NordenBladet – Eesti lahkus laupäeval (08.veebruar 2025) Venemaaga ühisest elektrivõrgust, järgides Leedu ja Läti eeskuju. Kell 9.09 hakkasid kolme Balti riigi elektrisüsteemid toimima iseseisvalt, enne kui pühapäeval ühendatakse nad Poola kaudu Mandri-Euroopa elektrivõrguga.
Eleringi sõnul toimus lahutamine edukalt ning Balti riikide süsteem töötab nüüd autonoomselt. Sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagedusalaga toimub plaanipäraselt, tagades stabiilsuse ja energiajulgeoleku.
Leedu alustas lahutamist kell kuus hommikul, järk-järgult katkestati ühendused Venemaa ja Valgevenega. Läti lõpetas ülemineku kell kaheksa ja Eesti lahkus võrgust kell 9.09.
Eesti välisminister Margus Tsahkna rõhutas, et lahkumine Venemaa elektrisüsteemist tugevdab regiooni energiajulgeolekut ja vähendab sõltuvust Venemaast. Ta lisas, et üleminek Euroopa võrguga võimaldab suuremat kontrolli ja uusi võimalusi energiaturul.
Balti riikide ühendamine Mandri-Euroopaga on maksnud 1,6 miljardit eurot, millest 75% on rahastanud Euroopa Liit. Projekti raames on rajatud 1400 km kõrgepingeliine ja mitmeid sünkroonkompensaatorite jaamu.
Venemaa on kritiseerinud lahkumist, väites, et see suurendab elektrihinda ja vähendab EL-i konkurentsivõimet. Balti riigid aga peavad seda oluliseks sammuks energiapoliitilises iseseisvuses.
NordenBladet – Eesti, Põhja-Euroopas asuv väikeriik, on kiiresti arenemas parimaks talviseks sihtkohaks neile, kes otsivad segu tehnoloogiast, loodusest ja kultuurist. Põhjamaise kliima ja metsamaastike rohkusega Eesti pakub kaunist talvist imedemaad külastajatele, kes soovivad põgeneda linnamelust.
Eesti üks tuntumaid vanasõnu on “Kus aeg läheb, seal puud ei kasva”. See ütlus tuletab meelde Eesti loodusvarade hoidmise tähtsust, mida riik võtab väga tõsiselt. Tegelikult on Eesti Euroopas oma metsa-määrade poolest üks kõrgemaid, üle 50% maa pindalast on kaetud puudega.
Tähelepanuväärne on ka Eesti suhe tehnoloogiaga. Maailma Majandusfoorumi (weforum.org) poolt “maailma arenenumaks digiühiskonnaks” tituleeritud Eestil on tugev IT-sektor ja valitsus, kes eelistab tehnoloogia kasutamist oma kodanike elu lihtsamaks muutmisel. Alates e-residentsusest kuni veebihääletuseni on Eesti tõeliselt tark riik.
Aga Eesti ei ole tuntud vaid oma kõrgelt arenenud tehnika ja puhta looduse poolest. Riigil on rikkalik ajalugu ja kultuur, eriti vanalinnades. Näiteks Tallinna vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse (unesco.org), mis on tuntud oma hästisäilinud keskaegse arhitektuuri poolest. Külastajatel on võimalik jalutada mööda munakivitänavaid, imetleda gooti stiilis hooneid ja sukelduda kohalikku kultuuri.
Kui plaanite talvereisi Eestisse, siis siin on mõned näpunäited, mis aitavad teil oma külastusest maksimumi võtta:
Külastage Lahemaa rahvusparki. See park on üks suuremaid (747 km²) ja populaarsemaid turismisihtkohti Eestis ja seda mõjuval põhjusel. See on ideaalne koht talvel matkamiseks või räätsamatkamiseks. Lahemaa on oma suurte metsaalade, jäätunud järvede ja maaliliste maastikega loodusesõprade paradiis.
Foto: Lahemaa National Park (Pexels)
Matkamine Eestis. Eesti on matkajate paradiis, mis pakub metsikuid ja kargeid põhjamaiseid metsi ning maastikke, mis sobivad suurepäraselt aktiivset eluviisi armastavatele inimestele. Eestimaa puhas ja rikkumata metsik loodus on ideaalne keskkond seikluslikeks.
