: “Teadus kui Eesti arengumootor. (XII). Riik, inimesed, tehisaru.” (ETAG)
NordenBladet – Eestis käivitati arendus, mille eesmärk on luua esimene eesti viipekeelse tõlkeroboti prototüüp. Lahendus põhineb videoavataril, mis tõlgib eestikeelse kõne ja teksti viipekeelde, et muuta igapäevane teave viipekeele kasutajatele kättesaadavamaks olukordades, kus tõlketeenus puudub või ei ole kiiresti saadaval.
Arenduse esimeses etapis keskendutakse transporditeadete, uudiste ja muuseumieksponaatide kirjelduste vahendamisele. Videoavatar on loodud toetama iseseisvat toimetulekut avalikes asutustes, kaubandus- ja tegevuskeskustes ning transpordisõlmedes.
Viipekeel on paljudele kurtidele emakeel, mistõttu ei piisa üksnes helilise info vahendamisest. Projekti fookuses on ka tekstipõhise info edastamine viipekeelde, et vähendada keelebarjääri olukordades, kus kirjalik eesti keel võib täita võõrkeele rolli.
Eesti Vaegkuuljate Liidu hinnangul on Eesti jäänud kuulmispuude osas Euroopa Liidu ligipääsetavuse direktiivi nõuete täitmisel maha, seejuures ei ole viipekeelse kogukonna erivajadustega piisavalt arvestatud, mistõttu suur osa nii päevakajalisest kui iseseisvaks toimetulekuks vajalikust informatsioonist nendeni ei jõua.
Arendus käsitleb nii tehnoloogilist kui ka teaduslikku väljakutset: eesmärk on luua tehisintellektil põhinev tõlkesüsteem, mis suudab usaldusväärselt modelleerida viipeid ja nende konteksti. Tulemusi hakatakse regulaarselt katsetama viipekeele kogukonnaga, et tagada lahenduse praktilisus, täpsus ja kasutajasõbralikkus.
Projekti veab riiklik keelevaldkonna arendusüksus koostöös ülikooli teadlaste ja kodumaiste tehnoloogiaettevõtetega. Pikas plaanis loodetakse, et algatus kasvatab Eestis uut teadmiste- ja arendusvaldkonda, mis ühendab keeletehnoloogia ning viipekeele uurimise ja rakendamise.
