NordenBladet —Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk otsustas 23.oktoobriks kokku kutsuda ümarlaua asjaomaste asutuste ja organisatsioonide esindajate osavõtul, et arutada lahendusi ajakirjanduse kojukande probleemile.
Koka sõnul on olulisele teemale kiire lahenduse leidmine aktuaalne. „Saime Eesti Meediaettevõtete Liidu avaliku pöördumise valitsuse, Riigikogu rahanduskomisjoni ja Eesti Posti poole, milles soovitakse leida pikaajaline lahendus kojukandeteenuse probleemidele,“ ütles Kokk.
Pöördumises on kirjas: „Me ei saa eeldada päevapealt Eesti täiemahulist digitaliseerimist, seega on postiteenuse järele vajadus ka kaugemas tulevikus.“ Pöördujad põhjendavad, et kõik osapooled omavad mõnda lahenduse elementi, mis koostoimes võiksid pakkuda kindlust, et maakojukanne võiks jätkuda veel vähemalt lähema kümnekonna aasta jooskul. „Eesti Meediaettevõtete Liidu poolt osaleksid arutelus omanike, kirjastajate, trükikodade ja ka Express Posti esindajad.“
Eesti Meediaettevõtete Liit on seisukohal, et maakojukande sälitamiseks tulevikus on võimalused olemas, kuid siin on möödapääsmatu riigipoolne eestvedamine ning pikaajaline strateegiline vaade.
NordenBladet —Riigikogu kultuurikomisjon pidas avaliku istungi, et arutada koos huvirühmadega eelnõu, millega soovitakse kaotada riiklikud põhikooli lõpueksamid.
Komisjoni esimehe Aadu Musta sõnul on tegemist eelnõuga, mis vajab võimalikult paljude huvirühmade kaasamist. „See puudutab kogu ühiskonda ja seetõttu kutsusime kokku erinevad osapooled, et kuulata ära nende seisukohad. Kindlasti tuleb üksjagu ettepanekuid, mida tuleb eelnõu edasise menetluse käigus kaaluda,“ märkis esimees.
Must lisas, et sõltumata eelnõu lõpptulemusest, ei mõjuta see nende õpilaste lõpueksameid, kelle põhikooli lõpetamine seisab ees eeloleval kevadel. „Need õpilased, kes lõpetavad tuleval kevadel 9. klassi, peavad igal juhul eksamid sooritama,“ lisas esimees.
Komisjoni aseesimehe Heidy Purga sõnul on eelnõule laekunud hulgaliselt erinevaid muudatusettepanekuid, mida komisjon peale avaliku istungi toimumist ja erinevate huvigruppide ärakuulamist tõsiselt arutama hakkab. „Kindlasti ei soovi me nii põhjalikus protsessis kiirustada,“ märkis Purga.
Komisjoni istungile olid kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi, Eesti Matemaatika Seltsi ja Koolimatemaatika Ühenduse, Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu, Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi, Eesti Koolijuhtide Ühenduse, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingu, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Õpetajate Liidu ning Eesti Vabade Waldorfkoolide Ühenduse esindajad.
Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (57 SE) ja huvirühmade arvamustega saab tutvuda eelnõu kaardil.
NordenBladet —Oodatakse töid osalema haridusteaduslike tööde riiklikul konkursil. Tööde esitamise tähtaeg on 15. jaanuar 2020 ja konkursi preemiafond on 8100 eurot.
Konkursi eesmärk on väärtustada haridus- ja kasvatusteaduste valdkonna teadustööd, innustada tulemuste publitseerimist ning avaldada tunnustust teadustöö tegijatele. Konkurss jätkab kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi traditsioone, aidates kaasa teadustulemuste jõudmisele praktikuteni. Konkursi uue nime alla mahuvad nii otseselt kasvatus- ja haridusvaldkondades tehtud tööd kui ka paljude sellega seonduvate valdkondade tulemused – näiteks logopeedia, psühholoogia, pedagoogiline psühholoogia, haridussotsioloogia, hariduse juhtimine jne.
