NordenBladet – MTÜ Slava Ukraini* endised liikmed otsustasid mitte esitada oma endise juhi Johanna-Maria Lehtme vastu annetajate raha tagasinõudmise hagi ning jätkata organisatsiooni likvideerimist.
Otsus sündis üldkogu e-posti hääletusel: 11 liikmest vastas kuus ning toetasid likvideerimise jätkamist ilma MTÜ esindamiseta kohtumenetluses. Nõukogu endine liige Ilmar Raag teatas, et pooldas hagi esitamist, kuid jäi vähemusse, vahendab ERR. Tema sõnul tähendab otsus loobumist annetajate võimaluste esindamisest enne kohtuotsust; erimeelsuste üheks põhjuseks on mitme varasema liikme MTÜ-st lahkumine.
Raagi sõnul oli viimase kuu jooksul teatanud ka mitu erafirmat, et on valmis MTÜ Slava Ukrainit toetama, et esitada Lehtme vastu hagi ja nõuda tagasi valesti kasutatud annetajate raha.
Slava Ukraini lõpetas tegevuse 2024. aasta sügisel rahapuuduse tõttu ja on likvideerimisel. Prokuratuur hindab Lehtmele omistatava kahju suuruseks ligikaudu 450 000 eurot. Lehtme kriminaalasjas toimub täna, teisipäeval, Harju maakohtus eelistung.
__________________________ * Slava Ukraini oli 2022. aastal sündinud Eesti MTÜ, mis kogus annetusi ja saatis abi Ukrainasse (meditsiin, varustus, sõidukid) pärast Venemaa täiemahulist sissetungi. 2023. aastal kerkisid kahtlused annetuste väärkasutuses seoses organisatsiooni toonase juhi Johanna-Maria Lehtmega; ülekanded „kahtlastele organisatsioonidele“ peatati ja käivitati kontroll. Prokuratuur peab võimalikuks tekitatud kahju ligikaudu 450 000 eurot, mistõttu Lehtme kriminaasi jõudis kohtusse. MTÜ tegevus seiskus rahapuuduse tõttu, käib likvideerimine ning endised liikmed otsustasid eraldi tsiviilhagist loobuda.
NordenBladet – Energiakontsern Utilitas* ühendas Valga ja Valka kaugküttevõrgud 1,6 km pikkuse toruga, luues teadaolevalt Euroopa esimese piiriülese soojusühenduse. Ühendus võimaldab kasutada Valka koostootmisjaama jääksoojust mõlema piirilinna kütmiseks.
Utilitas omandas Valka koostootmisjaama 2024. aasta märtsis; Valga katlamaja kuulus kontsernile juba varem. Mõlemad tootmisüksused töötavad puiduhakkel. Varem jäi Lätis võimsust üle, samal ajal tuli Valgas külmadega käivitada põlevkiviõlikatel.
Kontserni juhi Priit Koidu sõnul on investeering märgiline, sest soojus ja elekter toimivad üha enam koos ning elektritootmise jääksoojust saab nüüd tõhusalt kaugküttes kasutada.
Investeering ulatub ligi kahe miljoni euroni ning on esimene kord, kui erafirma ehitab oma vahenditest piiriülese taristulahenduse. Utilitase kaugküttefirmade juht Robert Kitt rõhutas, et toru rajamine oli tarbijatele soodsam kui uute tootmisvõimsuste ehitus ning tagab olemasoleva ressursi maksimaalse kasutuse.
Sümboolne avamine toimus otse riigipiiril. Projekti elluviimiseks ei tulnud läbida ulatuslikku bürokraatiat; ehitajad pidid üksnes politseile selgitama piiril toimunud kaevetöid.
Hinnast: Eestis on soojuse hind ligikaudu 60 €/MWh (lisandub käibemaks). Läti poolel on hind veidi kõrgem, kuid Valka jääb võrreldes teiste Läti linnadega odavamasse otsa.
_____________________________
* Utilitas (endise nimega OÜ Elekter ja Küte) on Eesti suurim kaugkütte- ja taastuvenergiaettevõte, mis varustab sooja eeskätt suuremates linnades ning käitab mitut koostootmisjaama (soojus ja elekter). Ettevõtte põhifookus on puiduhakkel ja teistel taastuvatel kütustel põhinev soojus- ja elektritootmine, tippkoormusi katavad vajadusel reservkatlad. Utilitas tegeleb ka kaugküttevõrkude kaasajastamise, hoonete energiatõhususe lahenduste ja nutika juhtimise arendamisega.
