Tartu-Riia ekspressrong alustab tõenäoliselt juba detsembris

Tartu-Riia Ekspressrong

NordenBladet – Elron hindab, et Tartu ja Riia vaheline kauaoodatud ekspressrong alustab sõitmist suure tõenäosusega juba 15. detsembril.

Põhifaktid:

  • Kestus: Sõit Tartust Riiga kestaks umbes 3,5 tundi.

  • Marsruut: Eestis sõidab rong tavapärast liini Valgani, Lätis on kokku viis peatust, sh Riia.

  • Graafik (esialgne): Esimene reis Riiga Tartust umbes kell 17.30 ja saabuks Riiga kella 21.15 paiku. Tagasisõit Riiast hommikul kell 7.30, Tartus kella 11 paiku.

  • Rongikoosseisud: Sõitude alustamiseks oodatakse veel Euroopast heakskiitu kahele lisakoosseisule (kokku vaja kolme kahevagunilist rongi ja meeskonda).

  • Piletihind: Praegu veel saladus.

  • Toetus: Tartu linn (linnapea Urmas Klaasi sõnul) on valmis uue liini turunduses koostööd tegema.

Elroni juhatuse liikme Märt Ehrenpreisi sõnul on nad kuupäevas üsna kindlad, ning tööd tehakse ka Eesti-siseste graafikute nihutamisega, et Valgas pikk peatus ära jääks. Liin pidi algselt käivituma juba eelmisel aastal.

Haridusministeerium seisab huvihariduse käibemaksuvabastuse eest

huvihariduse käibemaksuvabastus

NordenBladet – Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) on vastu Maksu- ja Tolliameti (MTA) hiljutisele nõudele, et lastelaagrite korraldajad ja erahuvikoolid hakkaksid oma teenustelt käibemaksu maksma. HTM-i hinnangul süvendaks see muudatus lõhet jõukamate ja vaesemate perede laste ligipääsus huviharidusele.

Põhiline küsimus:

  • MTA teavitas õppeaasta algul laagrikorraldajaid ja erahuvikoole, et nad peavad hakkama tasuma käibemaksu, millest nad seni on üldjuhul olnud vabastatud.

  • Eesti laagrikorraldajate ja erahuvikoolide liidud pöördusid oktoobris HTM-i poole, hoiatades, et muudatus teeb teenused lastele ja noortele vähem kättesaadavaks.

Haridusministeeriumi seisukoht:

  • HTM toetab liitude seisukohta ja on pöördunud Rahandusministri poole, nõudes, et noortelaagrite ja erahuvihariduse teenused peavad olema käibemaksu tasumisest vabastatud.

  • Haridusminister Kristina Kallas rõhutab, et tegu on enamasti mitteärilisel eesmärgil korraldatud vabatahtliku õppega, mis on osa terviklikust haridussüsteemist ja täiendab formaalharidust.

  • Minister viitab Arenguseire keskuse lühiraportile, mis näitab selget korrelatsiooni vanemate sissetuleku ja laste huviharidusele ligipääsu vahel. Käibemaksuga koormamine muudaks teenuse peredele veelgi kättesaamatumaks.

  • Kallas toob välja, et Euroopa Liidu käibemaksudirektiiv näeb ette käibemaksuvabastuse laste ja noorte haridusele, mida pakuvad sarnaste eesmärkidega organisatsioonid.

Järgmised sammud:

  • HTM edastas Rahandusministeeriumile üheksa küsimust, paludes selgitada, miks käsitletakse munitsipaal- ja erahuvikoole käibemaksu osas erinevalt, kuigi nende seaduslikud alused ja hariduslikud eesmärgid on samad.

  • HTM soovib teada, kas on võimalik halduspraktikat muuta nii, et huviharidus oleks omandivormist sõltumata käibemaksukohustusest vabastatud.

  • Kui praktika muutmine ilma seadusemuudatuseta pole võimalik, peab HTM vajalikuks käibemaksuseaduse parandamist.

Eelmisel õppeaastal osales erahuvikoolides ligi 71 000 last ja noort ning riigi toetatud laagrites 30 000 noort.