Palivere matkarada on matkajatele kohustuslik sihtkoht. See on ilus umbes 10 km pikkune metsarada, kust avaneb suurepärane vaade ümbritsevale maastikule. See on hea rada algajatele, kuid pakub ka piisavalt väljakutseid kogenumatele matkajatele.
Siin on mõned parimad matkarajad, mida Eestis olles külastada:
Foto: Eesti on oma arvukate matkaradadega suurepärane ja turvaline sihtkoht neile, kes armastavad omal jalal looduses ringi uudistada. (Pexels) Foto: VisitEstonia/Arne Ader (CC BY-NC-SA 2.0) Fotod: Elamustuur ja peen õhtusöök koos haldjatega Viru rabas. 3 x VisitEstonia/Mariann Liimal (CC BY-NC-SA 2.0)
Kindlasti käi Eestis saunas. Saunaskäik on suur osa Eesti kultuurist ja külmal talvepäeval kuumas saunas kümblemine on asi, mida kogeda tasub. Tihti käib Eestimaa saunaskäigu juurde ka jääauku hüppamine.
Eestis köetakse sauna traditsiooniliselt puudega ning kuumust tõstab kuumadele kividele vee valamine. Levinud on ka kaseokste kasutamine õrnaks piitsutamiseks, mis parandab vereringet ja aitab lõõgastuda. Paljudel peredel on kodudes oma saun, samuti pole ebaharilik, et saunu leidub ka kortermajades. Saunakultuur on ka Eesti turismi oluline osa ning saunavõimalusi pakuvad paljud külalistemajad, puhkekeskused ja spaad.
Foto: Saun on olnud sajandeid Eesti elu keskne osa, olles mitte ainult puhastumis- ja lõõgastumispaik, vaid ka seltskondlik kooskäimispaik ning vaimsete ja tervendavate praktikate koht. (Pexels)
Tutvu Tallinna ja Tartu vanalinnaga. Nagu varem mainitud, kuulub Tallinna vanalinn UNESCO maailmapärandi nimistusse ja iga Eestit külastav turist võiks seda kindlasti näha. Jalutage mööda vanalinna tänavaid, imetlege arhitektuuri ja külastage mõnda kohalikku kohvikut, et nautida traditsioonilist Eesti sööki.
Külastage Eesti Rahva Muuseumi. Tartus asuv Eesti Rahva Muuseum on suurepärane koht Eestimaa ajaloo ja kultuuriga tutvumiseks. Muuseum pakub interaktiivseid eksponaate ja see on suurepärane võimalus veeta intelligentne talvine pärastlõuna.
Oma töid on muuseumis esitlenud paljud Eestis tuntud kunstnikud. Näiteks: Kaido Ole, Marko Mäetamm, Jaan Toomik, Ene-Liis Semper, Kristi Kongi, Toomas Kuusing, Marko Mäetamm, Reet Varblane, Andra Orn, Tõnis Saadoja ja paljud teised. Tegemist on väikese valikuga kunstnikest, kes on aastate jooksul Eesti Rahva Muuseumis (ERM) näitusi teinud. Nimekiri on palju pikem, sest ERM-is on Eesti ja rahvusvahelise kunstinäitusi korraldatud juba üle sajandi. Muuseumis on suur kogu Eesti kunsti ja näitusi vahetatakse regulaarselt, et tutvustada erinevaid kunstnikke ja ajastuid.
Fotod: Helena-Reet Aari (endise nimega Ennet) ja Ivanka Shoshana koostatud ja kureeritud kogupere kunstinäitus “Meie kodune nõiaköök” Eesti Rahva Muuseumis (erm.ee). (NordenBladet)
Proovige jääpüüki. Talvel külmuvad paljud Eesti järved ja jõed kinni, mistõttu sobivad need ideaalselt jääpüügiks. See on ainulaadne ja põnev viis kogeda siinset looduse ilu ning suurepärane võimalus ise omale õhtusöök püüda.
Mine Otepää suusakuurordis suusatama või lumelauaga sõitma. Lõuna-Eestis asuv suusakuurort pakub laia valikut lumiseid nõlvi iga tasemega suusatajatele ja lumelauduritele. Samuti on olemas murdmaasuusarajad neile, kes eelistavad rahulikumat tempot.
