Pühapäev, november 9, 2025

EESTI UUDISED

Eesti plaan eluasemekriisi lahendamiseks: fookuses renoveerimine ja Euroopa raha

NordenBladet – Euroopa Komisjon otsib lahendusi laialt levinud eluasemekriisile, kus kerkivad kinnisvarahinnad ja üürikulud teevad kodu leidmise üha keerulisemaks, eriti noortele ja peredele. Eesti toetab seda algatust ning on koostanud oma plaani, mis seab esikohale olemasolevate hoonete renoveerimise ja selleks Euroopa Liidu lisaraha kaasamise.

Probleem: kallis elu suurlinnas, tühi ja vana elu maal

Eestis on probleem kahetine. Suuremates linnades nagu Tallinn, Tartu ja Pärnu kasvavad eluasemekulud sissetulekutest oluliselt kiiremini. Samal ajal napib maapiirkondades ja väikelinnades kvaliteetset elamispinda, kuigi kinnisvara on seal odavam. See süvendab ebavõrdsust ja takistab inimeste liikumist töökohtade järele.

Taristuminister Kuldar Leisi sõnul on Eesti eesmärk tuua Euroopast, peamiselt Euroopa Investeerimispanga kaudu, soodsat raha, et elavdada nii üüri- kui ka omanditurge just väljaspool suurlinnu.

Eesti viis peamist ettepanekut Euroopale

Kliimaministeeriumis valminud Eesti seisukohtade eelnõu toob välja viis põhilist ideed:

  1. Renoveerimine esikohale: Kuna 70% Eesti elanikest elab vanemates kortermajades, on kõige mõistlikum lahendus olemasolevate hoonete kvaliteetne ja terviklik renoveerimine. Selleks on vaja EL-i rahalisi otsetoetusi, eriti piirkondadesse, kus turg ise toime ei tule.
  2. Üürituru arendamine: Riik peaks toetama erasektorit, näiteks soodsate pikaajaliste laenudega, et nad rajaksid üürimaju ka maapiirkondadesse.
  3. Paindlikumad riigiabi reeglid: Reegleid tuleks muuta, et riik saaks näiteks käendada eluasemelaene suuremas ulatuses (üle 80%), eriti madalama kinnisvaraväärtusega piirkondades. Samuti peaks saama toetada selliste hoonete renoveerimist, kus on ka äripindu.
  4. Investeeringud maapiirkondadesse: Euroopa Liidu investeeringud tuleks suunata maapiirkondade tõmbekeskustesse, et toetada sealset arengut ja muuta kvaliteetne eluase kättesaadavaks ka väljaspool suurlinnu.
  5. Taskukohase kodu defineerimine: Vaja on selget definitsiooni, mis on “taskukohane eluase” (kulud alla 40% pere sissetulekust), eristades seda sotsiaaleluruumidest.

Teised ministeeriumid lisasid oma mured

Eelnõule andsid tagasisidet ka teised ministeeriumid:

  • Majandusministeerium hoiatas liigse bürokraatia eest ja leidis, et näiteks lühiajalise üüri reeglid peaksid jääma iga riigi enda otsustada.
  • Haridusministeerium juhtis tähelepanu ehitussektori tööjõupuudusele ja tegi ettepaneku muuta valdkonna kutseharidus atraktiivsemaks.
  • Rahandusministeerium ei toetanud ideed kehtestada lisamakse või maksusoodustusi kasutamata hoonetele, viidates juba kehtivale maamaksule.

Euroopa Komisjon plaanib oma lõpliku kava taskukohaste eluasemete kohta avaldada järgmise aasta alguses.

Avafoto: Viljandi, Mustla (NordenBladet)

Saatse elanikud nõuavad uue tee ehitamise kiirendamist pärast pingete kasvu piirialal

NordenBladet – Hiljutised sündmused Värska-Saatse maanteelõigul, mis läbib Venemaa territooriumi, on kohalike elanike seas tekitanud uut ärevust ja toonud teravalt esile vajaduse kauaoodatud ümbersõidutee järele. Pärast relvastatud gruppide ilmumist tee äärde ja sellele järgnenud ajutist tee sulgemist Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) poolt, nõuavad setomaalased otsustajatelt kiiret tegutsemist.

Saatse piirkonna elanikud on aastakümneid harjunud elama teadmisega, et osa nende igapäevasest liikumisteest kulgeb läbi niinimetatud Saatse saapa – Venemaa Föderatsiooni territooriumi. See on tähendanud pidevat kohanemist piirangutega ja Venemaa piirivalvurite kohaloluga. Nüüd on aga olukord muutunud pingelisemaks.