Ühtne pakendimärgistus muudab Euroopa Liidu ringmajanduse suunda: mõjud tootjatele ja tarbijatele

ringmajandus pakendid

NordenBladet – Euroopa Liidu eesmärk on luua aastaks 2028 ühtne pakendimärgistuse süsteem toidupakenditel. See muudatus peaks tagama tarbijatele selge juhise pakendijäätmete õigeks sorteerimiseks ja aitama edendada ringmajandust. Kuigi muudatus toob tootjatele kaasa kulusid, ei tohiks see Kliimaministeeriumi hinnangul oluliselt tõsta toidu hinda.

Ühise märgistuse vajadus ja sisu

Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõuniku Dagny Kunguse sõnul ei ole Eesti turu väiksuse tõttu olnud seni otstarbekas kehtestada vaid riigisisest märgistussüsteemi. Ühise EL-i süsteemi rakendusakt, mis määrab kindlaks kõikide pakendite ühtsed kriteeriumid, peaks ilmuma 2026. aasta teises pooles.

Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil täpsustab, et uus märgistus nõuab oluliselt rohkem infot kui vaid sorteerimisjuhised. See hõlmab:

  • Pakendi koostise märgistust.

  • Pakendi kasutusvõimaluste märgistust.

  • Sorteerimisjuhiseid.

  • Tõenäoliselt ka QR-koodi lisainfo jaoks, mis pakendile enam ära ei mahu.

Kulud ja hinnatundlikkus

Kuigi tootjad peavad arvestama uue süsteemiga kaasnevate kuludega, eriti konteinerite märgistamise osas, ei tohiks see Kunguse sõnul toidu lõpphinda oluliselt mõjutada, kuna pakendite disainiga tegeletakse niigi pidevalt.

Siiski hoiatab Peil, et suuremad kulud kaasnevad uute süsteemide, eriti korduvkasutatavate pakendite jälgimiseks vajalike IT-arendustega. Näiteks pestavate pakendite puhul tekib kohustus kokku lugeda pakendi läbitud kasutus- ja pesukorrad. Keerulisem IT-taristu on see, mis teeb pakendid tõenäoliselt kallimaks, mitte märgiste trükkimine ise.

Konteinerite ühtlustamine ja üleminekuaeg

Oluline osa nõuetest puudutab ka jäätmekonteinereid, mis peavad hakkama kandma pakenditega sarnast märgistust. Nende konteinerite märgistuskulude katmine langeb tootjatele, tihti tootjavastutusorganisatsioonide kaudu. Eesmärk on tagada, et tarbija saaks pakendit ära visates selgelt aru, millisesse konteinerisse see kuulub.

Uue süsteemi kohustuslik kehtivusaeg algab 2028. aastal. Tootjatele antakse kolmeaastane üleminekuaeg, mille jooksul on neil lubatud ära kasutada olemasolevad pakendivarud.

Rahvusvahelised pinged

Mõned riigid on püüdnud kehtestada oma märgistussüsteeme enne EL-i ühtseid nõudeid. Näiteks Prantsusmaa kohustusliku märgistuse osas on Euroopa Komisjon algatanud rikkumismenetluse, et selgitada välja, kas see takistab kaupade vaba liikumist Euroopa Liidu siseturul. See näitab, kui oluline on ühiste reeglite järgimine kogu liidus.

Avafoto: NordenBladet

Uudishimu päev (17. november)

Uudishimu päev 2025

NordenBladet – Uudishimu on tarkuse salavõti – iga küsimus avab ukse uude maailma. 17. novembril toimub taas uudishimu päev ning igaüks on oodatud selles kaasa lööma.

Uudishimu päev on Vabariigi Presidendi algatus, mida tähistati esimest korda 2022. aasta 17. novembril. Selle eesmärk on väärtustada uudishimu kui elukestva õppimise alust ning innustada tegevusi, mis inspireerivad igas vanuses inimesi silmaringi avardama ja uusi teadmisi ning oskusi omandama. Iga inimene saab sel päeval pöörata erilist tähelepanu oma teadmiste ja oskuste täiendamisele, õppida midagi täiesti uut või tavapärasest teistsugust.