Viimastel aastatel on kontsern laienenud nii Eestis kui ka Lätis, omandades ja ühendades kohalikke soojusvõrke, et kasutada olemasolevaid ressursse tõhusamalt. Eesmärk on vähendada sõltuvust imporditavatest fossiilkütustest, hoida tarbijate hinnad stabiilsemad ning parandada varustuskindlust.
Utilitas on erafirma, mis on ligi 20% osalusega aktsionär ettevõttes AS Tallinna Vesi, mis on noteeritud Nasdaq Tallinnas.
NordenBladet — „Eestit vaevab juba mõnda aega erakordselt kõrge toiduainete hinnatase – meie hinnatõus on olnud üks Euroopa kiiremaid. Ajal kui Eesti valitsus istub käed rüpes, liiguvad meie naaberriigid vastupidises suunas, et oma inimesi ja majandust toetada,“ märkis Ligile arupärimise üle andnud Züleyxa Izmailova.
Näiteks Rootsi valitsus plaanib tema sõnul langetada toiduainete käibemaksu kuuele protsendile ja Läti valitsus põhitoiduainete käibemaksu 12 protsendile.
„Eesti valitsuse regressiivne maksupoliitika süvendab aga hinnasurvet, suurendab ebavõrdsust ja kahjustab sisetarbimist. Jaekaubanduses, eriti toidukauplustes on müügimahud juba languses,“ lisas Izmailova.
Sotsiaaldemokraadid pärivad rahandusministrilt, kuidas hinnata olukorda, kus Eesti on muutumas „kõrgeks toiduainete käibemaksu saareks“ ja mida valitsus kavatseb teha selleks, et paraneks nii inimeste toimetulek kui meie toidutootjate ja kaupmeeste konkurentsivõime. „Milliseid alternatiivseid meetmeid – sihitud toetusi, toidukuponge ja hinna stabiliseerimismehhanisme on valitsus arutanud, kui käibemaksu langetamist ei peeta otstarbekaks?“ küsivad arupärijad Ligilt.
NordenBladet — „2024. aasta septembris saatis valitsus riigikokku ravimiseaduse muutmise eelnõu, mis annab haiglaapteekidele õiguse ravimeid sisse vedada, et seeläbi suurendada haiglate ja patsientide jaoks ravimite kättesaadavust ning elavdada konkurentsi ravimite hulgimüüjate vahel. Tegemist on konkurentsiolukorda parandava, mitte kuidagi piirava eelnõuga, nagu huvigrupid on meedias ekslikult väitnud,“ märkis riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Tanel Kiik.
Tema sõnul on ravimituru konkurentsiprobleemidele korduvalt tähelepanu juhtinud nii ajakirjandus kui riigikontroll. „Tervishoiuvaldkond on aastaid oodanud vajalikke muudatusi, aga arusaamatutel põhjustel on juba eelmise aasta oktoobris esimese lugemise läbinud eelnõu menetlemine pidurdunud,“ lisas Kiik.
Sotsiaaldemokraadid küsivad Jollerilt, mida tähendab sotsiaalministeeriumi selgitus, et „haiglaapteekide teema on hetkel pausil“ ja mida kavatseb ta ministrina täiendavalt ette võtta ravimituru konkurentsiolukorra parandamiseks?
„Kas vastab tõele, et Reformierakonna ja Eesti 200 valitsus ei toeta enam haiglaapteekide õiguste laiendamist ravimite kättesaadavuse parandamiseks? Kas Te arsti ja ministrina toetate haiglaapteekide õiguste laiendamist, lubades haiglate hankepakkumistel osaleda ka nõuetekohastel Euroopa Liidu ravimite hulgimüüjatel?,“ uurivad arupärijad.
NordenBladet — Valitsuse 6. oktoobril algatatud küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmine) eelnõu (739 SE).