Eesti on tuntud oma kaunite metsade ja põhjamaise kliima poolest, mistõttu on see suurepärane sihtkoht vabaõhuhuvilistele. Välistest tegevustest ongi suusatamine Eestis tõenäoliselt üks populaarseim talvine spordiala. Eestlased on suusatamises teinud märkimisväärseid saavutusi. Näiteks Kristina Šmigun-Vähi, Andrus Veerpalu ja Kelly Sildaru, on toonud Eestile suusavõistlustel mitmeid võite. Kelly Sildaru (21) on noor Eesti vabasuusataja, kes on võitnud juba mitmeid maailmameistritiitleid ja X-mängude kuldmedaleid.
Tee talvine jalutuskäik Pärnu rannapromenaadilt avanevas päikeseloojangus. Pärnu on võluv rannalinn, mis asub Eesti läänerannikul. Jalutage mööda randa ja nautige kauneid päikeseloojanguid ning külastage kindlasti kohalikku turgu traditsioonilise Eesti toidu nautimiseks.
Külasta jääskulptuure Tallinna jõuluturul. Talvel muutub Tallinna Vanalinna väljak jõuluturuks. Tallinna jõuluturg on iga-aastane üritus, mis algab novembri lõpus ja kestab jaanuari alguseni. See pakub mitmesuguseid traditsioonilisi käsitööesemeid ja kingitusi, samuti suurt jääskulptuuride väljapanekut. Külastajad saavad nautida ka elavaid etteasteid, pidulikke sööke ja jooke ning elavat atmosfääri. Tallinna jõuluturu tipphetkede hulka kuuluvad traditsioonilised jõulumaiustused, käsitööna valminud käsitöö ja kaunid jääskulptuurid.
Tallinna jõuluturu traditsioon ulatub keskaega, see on olnud Tallinna vanalinnas populaarne üritus sajandeid. Praegust traditsioonilisele käsitööle, suveniirkingituste müügile ning jääskulptuuridele keskendunud turu formaati on aga korraldatud juba vähemalt 1990. aastatest. Tallinna jõuluturg on muutunud populaarseks sihtkohaks nii kohalike kui turistide jaoks ning see meelitab igal aastal jätkuvalt tuhandeid inimesi.
Fotod: 2 x Jõuluturg Tallinna vanalinnas. VisitEstonia/Birgit Varblane (CC BY-NC-SA 2.0) Foto: Tallinna vanalinn (NordenBladet)
Foto: Tartu vanalinn (NordenBladet)
Foto: Jõuluturg on täis käsitööd. Pildil on kohaliku Eesti käsitöökosmeetika tootja “Elisheva & Shoshana” looduslikud hooldustooted (ElishevaShoshana.com)
Kogege traditsioonilist Eesti jõuluõhtut. Kui külastate Eestit jõuluajal, kogege kindlasti traditsioonilist Eesti jõuluõhtut, mida tuntakse “jõululaupäevana”. See on aeg, mil pered kogunevad, et laulda traditsioonilisi jõululaule, süüa maitsvaid toite ja vahetada kingitusi.
Külastage Kadrioru lossi. Tallinnas asuv Kadrioru loss ehitati 18. sajandi alguses. Palee ja seda ümbritsev park on külastajatele avatud aastaringselt ning pakub suurepärast võimalust kogeda tükikest Eesti kultuuripärandist.
Võta ette reis lähisaartele Hiiumaale või Saaremaale. Mõlemad saared on tuntud oma ainulaadsete maastike, võluvate väikelinnade ja rikkaliku kultuuripärandi poolest. Nendeni pääseb mandrilt parvlaevaga ja need sobivad suurepäraselt ühepäevareisideks või huvitavaks väljasõituks nädalavahetusel.
Fotod: Saaremaa, Kuressaare (NordenBladet)
Külastage Tartu mänguasjamuuseumi. See muuseum on pühendatud Eesti mänguasjade ajaloole ja kultuurile ning pakub huvitavat pilku riigi minevikku. See on suurepärane koht mida külastada koos lastega ning pakub lõbusat ja harivat kogemust.