Uudishimu päev tuletab meelde, kui oluline on säilitada lapsemeelne avastamisrõõm ja soov pidevalt õppida. See päev aitab kasvatada hariduse ja teaduse väärtustamist ning innustab kõiki süvenema maailma mitmekesisusse ja keerukusse.

Kui korraldate uudishimu päeva puhul, 17. novembril või selle läheduses, mõnd üritust, andke sellest presidendi kantseleile teada SIIN.

Oodatud on mitmesugused, ka laiemale osalejaskonnale suunatud üritused, mis toetavad uudishimu ja õppimist või oma teadmiste ja oskuste teistega jagamist. Koostöös ülikoolidega on võimalik kutsuda endale külla teadlasi.

Nii 2022., 2023. ja 2024 aastal toimus üle Eesti ligikaudu 70-80 uudishimu päevale pühendatud üritust, peamiselt koolides, raamatukogudes ja muuseumites.

Avafoto: President.ee

Tunnustame noorte tegusid: algas 2025. aasta üle-eestiline konkurss

Aasta noor

NordenBladet – Haridus- ja Teadusministeerium koos Haridus- ja Noorteametiga kutsub taas üles märkama ja esile tõstma inimesi ning organisatsioone, kes on viimase aasta jooksul noortevaldkonda päriselt edasi viinud. Oodatud on lood inimestest ja tiimidest, kelle algatused on muutnud mõtteviise, loonud uusi võimalusi ning jätnud jälje nii kogukondlikul, maakondlikul, üleriigilisel kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Kandideerimine on avatud –

Noortevaldkonna tunnustuskonkurss ja -sündmus „Noorte heaks tänu“

Kandidaate saab esitada 14 kategoorias ajavahemikus 22. oktoober – 30. november Spoku keskkonnas. Sisselogimine toimub ID-kaardi, HarID või Mobiil-ID abil.

Tänavu on esmakordselt parimatele ette nähtud ka rahaline preemia. Kategooriates aasta noorsootöötaja, pikaajaline panustaja, aasta noor, aasta vabatahtlik, aasta noortepoliitika mõjutaja ja aasta hoolija pälvivad laureaadid tunnustuse koos preemiaga summas 4000–10 000 eurot.

Fookuses: „Aasta noor”

„Aasta noor” kategoorias otsitakse 7–26-aastaseid tegijaid või noortegruppe, kes on oma algatusvõime ja koostööoskusega toonud märgatavat kasu eakaaslastele ja laiemale kogukonnale. Oluline on, et ettevõtmised oleksid olnud nähtavad ja kõnetanud ka sotsiaalmeedias – sest hea eeskuju innustab teisi.

Keda silmas peetakse? Sobiva kandidaadi puhul võiks kõlada vähemalt kolm alljärgmisest:

  • on käivitanud ja vedanud projekte või sündmusi, mis elavdavad noorte kultuuri- või spordielu, õpiradasid või vaba aja veetmise võimalusi;

  • on suurendanud noorte hääle kuuldavust ja osalust kogukonna tegemistes;

  • on kaasanud teisi noori ning loonud neile tegutsemisvõimalusi;

  • on tõstnud noorte teadlikkust ühiskondlikel või keskkonnateemadel;

  • on hoidnud ja kujundanud väärtusi ning traditsioone, mis toetavad noorte head elu.

„Aasta noor” tunnustus on mõeldud neile, kes julgevad proovida, loovad lahendusi ja võtavad vastutuse – olgu selleks näiteks kogukonnaürituse käimapanek, vaimse tervise teemalise kampaania vedamine, keskkonnasõbralike harjumuste levitamine või noorte osaluse kasvatamine kohalikes otsustes.

Miks esitada?

Tunnustamine annab tegijatele jõudu ja nähtavust, aitab ideedel kasvada ning toob noortevaldkonda uusi kaasalööjaid. Kui tead noort, juhendajat või organisatsiooni, kes on viimase aasta jooksul midagi märgilist korda saatnud, esita ta kandideerima. Hea tegu väärib tähelepanu – ja tänavu ka väärikat preemiat.

Lisainfo SIIN
Kandideerimine: Spoku keskkonnas SIIN perioodil 22.10–30.11.

Avafoto: NordenBladet