NordenBladet – Lasteabi telefonile (116 111) tehtud kõne aitas paljastada endise PERH-i tehnikadirektori Ivo Milli pedofiiliakuriteod.
Harju Maakohus tunnistas Ivo Milli süüdi kümneaastase lapse seksuaalses kuritarvitamises ja määras talle viieaastase vangistuse, mida lühimenetluse tõttu vähendati kolme aasta ja nelja kuu peale. Kuna ta on juba 11 kuud vangistuses viibinud, otsustas kohus, et ülejäänud karistus jääb tingimisi viieaastase katseajaga.
Juhtum tuli ilmsiks, kui laps, kartes ema reaktsiooni, pöördus lasteabi poole. Kohus leidis, et ohvrit pole põhjust kahtlustada valetamise pärast, samas kui Milli ütlused olid vastuolulised ja tema süüd vähendavad väited ebausutavad. Tingimisi vabadusse pääsemise eelduseks on sotsiaalprogrammis osalemine ja alkoholikeeld.
Milli on ka varem seadusega pahuksis olnud – 2017. aastal mõisteti ta süüdi korruptsioonikuritegudes PERH-is.
NordenBladet – Ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuse (EISA) nõukogu liikmeks ja ühtlasi selle juhiks saab Erkki Raasuke, kes vahetab sel kohal välja majandusministeeriumi (MKM) asekantsleri Sandra Särava.
Raasuke ütles, et soovib EISA uue juhatuse ja kõigi oluliste osapooltega koostööd teha, et asutusele pandud kõrgeid ootuseid täita.
Varem on Erkki Raasuke töötanud Swedbanki grupi finantsjuhina ja MKM-i nõunikuna. Samuti on ta olnud LHV grupi tegevdirektor ning Nordea ja DNB ühendpangast moodustatud Luminori tegevjuht. Ta on juhtinud Eesti Energia nõukogu ja on praegu Enefit Geeni ja Inbanki nõukogu liige.
Sandra Särav jätkab EISA nõukogu aseesimehena. Tema sõnul vajab EISA juhtimine muutust ning need muutused on vajalikud ka nõukogu tasandil.
EISA nõukokku kuuluvad Hando Sutter, Mait Palts, Oliver Väärtnõu, Renno Veinthal, Hannes Ojangu, Anto Liivat, Taavi Tamkivi, Sandra Särav ja Erkki Raasuke.
EISA loodi 2022. aastal Kredexi ja ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) liitmisel.
NordenBladet – Eesti riik hindab, et tuumajaama rajamine võib järgneva kümne aasta jooksul riigieelarvest nõuda umbes 120 miljonit eurot. See summa hõlmab tuumaregulaatori loomist, haridusprogramme ning pääste ja tehnilise võimekuse arendamist.
Tuumaregulaatori ja haridusprogrammide jaoks kulub eeldatavalt 73 miljonit eurot, samas kui pääste ja tehnilise võimekuse arendamine nõuab lisaks kuni 54 miljonit eurot. Riik jätkab nende kulude täpsustamist vastavalt arengutele.
Kliimaministeeriumi asekantsler Antti Tooming rõhutas, et tuumajaama rajamisega kaasnevad ka olulised maksutulud ning juba neljandaks aastaks võiks projekt hakata riigile tulu tooma. Käitamisfaasis peaksid riigi tulud ületama kulusid vähemalt 19 miljoni euro võrra.
Praegu pole veel kindel, milline ettevõte tuumajaama ehitab või millist tehnoloogiat kasutatakse. Kuigi Fermi Energia on avaldanud huvi, on riik jätnud avatuks võimaluse ka teistele erasektori ettevõtetele. Lisaks pole veel hinnatud sõjaliste ohtude maandamise ja turvalisusega seotud lisakulusid.
Tuumajaama rajamine võib kaasa tuua uusi investeeringuid energiamahukatesse tööstustesse ning edendada haridus- ja teadusturismi. Samuti on võimalus teenida tulu maakasutustasudest, kui jaam rajatakse riigimaale.
Fermi Energia on esitanud taotluse 600-megavatise tuumajaama riigi eriplaneeringu algatamiseks, kuid lõplikke otsuseid pole veel tehtud.
Miks oma tuumajaam Eestile vajalik oleks?
Tuumajaam oleks suur samm Eesti energiajulgeoleku ja rohepöörde saavutamisel ning kasulik mitmel põhjusel:
Energia sõltumatus – Vähendaks sõltuvust imporditud elektrist ja fossiilkütustest. Stabiilne elektritootmine – Tagaks pideva ja usaldusväärse elektrivarustuse, erinevalt tuule- ja päikeseenergiast. CO₂-heite vähendamine – Aitaks saavutada kliimaeesmärke ja vähendada kasvuhoonegaase. Majanduslik kasu – Loob töökohti, arendab tehnoloogiat ja meelitab investeeringuid. Energia hind – Pikas perspektiivis võib stabiliseerida ja vähendada elektrihinda.