Külastage Eesti Vabaõhumuuseumi. Vabaõhumuuseum asub Tallinnas ja pakub külastajatele võimalust kogeda traditsioonilist Eesti maaelu ja kultuuri. Sellel on palju rekonstrueeritud hooneid erinevatest ajalooperioodidest ja see on suurepärane viis riigi ajaloo tundmaõppimiseks.
Külastage Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi. Muuseum asub Tallinnas ning pakub suurepärast võimalust tutvuda riigi tarbekunsti ja disainiga. Siin on suur kollektsioon traditsioonilist ja kaasaegset Eesti käsitööd, sealhulgas tekstiili, keraamikat ja ehteid.
Eesti on kiiresti arenev riik, mis pakub ainulaadset segu kiirelt arenevatest tehnoloogiatest, loodusest ja kultuurist, mistõttu on see ideaalne talvine sihtkoht tehnikahuvilistele loodusesõpradele. Põhjamaise kliima, puhta õhu ja looduse, oma metsarohkuse ning rikkaliku ajaloo ja kultuuriga on Eesti ainulaadne ja turvaline koht mida külastada.
Tehnikahuvilise riigina pakub Eesti tehnikahuvilistele külastajatele erinevaid tegevusi ja üritusi. Üks populaarne üritus on Tallinn Digital Summit (digitalsummit.ee), iga-aastane konverents, mis toob kokku tehnoloogiavaldkonna liidrid, et arutada uusimate uuenduste ja trendide üle.
Külastajad saavad uudistada ka Eesti e-teenuseid ja digilahendusi tutvustavat digitaalse innovatsiooni keskust e-Estonia Showroom (e-estonia.com). See on suurepärane koht, kus saate teada, kuidas Eesti kasutab tehnoloogiat oma kodanike elujärje parandamiseks, ning võimaldab pilku heita ka tehnoloogia tulevikku.
Teine võimalus kogeda Eesti tehnikatundlikku kultuuri on registreeruda e-residentsuse programmi. E-residentsus (e-resident.gov.ee) on valitsuse väljastatud digitaalne identiteet, mis võimaldab eraisikutel ja ettevõtetel pääseda ligi Eesti e-teenustele ja ajada äri veebis. See on ainulaadne võimalus ettevõtjatele ja diginomaadidele kogeda Eesti arenenud digiühiskonna eeliseid.
Olenemata sellest, kas olete loodusesõber, tehnikahuviline või lihtsalt otsite uut reisikogemust, on Eestil kõigile midagi pakkuda. Nii et pakkige oma kohvrid ja suunduge imelisele talvepuhkusele Eestisse!
NordenBladet — Eesti valmistub koos Läti ja Leeduga oma energiavõrgu lahtiühendamiseks Venemaast ja Valgevenest ning sellele järgnevaks Balti riikide sünkroniseerimiseks Euroopa energiasüsteemiga. Igaks juhuks rakendatakse tugevdatud turvameetmeid.
Eesti valitsusasutuste esindajate sõnul on Balti riikide lahtiühendamist nõukogude pärandist – ühtsest BRELL-i elektrisüsteemist – kavas alustada 7. veebruari õhtul, vahendab Narvskaja Gazeta.
Desünkroniseerimine toimub 8. veebruari jooksul ning 9. veebruaril peaksid Eesti, Läti ja Leedu juba õhtuks olema sünkroniseeritud Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga.
Märkides, et sisejulgeoleku olukord riigis püsib stabiilsena, ei välistanud politsei- ja piirivalveameti kriisijuht Veiko Kommusaar, et katsed kahjustada Eesti elektritaristut on võimalikud.
Seetõttu on kavandatud meetmete kogum, et tagada BRELL-ist lahtiühendamise ja Euroopa energiasüsteemiga ühendamise protsessi ohutus.
Politsei- ja Piirivalveamet koos Kliimaministeeriumiga on Eestis välja selgitanud ligi nelikümmend tehnoobjekti, mis võetakse tugevdatud kaitse alla. Nende hulka kuuluvad elektrijaamad, suuremad alajaamad, sünkroniseerimiskompensaatorid ja välised elektrikaablid.
