Maaeluminister Tamm: kohalik toit on väärtus, mida saame väljaspool Eestit uhkusega tutvustada

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — “Kohalik Eesti toit on tunnustamist väärt ja meil on võimalus seda uhkusega tutvustada nii Eestis kui ka väljaspool”, ütles täna esimest korda toimuva Eesti toidumessi “Sööma!” avanud maaeluminister Tarmo Tamm.

„Tänasel messil saame veenduda, et Eesti toidumaastik on väga rikkalik ja eestlased oskavad head toitu valmistada,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Meil on kvaliteetse toidu tootmiseks olemas kõik looduslikud eeldused, lisaks töökad põllumehed, innovaatilised toidutööstused, tasemel kokad ja teadlikud tarbijad. Eesti elanikel on võimalus kohalikku toitu rohkem väärtustada ja seda ka teistele uhkusega tutvustada, sest Eesti toit on osa meie kultuurist ja kannab edasi traditsioone,“ lisas Tamm.

Minister tõi välja, et kuigi Eesti on väike, on kõigil piirkondadel oma nägu ja erinevused. „Nagu teame, algas 1.mail Peipsimaa maitsete aasta. Tänu sellele, et Peipsi esindajad osalevad messil, saab Peipsimaa toidukultuuriga juba täna siin lähemalt tutvust teha, aga ka näha, mida huvitavat Eesti teistel piirkondadel pakkuda on.“

5.-6. mail 2017. aastal Tallinna Lauluväljakul esimest korda toimuval Eesti toidumessil “Sööma!” osaleb 500 eksponenti. Mess koondab Eesti toiduvaldkonna tegijaid: tootjaid, jae- ja hulgimüüjaid, HoReCa sektori esindajaid (restoranid, toitlustusettevõtted) ning toiduvaldkonnaga seonduvaid organisatsioone ja arvamusliidreid.

Mess toimub alates 2017. aasta maikuust igal aastal mai esimesel nädalavahetusel Tallinna Lauluväljakul.
Lisainfo: http://www.toidumess.ee/

 

Allikas: Maaeluministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Esmaspäeval pannakse nurgakivi ühistulisele kalakomponentide tehasele

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — 8. mail kell 12 osaleb maaeluminister Tarmo Tamm Paldiskis ühistulisele kalakomponentide tehasele nurgakivi panemisel. „Tehase rajamine aitab ära kasutada inimtoiduks mittesobivat tooret. Püügiga kaasnevad vähemväärtuslik  kala  ja töötlemisel üle jäävad jäätmed saab tehases teha kalajahuks või näiteks kalaõliks, mis on nõutud kaubad kogu maailmas,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

„Personali suurus saab tehases olema 25-30 inimest,“ ütles Eesti Kalatootjate Keskühistu juhatuse liige Mart Undrest. „Tehas hakkab vastu võtma 25 000 tonni kala aastas ja 300 tonni ööpäevas,“ lisas Undrest.

Kalatöötlemistehase nurgakivi panemisel osalevad maaeluminister Tarmo Tamm, Eesti Kalatootjate Keskühistu, Kalanduse Teabekeskuse ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse ja Paldiski linnavalitsuse esindajad.

Rajatav tehas on esimene Eesti Kalatootjate Keskühistu projekt. Komponenditehase koguinvesteeringu suurusjärk on 10 miljonit eurot. Tehase rajamist toetatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014-2020 meetmega “Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise ühisinvesteeringute toetus” kuni 6 miljoni euroga ja ülejäänud osa tuleb tootjaorganisatsioonide liidu omainvesteeringust.

Meetme taotlusvoor toimus 2016. aasta juulis ning investeeringu valmimine on planeeritud 2017. aasta sügisesse.

Kalatootjate Keskühistu on Eesti tunnustatud kilu ja räime tootjaorganisatsioonide poolt 2016. aastal moodustatud tootjaorganisatsioonide liit, kuhu kuuluvad Eesti Kalapüügiühistu, Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu ja Eesti Traalpüügi Ühistu.

EMKF 2014–2020 on programm, mis pakub rahalisi vahendeid Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika rakendamiseks. Perioodil 2014–2020 on fondi Eesti rakenduskava eeldatavaks mahuks 129,6 miljonit eurot, millest 100,9 miljonit eurot tuleb EMKF vahenditest ja 28,6 miljonit eurot Eesti riigieelarvest.

 

Allikas: Maaeluministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Maaeluminister kinnitas põllumajandus-, maamajandus- ja veterinaariavaldkonna praktikatoetuse

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas põllumajandus-, maamajandus- ja veterinaariavaldkonna praktikatoetuse määruse. Määruse jõustumine võimaldab alates 2017. aastast taotleda praktikatoetust ka kutsetegevuse loaga veterinaararstil, kes tegeleb veterinaarpraksisega ning on spetsialiseerunud põllumajandusloomadele.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on määruse alusel antava toetuse üldeesmärk tõsta põllumajandusvaldkonna ettevõtete motivatsiooni võtta praktikale õpilasi või üliõpilasi, kes õpivad täiskoormusega statsionaarõppes. „Soovime toetuse maksmisega kaasa aidata põllumajandusvaldkonna ettevõtetes toimuva ajakohase praktika läbiviimisele reaalses töökeskkonnas, hüvitades osaliselt õpilase või üliõpilase praktika juhendamise ja korraldamise kulud. Ettevõttes läbiviidud praktika suurendab tööandjate osalust kutse- ja kõrgharidusõppe kujundamisel ning nii vastavad ka koolilõpetajate oskused paremini tööturul nõutavale,“ lisas minister Tamm.