Ootame üliõpilasi ning haridus- ja kasvatusteadlasi oma töid esitama järgnevates kategooriates:
eesti keeles publitseeritud teadustööd/artiklid;
võõrkeeles publitseeritud teadustööd/artiklid;
publitseeritud ja/või kaitsmisele lubatud doktoritööd ning monograafiad;
magistritööd.
Auhinnad parimatele antakse üle ülikoolide ja teadusagentuuri korraldataval haridusteaduste konverentsil järgmise aasta kevadel.
Esimene kasvatusteaduslike tööde konkurss toimus 1990. aastal. Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur ning rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.
NordenBladet —Riigikogus läbis täna teise lugemise valitsuse algatatud eelnõu, millega võetakse Eesti õigusesse üle EL-i direktiiv, mille eesmärk on hoogustada kasvuhoonegaaside heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid.
Lisaks on atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (54 SE) eesmärk viia seadus kooskõlla EL-i määrusega, millega muudetakse lennunduse valdkonnas lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulu kasutamise eesmärke, ja otsusega, millega luuakse kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreserv.
Direktiiviga ajakohastatakse kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi ja täpsustatakse reegleid järgmiseks, 2021-2030. aasta kauplemisperioodiks. Peale selle luuakse lisavõimalused investeeringute tegemiseks. Peamine uus võimalus järgmisel kauplemisperioodil on moderniseerimisfond, mis võimaldab Eestil toetada investeeringuid energiasüsteemide moderniseerimiseks ning madala CO2 heitega majandusele üleminekuks teistes valdkondades. Valitsusele antakse ka võimalus rakendada meedet, millega eraldatakse lubatud heitkoguse ühikuid elektritootmiskäitistele, kes teevad investeeringuid energiasektori moderniseerimiseks.
Veel muudetakse lennunduse valdkonnas lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulu kasutamise eesmärke ning sätestatakse alates 2021. aastast kohustus hakata õhusõidukikäitajatel vähendama tasuta eraldatud lubatud heitkoguse ühikute kogust lineaarselt 2,2 protsenti sarnaselt paiksete käitistega.
Veel viiakse seadus kooskõlla EL-i, mis käsitleb EL-i kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist.
Seletuskirjas märgitakse, et turustabiilsusreservi eesmärk on kontrollida lubatud heitkoguse ühikute ülejääki turul. Seni on ülejääk olnud väga suur, mille tõttu oli kuni 2018. aasta alguseni ühiku hind madal. Ühikute ülejääki hakkab Euroopa Komisjon järk-järgult vähendama, tõstes teatud osa turustabiilsusreservi. Esimest korda rakendub turustabiilsusreserv 2019. aastal. Euroopa Komisjon eraldab lubatud heitkoguse ühikuid teatud ulatuses seni, kuni ülejääk on suur. Kui mingil põhjusel lubatud heitkoguse ühikute kogus turul väheneb alla kriitilise piiri, tõstab Euroopa Komisjon turustabiilsusreservist ühikuid tagasi turule.
NordenBladet —Riigikogu infotunnis soovis Lauri Läänemets esimese küsimusena saada väliskaubanduse- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingolt teavet ministri haldusalas toimuva kohta.
Läänemets viitas asjaolule, et järgmise aasta eelarves on vähendatud vahendeid üürielamute meetmele 15 miljoni euro võrra ja kaotatud on toetused väikeelamute rekonstrueerimiseks, lokaalsete taastuvenergia kütteseadmete soetamiseks. Kõik need meetmed on suunatud elamumajanduse olukorra parandamiseks, üürielamute meede maapiirkondades ettevõtlusvõimaluste parandamiseks. Läänemetsa huvitas, mis põhjustel just neid meetmeid, mis eelkõige maapiirkondade elu nagu aitavad ja toetavad, on otsustanud kärpida.
Kingo ütles, et KredExi kaudu käivad need toetused üldjuhul. Ta tunnistas, et analüüsides tagantjärele seda perioodi, siis huvi selle meetme vastu oli oodatust oluliselt väiksem. „See tähendab seda, et nüüd on see koht, kus tuleb sisu ümber vaadata ja muuta see selliseks, et ettevõtjatel oleks huvi sellise tegevuse vastu. Aga sellisel kujul, oli see huvi liialt tagasihoidlik,“ ütles Kingo.