Sellised rajatised asuvad peamiselt Harjumaal, Ida-Virumaal ja Lääne-Eestis. Turvalisus tagatakse Kaitseliidu toel.
Narva linnapea Katri Raik ütles hiljutisel kohtumisel Enefit Poweri juhi Lauri Karpiga, et ei näe energeetikutest tulenevalt põhjuseid, miks linnas võib elekter ära kaduda. „Karp ütles, et kõik on töökorras, kriisiolukorda pole ja paanikaks pole põhjust,” ütles Raik.
Samas märkis Enefit Poweri juht, et tõhustatakse ka siseturvalisuse meetmeid, lisas ta.
Näiteks, nagu ütles Raik, korraldavad Enefit Poweri juhtkonna esindajad 8. ja 9. veebruaril Auveras öövalve. Samuti ütles Narva linnapea Karpi sõnadele viidates, et kõigi Narva elektrijaamu külastavate inimeste, sealhulgas nende töötajate kontroll on ette valmistatud. „Kontrollpunktides on turvaväravad, nagu lennujaamades,” selgitas Raik.
Samas märkis Narva linnapea, et energeetikute juhtkonnal on selge ettekujutus: Narvat elektrivarustus 8. ja 9. veebruaril ohus ei ole.
NordenBladet — Kehtiva seaduse kohaselt makstakse õiguskantslerile ja riigi peaprokurörile iga kuu esinduskuludeks 20 protsenti ametipalgast.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud õiguskantsleri seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõuga (524 SE) sooviti seadust täiendada selliselt, et esinduskulud makstakse välja esitatud kuludokumentide alusel ning esinduskulude väljamaksmise korra ja alused kehtestab Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon.
Läbirääkimistel võttis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel sõna Mart Helme.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääletusel toetas ettepanekut 46 ja selle vastu oli 14 Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust – eelnõu lükati tagasi ja see langes menetlusest välja.
NordenBladet — Väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul ootavad komisjonid Eesti välis- ja julgeolekupoliitika elluviimise eest vastutavate asutuste esindajatelt üksikasjalikku ülevaadet Eesti kriitilise taristu kaitse hetkeseisust ning edasistest plaanidest, arvestades viimastel aastatel aset leidnud merealuste kaablite ja torujuhtmete lõhkumisi Läänemeres.
„Olukorras, kus Venemaa jätkab agressioonisõda Ukrainas ja toimuvad mitmesugused sabotaažrünnakud meie ja liitlaste vastu, peame maksimaalselt pingutama, et tagada oma kriitilise taristu turvalisus ja energiajulgeolek, sealhulgas Balti riikide elektrisüsteemide peatne sünkroniseerimine Mandri-Euroopaga,“ ütles Mihkelson. „Parlamendikomisjonidena tahame saada kindluse, et meie praeguse olukorra kaardistus haarab kõiki detaile ning ka kriitilise taristu kaitse tugevdamise plaanid on põhjalikult läbi mõeldud.“
Riigikaitsekomisjoni esimehe Kalev Stoicescu sõnul eeldab Läänemere veealuse taristu kaitse head koostööd nii riikides sees kui ka rahvusvaheliselt. „Hübriidrünnakud kujutavad ohtu NATO-le ja Euroopa Liidule ning just liitlastega koostöös saame anda neile mõjuva vastuse,“ ütles Stoicescu, kelle sõnul käsitletakse ühisistungil eraldi nii rahvusvahelist koostööd kui ka kriitilise taristu kaitse tugevdamise rahastamist. „Liitlaste sõjaline kohalolek ja nähtavus Läänemerel on hädavajalik, kuid siiski mitte piisav, kuivõrd tõhusa heidutuse tagab lõpuks kurjategijate vastutusele võtmine,“ lisas ta.
Komisjonide kell 14.15 algavale ühisele istungile on kutsutud Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor Erkki Tori ning Justiits- ja Digiministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Välisministeeriumi, Mereväe ja ASi Elering esindajad.
Väliskomisjoni ja riigikaitsekomisjoni ühine istung ei ole avalik, kuid komisjonide esimehed jagavad ajakirjanikele istungil arutatu kohta kommentaare pärast ühisistungi lõppu orienteerivalt kell 15.30 Riigikogu konverentsisaalis.