Riigieelarvest rahastatud põllumajandus-, maamajandus- ja veterinaariavaldkonna praktikatoetust on makstud põllumajandustootja või põllumajandustoodete töötlejale alates 2002. aastast. Võrreldes kehtinud määrusega on suurim muudatus taotlejate ringi laiendamine, kuhu lisandus ka kutsetegevuse loaga veterinaararst, kes on spetsialiseerunud põllumajandusloomadele.

Toetust saab taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) vahendusel 1. oktoobrist kuni 10. oktoobrini 2017. aastal. Toetust võib taotleda sellise praktika kulude osaliseks hüvitamiseks, mis ei alanud varem kui eelnenud aasta 1. oktoobril ega hiljem kui taotluse esitamise aasta 30. septembril.

Maaeluministri määrus „Põllumajandus-, maamajandus- ja veterinaariavaldkonna praktikatoetus” avaldatakse Riigi Teatajas.

 

Allikas: Maaeluministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Euroopa teadusministrid soovivad vähendada innovatsioonilõhet ja tugevdada koostööd Vahemere riikidega

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet —Täna ja homme kohtuvad Maltal Euroopa Liidu teadusministrid, et arutada innovatsioonilõhe vähendamist liikmesriikide vahel ning võtta vastu deklaratsioon, mis kutsub üles tugevdama teadus- ja innovatsioonialast koostööd Vahemere piirkonna riikides.

Kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimand märkis, et olukorraga, kus suur osa Euroopa Liidu teaduse ja innovatsiooni rahastusest koondub mõnda kindlasse piirkonda, ei saa rahul olla. „Innovatsioonilõhet aitaks vähendada see, kui rahastusreegleid muudetakse lihtsamaks ja selgemaks ning toetatakse teaduse ja innovatsiooni arengut terves Euroopas,“ ütles Reimand. „Eesti eesistumise ajal on EL teaduspoliitikas põhiliseks teemaks Euroopa teaduse ja innovatsiooni programmi Horisont 2020 vahehindamine, millele peaks järgnema arutelu, kuidas raamprogramm saaks tulevikus olla osalejatele lihtsam, atraktiivsem ja juurdepääsetavam.“

Euroopa Liidu praeguse eesistujariigi Malta üheks olulisemaks prioriteediks on koostöö tugevdamine Vahemere regioonis. Edukalt on lõppemas läbirääkimised, mille tulemusena luuakse EL eelarve toel Vahemere piirkonna riikide teaduskoostööprogramm PRIMA. Programm aitab parandada Vahemere piirkonna elanike tervist ja elatustaset ning välja töötada innovaatilisi lahendusi toidu- ja veeressursside kaitseks, samuti edendada majanduskasvu ja stabiilsust. Eesmärk on käivitada kümneaastane programm 2018. aastal. Eesti eesistumise aega jääb PRIMA õigusaktide vastuvõtmine ja riikidega lepingute sõlmimine programmis osalemiseks.

Eesti võtab Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise Maltalt üle 1. juulil 2017 ning täidab liikmesriikide arutelude juhtimise ja poliitikate koordineerimise rolli aasta lõpuni. Sel ajal on Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldada 22 erinevat sündmust, sh teadusministrite kohtumine Tallinnas ning neli rahvusvahelist konverentsi.

 

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

Põhja-Balti rändekonverentsi 2017 kokkuvõte

By
Helena-Reet Ennet
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — 31. märtsil toimus Kumus Põhja-Balti rändekonverents. „Sisseränne Põhja- ja Baltimaadesse: rändeajastu väljakutsed rahvusriikidele“ käsitles sisserändepoliitikat ja lõimimisprobleeme seoses varjupaigataotlejate uue lainega Euroopa suunal, aga ka meedia ja rände suhteid ning uusi probleeme, mida ränne rahvusriikidele kaasa toob. Peaettekandes käsitles Euroopa Parlamendi liige Marju Lauristin rahvusriikide mõiste muutumist ja nende tulevikku, ning rõhutas, kui oluline on nihutada Euroopa Liidu kui terviku ja rahvusriigi tasandi vahelist lõimimispoliitika tasakaalupunkti.

Paljude ettekannete läbiv teema oli lõimimine – nii tööturul ja töökohal kui ka kultuuri valdkonnas. Riigid peavad aitama hoolitseda selle eest, et sisserändajad pääseksid lihtsamalt ja kiiremini tööturule, ning muutma selleks oma poliitikat. Niisamuti on lõimimine vastuvõtva riigi kultuurikeskkonda palju olulisem kui üksnes vastuvõtva riigi keele ära õppimine. Võib isegi järeldada, et ilma kultuurilise lõimimiseta ei saa olla rahvusriike.

Üks põhiteemasid oli ka suuniste jagamine kriisistsenaariumitega toimetulekuks. Võtmesõnadena võib välja tuua järgmise: järjepidev ja aus suhtlus, emotsioonide kõrvalejätmine ning ratsionaalse mõtlemise ja empaatiavõime säilitamine, võimalikult paljude asjakohaste osaliste kaasamine kriisi lahendamisse, elutervete suhete hoidmine kõigi kaasatud pooltega, ükskõik kui raske see ka ei tundu. Üldjoontes on tähtis saavutada tasakaal idealismi (mida võiks teha) ja pragmatismi (mida tuleks teha) vahel.

Rändekonverentsi kokkuvõte (inglise keeles).

Täispikk video konverentsist Postimehe arvamusportaalis.

Konverentsi ettekanded.

Pildigalerii konverentsist.

 

Allikas: Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis
Loe kõiki NordenBladet´i “Eesti uudised & info” rubriigi artikleid SIIT

1...749750751...756Page 750 of 756