Viimastel päevadel on piirkonnas märgatud relvastatud gruppe, mis sundisid PPA-d tagama Eesti inimeste ohutuse ja sulgema ajutiselt Saatse saapa läbisõidu. See on tekitanud kohalikes pahameelt ja etteheiteid valitsuse suunas, kes on uue tee ehitusega aastaid venitanud.

“Jääb mulje, et kuna meie kant on väike ja rahvast vähe, siis lükatakse uue tee ehitust aina edasi,” lausus kodurestorani Magõkõnõ perenaine Sirje Kruusamäe Aktuaalsele kaamerale. “Praegu pani PPA tee kinni, aga sama hästi võib seda teha ka Venemaa. See võib juhtuda igal hetkel, kuid uue tee ehitusega on venitatud ja venitatud.”

Ebakindlus on sundinud paljusid, sealhulgas riigiametnikke ja turiste, seda teelõiku vältima juba aastaid. “On olnud seltskondi, kes juba paar aastat tagasi ei riskinud siit otse tulla ja valisid pikema, kuid turvalisema tee üle Matsuri,” lisas Kruusamäe.

Saatse piiripunkt








Praegune olukord pikendab märgatavalt päästeameti ja kiirabi reageerimisaega piiriäärsetesse küladesse. Setomaa vallavanem Raul Kudre rõhutas, et tegemist on kriitilise infrastruktuuriobjektiga. “Saatse nulk on umbes 160 elanikuga piirkond, suvel isegi rohkem. Lisaks asub siin 50-kohaline hooldekodu, kus käivad igapäevaselt külas omaksed,” selgitas Kudre. “Seda teed on vaja ja see tuleks ehitada valmis kiirendatud korras.”

Riik on lubanud Saatse saapast mööda viiva tee rajamisega edasi liikuda. Väiksema teelõigu ümbersõidu ehitusega on plaanis alustada 2026. aastal, kuid suurema lõigu jaoks otsitakse endiselt parimat trassialternatiivi. Kohalike elanike jaoks on aga iga viivitatud päev samm ebakindluse suunas.

Saatse – kultuuripärl piiri ääres

Saatse, seto keeles tuntud ka kui Satserina, on väike, kuid rikkaliku ajalooga küla Setomaal, mis on tuntud oma ainulaadse kultuuripärandi poolest. Küla on koduks mitmetele vaatamisväärsustele, mis meelitavad ligi nii ajaloo- kui ka kultuurihuvilisi. Üks olulisemaid neist on Saatse Suurmärter Paraskeva kirik, mis valmis 1801. aastal ja on oluline palverännakute sihtkoht, eriti päätnitsapäeval, mida tähistatakse juuli viimasel reedel.

Lisaks kirikule asub Saatses ka Saatse Muuseum, mis pakub külastajatele põhjaliku ülevaate setode elust, ajaloost ja traditsioonidest. Muuseumihoone, mis on kunagi olnud nii mõisahäärber kui ka koolimaja, on iseenesest vaatamisväärsus. Muuseumi juurest algab ka matkarada, mis viib huvilised avastama piiriäärset loodust. Saatse ei ole aga ainult ajalugu – see on ka elav kogukond, mis hoiab au sees oma traditsioone, nagu näitab iga-aastane Satserinna Sõirapäev, mis toob kokku parimad kohaliku hõrgutise, sõira, valmistajad.

Fotod: NordenBladet

Rändnäitus TalTechis: “Estonian Research Excellence Showcase: ERC Grants Across the Years”

Rändnäitus TalTechis

NordenBladet – Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esindusel ja TalTechi muuseumil on hea meel kutsuda kõiki huvilisi ERC teadusgrante ja neid elluviivaid teadlasi tutvustavale rändnäituse ”Estonian Research Excellence Showcase: ERC Grants Across the Years”, mida näeb TalTechi raamatukogus (Akadeemia tee 1, Tallinn).

Rändnäitus “Estonian Research Excellence Showcase: ERC Grants Across the Years” avati eelmisel aastal, 24. septembril, Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esinduse 12. sünnipäeva raames. Suvel oli näitusega võimalik tutvuda Tartu Ülikooli raamatukogus ja nüüd on rändnäitus jõudnud TalTechi.

Näituse eesmärgiks on tutvustada Eestis tehtavat kõrgetasemelist teadust ning Eestist pärit või Eestis tegutsevaid teadlasi, kes on saanud oma tipptasemel teadustöö läbiviimiseks Euroopa Teadusnõukogu (ERC) grandi. Tegemist on teadlastega, kes on teerajajad oma uurimisvaldkondades ning grandi saamine on olnud nende teadlaste karjääriteel võtmetähtsusega.

Näitusega saab tutvuda TalTechi raamatukogus 30.09 – 12.12.2025.

–> Kõigil huvilistel võimalus külastada ERC grandi saanud Eesti teadlastest rääkivat näitust ka “Exciting Minds” virtuaalnäitusena Research in Estonia lehel.

Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ partnerluse FutureFoodS korraldatava taotlusvooru eelteade

NordenBladet – “Euroopa horisondi” toidusüsteemide jätkusuutlikule tulevikule keskenduv partnerlus FutureFoodS avab novembri teises pooles oma teise taotlusvooru.

Esitatavad taotlused peavad käsitlema ühte kolmest teemast:

  • Topic 1: Domestic food practices for enhancing sustainable and healthy diets
  • Topic 2: Towards diverse, sustainable and circular food processing systems
  • Topic 3: Trust and transparency in sustainable food systems

Esmatootmine, nagu toidu (sh mereandide) kasvatamine, põllumajandustootmine ja muud sellega seotud spetsiifilised aspektid, samuti toitumise ja elustiiliga seotud haigused ei ole selle partnerluse fookuses.

Eesti osalejaid rahastab Eesti Teadusagentuur. Maksimaalne toetus Eesti osalejatele ühes projektis on 150 000 eurot tavapartnerile või 300 000 eurot kui Eesti taotleja on projekti koordinaator. Eesti Teadusagentuuri eelarve tuleb Mobilitas 3.0 vahenditest. Eesti osaprojekti kulud peavad olema tehtud 31.08.2029.

Projektis peab osalema vähemalt kolm partnerit kolmest erinevast osalevast riigist. Kõik partnerid peavad vastama oma riigi rahastava organisatsiooni kehtestatud nõuetele. Lisaks on partnerlus kehtestanud nõuded, mille kohta leiab täpsema info taotlusvooru teatest.

Taotlusvooru esialgsed tähtajad:

Eeltaotlused jaanuari lõpp 2026
Täistaotlused juuli algus 2026
Projektide algus november 2026-märts 2027

Taotlusvooru kontakt Eesti Teadusagentuuris:
Maarja Soonberg-Kaine
maarja.soonberg-kaine@etag.ee

FutureFoodS partnerluse veebileht: https://www.futurefoodspartnership.eu/

21. okt – SekMo meetme infotund ettevõtetele

NordenBladet – 21. oktoobril kell 13 toimub sektoritevahelise mobiilsuse meetme (SekMo) veebipõhine infotund, mis on suunatud ettevõtetele. Infotunnis saab ülevaate SekMo meetmest, selle toetatavatest tegevustest ning kuulda kogemusi juba meetmes osalenute käest.

Toetuse eesmärk on teadlaste ja tippspetsialistide liikumise kaudu suurendada koostööd akadeemilise ja mitte-akadeemilise sektori vahel, mis võimaldab:

  • Palgata teadlast ettevõttesse või avaliku sektori asutusse (teostamaks rakendusuuringut või eksperimentaalarenduse projekti);
  • Siirduda tippspetsialistil ettevõttest või avalikust sektori asutusest ülikooli, rakenduskõrgkooli või teadusasutusse (teostamaks õpet-, teadus- või innovatsioonitegevusi, tehnoloogiasiiret);
  • Palgata ettevõttel või avaliku sektori asutusel teadmussiirdedoktoranti (doktoritöö teema lähtub tööandja tegevusest).

Sektoritevahelise mobiilsuse toetust annab välja Riigi Tugiteenuste Keskus. Kuni 31.12.2025 kestva teise vooru eelarve on kuus miljonit eurot.

PÄEVAKAVA

Sissejuhatus

13.00 Sektoritevahelise mobiilsuse meede (SekMo)– kellele ja milleks? Liisa Edur (Eesti Teadusagentuur)

Meetmest toetatavad tegevused

13.10 Tegevus 1. Teadlase palkamine ettevõttesse või avaliku sektori asutusse, Tea Tassa (Riigi Tugiteenuste Keskus)
13.20 R8 Technologies kogemuslugu SekMo meetmest taotlemisel. Allan Hani, operatiivjuht
13.30 Tegevus 3. Teadmussiirdedoktorantuur, Tea Tassa (Riigi Tugiteenuste Keskus)
13.40 Kogemuslugu SekMo meetmest taotlemisel

Oluline teada

13.50 SekMo meetme taotlemine ja taotlusvormi tutvustamine, Tea Tassa (Riigi Tugiteenuste Keskus)
14.00 Kokkuvõte, Liisa Edur (Eesti Teadusagentuur)

Registreeri infotundi SIIN

Kontakt ja lisainfo:

Liisa Edur
vanemkonsultant
524 7649
liisa.edur@etag.ee

Vaata ka:

Põhjalik õpetus: Kuidas oma ettevõttesse VÄLISTALENTE kaasata
Mis on Settle in Estonia programm ja kuidas see aitab välistalendil eesti keelt õppida?