Avafoto: GE-Hitachi, BWRX-300 tuumajaama illustratsioon, mis on üks jaamadest Fermi Energia valikus (Fermi Energia)
NordenBladet – Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktor Kertu Saks teatas, et lahkub ametist omal soovil enne ametiaja lõppu. Saks juhtis ERM-i alates 13. detsembrist 2021 ning tema viimane tööpäev on 7. märts.
Saks meenutas, et alustas muuseumijuhi tööd Covid-pandeemia ajal, kui ERM oli külastajatele suletud. Täna on muuseum taas populaarne, aastas külastab seda ligi 200 000 inimest ning töö on saanud kõrget tunnustust. Heimtali muuseum on samuti uue elu saanud ja jätkab Anu Raua pärandi hoidmist.
Direktori sõnul otsustas ta lahkuda nüüd, et uuel juhil oleks võimalus osaleda muuseumi tulevikusuundade määramisel. Ta rõhutas, et ERM vajab praegu uut ja värske jõuga juhti, et toime tulla muutuste ja eelarvekärbetega.
Enne ERM-i juhtis Saks Eesti Kultuurkapitali ning on töötanud ka Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskuse ning Energia Avastuskeskuse juhina.
Avafoto: ERM-i direktor Kertu Saks (Eesti Rahva Muuseum)
NordenBladet – Venemaa kasutab varilaevastikku, et mööda hiilida lääneriikide kehtestatud nafta hinnalaest ning jätkata oma sõjalist tegevust Ukrainas. Veebiväljaanne Politico.eu teatas, et Euroopa riigid arutavad kulisside taga võimalusi, kuidas Läänemerel sõitvaid Vene tankereid arestida.
Võimalikud arestimismeetmed ja õiguslikud kaalutlused
Politico andmetel kaalutakse tankereid arestida rahvusvahelise õiguse alusel, tuues põhjuseks keskkonnaohud või piraatluse ohu. Euroopa riigid koostavad uusi õigusakte, et leida seaduslik alus varilaevastiku laevade kinnipidamiseks. Kui ühine kokkulepe ei sünni, võivad riigid kehtestada iseseisvalt seadused, mis lubaksid tankereid arestida ka väljaspool territoriaalvett.
Üks võimalik meede on nõuda, et kõik Läänemerel liikuvad tankerid kasutaksid ainult usaldusväärsete kindlustusfirmade teenuseid. See võimaldaks Eestil ja Soomel kahtlasi laevu kinni pidada.
Eesti välisministri hoiatused
Eesti välisminister Margus Tsahkna tõi välja keskkonnaohud ja võimalikud rünnakud Läänemere veealusele taristule. “Ligi 50 protsenti sanktsioneeritud kaubandusest liigub Soome lahe kaudu. Me ei saa kogu merd blokeerida, kuid me saame tugevamalt kontrollida,” märkis Tsahkna Politicole antud intervjuus.
Venemaa varilaevastiku ulatus ja mõju
Varilaevastiku abil väldib Venemaa hinnalage, suunates toornafta turule ja teenides seeläbi tulu sõjalisteks operatsioonideks. Mõttekoja Centre for Research on Energy and Clean Air juht Isaac Levi tõi esile, et varilaevastik moodustab juba 17 protsenti maailma naftatankeritest ning veab üle 80 protsendi Vene toornaftast.
G7 riigid kehtestasid 2022. aastal hinnalae, mis piirab naftabarreli hinda 60 dollariga ning keelab lääneriikide kindlustusseltsidel kindlustada naftatransporti, mis seda piiri ületab. Paljudel Vene tankeritel puudub nüüd lääne kindlustus, mistõttu nad kasutavad varilaevastiku skeeme.
Tõkked ja väljakutsed arestimisel
Kuigi Euroopa riikides kasvab frustratsioon Vene varilaevastiku tegevuse suhtes, pole tankereid lihtne arestida. Peamisteks takistusteks on Venemaa võimalik juriidiline vastutegevus, suured finantskulud ja logistilised probleemid. Lisaks tuleb arvestada keeruliste rahvusvaheliste laevandusreeglitega.
Tsahkna sõnul on oluline leida Euroopa riikide vahel ühine kokkulepe ja koordineerida seaduste rakendamist. “Me peame kokku leppima, kuidas me neid konventsioone rakendame,” ütles ta.
Euroopa riikide otsus Venemaa varilaevastiku suhtes võib mõjutada kogu regiooni majandust ja julgeolekut, samal ajal kui Venemaa jätkab viise sanktsioonide vältimiseks.