Urmas Kruuse märkis oma küsimuses, et viimastel nädalatel on üles kerkinud postiteenuse kättesaadavus maapiirkondades ja selle koha peal on sõna võtnud väga paljud erinevad ühiskonnagrupid. Ta tõi esile uudise ajalehtedest, mis viitas sellele, et Eesti Post on saanud eelmisel aastal ligi poolteist miljonit kahjumit lähtuvalt maksikirjade vedamisest. Kruuse soovis teada, et kas minister on Eesti Posti ärimudeli olete üle vaadanud ja mis plaan on Eesti Postiga laiemalt, et kirjad maal koju jõuaksid ja postkontorite arv ei väheneks nullini.
Kingo rõhutas, et viimasel üldkoosolekul sai ka selge sõnum öeldud: „Meie eesmärk on tagada inimestele, et nemad oma tellitud ajakirjanduse saaksid õigeaegselt kätte kuuel päeval nädalas ehk siis täpselt nii paljudel päevadel, kui tihti ajalehti väljastatakse ja hommikul.“ Kingo viitas asjaolule, et kuigi Konkurentsiamet andis soovituse postkontorite arvu vähendamiseks 215-le, siis meie sellega kaasa hetkel ei lähe, jääme selle juurde, et säilitame need 267 postkontorit, mis praegu on.
„Meil on tellitud analüüs terve Omniva kontserni kohta, kus meil on plaanis kõikide Omniva kontsernis asuvate ettevõtete põhjalik analüüs iga ettevõtte lõikes – tulud, kulud ja tulem,“ selgitas minister. Ta lisas, et see analüüs peaks valmima kevadel ja selle põhjal saame alles hakata tegema konkreetsemaid otsuseid, kuidas edasi liikuda. „Kindel on see, et ka postiseadusest tulenevalt on meil kohustus toimetada ajakirjandusväljaanded inimesteni ja see nii ka jääb, see teenus ära ei kao,“ kinnitas Kingo. Tema sõnul ongi selle analüüsi eesmärgiks leida lahendus, et ideaalis posti kojukandeteenuse miinus saaks kuidagi kasumlikuks tegevuseks või vähemalt siis nulli.
Kingo võttis kõneks ka teema, mida meediaettevõtted ütlevad seoses ärimudeliga, et posti kojukanne on mahupõhine – mida rohkem arvuliselt lehti tellitakse, seda odavam on kojukanne. „Meie ei suuda tõsta meediaettevõtete müüginumbreid. Meie kohustus on tagada see, et me viime selle tellitud ajalehe inimeseni, aga see, kas tellitakse neid ja kui palju tellitakse, on iga ettevõtte enda müügistrateegia või siis tööstrateegia,“ ütles Kingo.
Kert Kingo vastas veel Kaja Kallase ja Jevgeni Ossinovski esitatud küsimustele väliskaubanduse, Heljo Pikhofi esitatud küsimustele haldusalas toimuva, Jürgen Ligi esitatud küsimusele majanduskasvu potentsiaali, Ivari Padari esitatud küsimusele ettevõtlusvaldkonna eelarve, Mart Võrklaeva esitatud küsimusele eelarve, Heiki Kranichi esitatud küsimusele töökorralduse, Aivar Sõerdi esitatud küsimusele Tallinna linnahalli renoveerimise, Raimond Kaljulaidi esitatud küsimusele tehisintellekti, Signe Kivi esitatud küsimusele valdkonna saavutuste, Urmas Kruuse esitatud küsimusele maaelu võimalikkuse ja Erik-Niiles Krossi esitatud küsimusele IT arengu rahvusvahelise koostöö kohta.
Rahvastikuminister Riina Solman vastas Liina Kersna esitatud küsimusele kaasvastutaja rolli ja Urve Tiiduse esitatud küsimusele Eesti tuleviku kohta.