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle küberturvalisuse 2. direktiiv (NIS2), mille eesmärk on tõsta kogu ELis küberturvalisuse taset ja ühtlustada reegleid. Pädevaks asutuseks määratakse Riigi Infosüsteemi Amet, kelle ülesannete hulka lisandub ka Euroopa Komisjoni uue määruse alusel elektrivõrkude küberturvalisuse järelevalve. Vajadusel võib valitsus edaspidi osa ülesandeid edasi delegeerida.
NIS2 ülevõtmine suurendab küberturvalisuse nõuete järgijate hulka Eestis ligikaudu 3000 võrra, kokku kasvab nõuete järgijate hulk kuni 6500ni. Küberturvalisuse nõuete ühtlustamine tõstab ühiskonna ja majanduse jaoks oluliste organisatsioonide turvalisust ning parandab ettevõtete konkurentsivõimet.
Lisaks tehakse tehnilisi muudatusi mitmes seaduses, sh e-identimise, side, transpordi ja tervishoiu valdkonnas.
Direktiivi ülevõtmine suurendab suurte ja keskmiste ettevõtete halduskoormust. Et halduskoormus tervikuna ei kasvaks, plaanib valitsus heaks kiita määruse, mis leevendab võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuete järgimise kohustust ligi 1200 Eesti ettevõttele ja kohaliku omavalitsuse asutustele. Juhtivkomisjoniks määrati riigikaitsekomisjon.
Valitsuse 6. oktoobril algatatud keeleseaduse, riigilõivuseaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE).
Keeleõppe korraldus koondatakse haridus- ja teadusministeeriumi haldusalasse, et lõpetada killustatus ja tagada toimivamad lahendused ühiskonna ja tööturu jaoks. Kaasajastatakse riigikeele kasutusala regulatsiooni, tugevdatakse eestikeelse asjaajamise põhimõtteid avalikus sektoris ja parandatakse eesti keele õpet täiskasvanutele. Järelevalve keelenõuete täitmise üle muutub rangemaks.
Kuna Eesti on viimaste aastatega muutunud rände sihtriigiks, on oluline nõuda eestikeelset asjaajamist kõigis avaliku sektori teenuseid osutavates asutustes. Nõuet laiendatakse kõigile avalik-õiguslikele asutustele ja kohalikele omavalitsustele.
Keelenõuete erandid jäävad kehtima tippspetsialistidele ja välismaalt ajutiselt saabuvatele õpetajatele rahvusvahelistes või võõrkeelsetes õppekavades. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Valitsuse 6. oktoobril algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (741 SE).
Eelnõuga ajakohastatakse kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise reegleid. See vähendab KOV-ides töökoormust, loob selgema õigusraamistiku ja annab omavalitsustele suurema paindlikkuse oma rahakasutuse korraldamisel.
Muudatustega laiendatakse senised finantsjuhtimise reeglid kogu KOV konsolideerimisgrupile (sh kõik KOVi osalusega äriühingud, sihtasutused kui mittetulundusühingud). KOV-idele tehakse soodsamaks likviidsete varade paigutamine, tähtajalisi hoiuseid tohib KOV hakata näiteks avama ka peale täna lubatud kolme panga lisaks LHV-s, Coop Pangas ja Bigbankis.
Olulise uuendusena kaob põhitegevuse tulude ja kulude tasakaalu nõue, kuid selle asemel peab KOV alates 2027. aastast tagama, et põhitegevuse tulem kataks intressikulud. Samast aastast muutuvad leebemaks netovõlakoormuse piirangud finantsiliselt tugevamatele KOVidele, kes tohivad hakata kasutama suuremat laenumahtu (8-kordne põhitegevuse tulem senise 6-kordse asemel), baaspiirmäär tõuseb 70 protsendile. Kui KOV ei suuda finantsnõudeid täita, peab ta enne oma eelarvestrateegia kinnitamist esitama selle eelnõu regionaal- ja põllumajandusministeeriumile arvamuse saamiseks.
Majandusaasta aruandes muutub kohustuslikuks ülevaade sisekontrolli süsteemi rakendamisest. Arengukava ja eelarvestrateegia kinnitamise tähtaega lükatakse edasi 15. oktoobrilt 30. novembrile. Kassapõhise eelarvestamise sätted tunnistatakse kehtetuks.
Eelnõuga ei muudeta omavalitsuse finantsjuhtimise põhialuseid. Samuti ei anta omavalitsustele täitmiseks uusi ülesandeid. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
