NordenBladet — Sotsiaalkomisjoni esimees Madis Timpson sõnas, et toitjakaotuspension asendub 2026. aasta 1. oktoobrist toitjakaotustoetusega ning tagab vanema kaotanud lastele igakuise toetuse, sõltumata surnud vanema pensionistaažist või laste arvust.

„Toitjakaotustoetus tagab 90 protsendile saajatele senisest suurema toe ja ei sõltu vanema välja teenitud vanaduspensionist. Eelnõu järgi on uus toetuse alussumma 272 eurot ja praeguste prognooside järgi oleks väljamakstav toetus 2026. aastal ligi 345 eurot,“ selgitas esimees. Ta lisas, et täiendavad kulud toitjakaotustoetuse maksmiseks aastateks 2026–2028 on ligi 3 300 000 eurot.

Komisjoni aseesimees Riina Solman tõi esile, et seni said toitjakaotuspensioni õppivad noored kuni 24. eluaastani, kuid uut toetust makstakse vaid kuni 21-aastastele õppuritele. „Näen, et võtate raha ära ülikoolis käivatelt noortelt. Ma ei pea seda õigeks,“ märkis ta. „Laps võib olla kaotanud vanema noores eas ja tal on juba selle tõttu haavatavam stardiplatvorm võrreldes eakaaslastega. Ühe vanema surma korral asetub teisele vanemale topeltkoormus laste kasvatamisel ja kulude katmisel. Lapse ülikoolihariduse omandamise ajal kulutused ei vähene, vaid suurenevad, seega ei tohiks toitjakaotuspensioni ülikooliõpingute ajal kindlasti ära võtta,“ lisas Solman.

Toitjakaotustoetust makstakse kuni lapse 19-aastaseks saamiseni või õpingute jätkumisel kuni 21-aastaseks saamiseni. Lastele, kes eelnõu jõustumisel juba saavad toitjakaotuspensioni ja kelle toitjakaotuspension oli väiksem või sama suur kui toitjakaotustoetus, saavad edaspidi toitjakaotustoetuse suuruses toetust. Juhul kui määratud toitjakaotuspension oli suurem toitjakaotustoetuse summast, saavad edaspidi toitjakaotuspensioni suuruses toetust, kuni see võrdsustub toitjakaotustoetuse suurusega.

Loodava toetuse suurus võtab arvesse lapse ülalpidamiskulusid, tarbijahinnaindeksi muutust ja Eesti keskmise brutokuupalga muutust – iga-aastase indekseerimise tulemusena säilib toetuse reaalväärtus ajas. Toetuse saamist võimaldavate õppeasutuste ring on laiem kui toitjakaotuspensionil, samuti on võimalik saada toitjakaotustoetust samal ajal töövõimetoetusega.

Istungil osales sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Sotsiaalkomisjon tegi juhatusele ettepaneku võtta perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (547 SE) eelnõu täiskogu istungi päevakorda 22. jaanuaril ja eelnõu esimene lugemine lõpetada.