NordenBladet – Taotlusvoorust „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused” saab toetust 10 projekti üle Eesti. Projekte rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist 1 985 582 euroga.
Toetuse andmise eesmärk on vähendada inimeste hoolduskoormust, soodustada töötamist ja parandada iseseisvat toimetulekut. Projektide raames osutatakse erinevaid sotsiaalteenuseid. Näiteks mitmed omavalitsused hakkavad rohkem pakkuma erivajadusega täiskasvanu päevahoiuteenust ja tugiisikuteenust. Uudsete teenustena arendatakse integreeritud hoolekandeteenuseid ja nõustamisi ning tugigruppe hoolduskoormusega inimestele.
Määruse „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused” tegevuse 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused” kolmas Euroopa Sotsiaalfondist rahastatav taotlusvoor oli avatud 29. aprillist kuni 29. augustini 2019. Innovesse esitati 15 taotlust, milles sooviti toetust 3 278 927,56 eurot. Taotlusvooru viis läbi SA Innove koostöös Sotsiaalministeeriumiga.
NordenBladet —Riigikogu ratifitseeris Eesti Vabariigi valitsuse ja Jaapani valitsuse vahelise töötamisõigusega turismi kokkuleppe ratifitseerimise seaduse, mille alusel võivad Eesti ja Jaapan väljastada oma 18–30 aastastele kodanikele töötamisõigusega mitmekordse viisa kuni üheks aastaks.
Seaduse (46SE) vastuvõtmise poolt hääletas 79 Riigikogu liiget.
Riikidevaheline kokkulepe annab nii Jaapani kui Eesti noortele õiguse töötada ilma viisa eelneva registreerimiseta politsei- ja piirivalveametis. Jaapani valitsus määrab igal aastal kindlaks viisade arvu, mida võib väljastada Eesti kodanikele.
Kokkulepe jõustub 120 päeva pärast seda kui Eesti teavitab Jaapanit Jaapani kodanikele töötamisõigusega turismiviisade väljastamiseks vajaliku riigisisese menetluse lõpetamisest.
Kokkulepe tihendab Eesti ja Jaapani suhteid, hõlbustab noorte turismi, võimaldab senisest pikemalt riigis viibida ja lisaks puhkusele ka soovi korral lühiajaliselt töötada.
Eesti on sarnase kokkuleppe varem sõlminud Austraalia, Uus-Meremaa ja Kanadaga.
NordenBladet – Selle aasta kaheksa kuuga registreeris Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kokku 107 investeerimiskelmuse juhtumit, mille kogukahju ulatub 1,86 miljoni euroni. Suurem osa kannatanuid elab Tallinnas ja keskmine kahju kuriteo kohta moodustas 11 000 eurot.
“Suurimad kahjusummad ulatusid üle 100 000 euro, kuid ligi kolmandiku moodustavad 10 000 – 50 000 suurused kahjud. Kelmid võtavad ära kõike, mida inimene on pahaaimamatult nõus „investeerima“, seejuures algavad kahjusummad 200-250 eurost,“ ütleb Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre.
Tambre sõnul pöörduvad paljudes juhtumites kannatanud alles mitu kuud pärast kahju saamist politsei või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA poole), kuna inimesed elavad kaua aega teadmisega, et nemad on investorid, nende raha „töötab“ ja justkui toob tulu. „Inimesele luuakse vale ettekujutus, et tema investeeritud summad kasvavad ja nii üritavad kelmid ohvrilt pidevalt ka lisaraha juurde küsida. Alles siis, kui inimene soovib tagasi saada kasvõi esialgse summa, selgub, et see ei olegi võimalik, mispeale inimene mõistab, et teda peteti ja pöördub politsei poole,“ sõnab ta.
Kolm neljandikku ohvritest elavad Tallinnas, juhtumid on registreeritud ka Harjumaal, Virumaal ja Tartu maakonnas. Lisaks on registreeritud 18 juhtumit, kui inimene kaotas lisaraha pärast seda, kui „maakler“ lubab aidata tagastada esialgset investeeringut. Sellised lubadused päädisid kokku 93 000 euro suuruse lisakahjuga.
Tambre tõdeb, et sellise kuriteoliigi puhul on kõige tõhusam kaitse ennetus, informeeritus ja eelkõige inimese enda kriitikameel. „Praegu on ohvreid väga erinevas vanuses, noorim kannatanu oli 22, kõige eakam 82-aastane. Rohkem olid altid kasutama võimalust “investeerida” keskealised inimesed vanusegrupis 55-64 aastat ja noored inimeses vanuses 22-34 aastat,” rääkis politseinik (11.sept. 2019).
TTJA kaubandustalituse juhataja Birgit Raamatu sõnul saab tarbija end kõige paremini kaitsta, kui kontrollib teenuse pakkuja tausta ja kasutab läbipaistva ettevõtja teenuseid. “Kui ettevõtja on tarbijale tundmatu ja tagant kiirustav, lisaks tundub pakkumine liiga hea, et olla tõsi, siis enamasti ongi tegemist pettusega. Kui inimene saab kõne, siis tuleb tarbijal säilitada rahu ja kindlasti võtta endale aega mõtlemiseks,” soovitab Raamat.
Birgit Raamat lisab, et kui teenuse saamine eeldab ettemaksu, peab inimene hoolikalt jälgima, kellele ta teeb ülekande. “Alati tuleb olla ettevaatlik, kui kaupleja palub raha kanda eraisiku kontole. Kui tarbija kannab raha teise eraisiku kontole, siis ei laiene talle tarbijakaitsereeglid, sest tegemist ei ole kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud lepinguga. Sellisel juhul ei saa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet aidata, samuti nagu ka juhul, kui kaupleja ei ole pärit Euroopa Liidu riigist.”
“Inimesed peavad lihtsalt meeles pidama vanasõna, tasuta lõunaid ei ole olemas,“ ütleb Raamat.
PPA ja TTJA paluvad inimesi enda vara hoidmise nimel järgida lihtsaid nõuandeid:
– Kui sulle saabub investeerimispakkumine, mis lubab kiiresti suurt tulu, siis suhtu sellesse ettevaatlikult. Reeglina on selline kõne muukeelne ning “investeerimisspetsialistid” ei räägi eesti keelt.
– Ära lae tundmatu “maakleri” palvel oma arvutisse programme, mis lubavad tal võtta üle pilti sinu arvutist – TeamViewer või AnyDesk.
– Ära edasta “maaklerile” andmeid oma ID-kaardist, PIN-koodidest, infot muudest isikut tõendavatest dokumentidest, fotosid krediitkaardist jms.
– Igasugune investeerimine ja laenu võtmine tähendab lepingu sõlmimist. Loe kindlasti läbi lepingu tingimused ja pööra tähelepanu võimalikele lisatasudele.
– Ära tee ülekannet enne, kui oled kontrollinud konkreetse ettevõtte tausta.
– Kui saad sellise kõne, lõpeta kõne kohe, blokeeri number ja anna sellisest kõnest teada PPA infoliinile 6123000.
– Kui oled saanud kahju, pöördu politseisse.
– Hoiata palun sellest skeemist oma tuttavaid, sõpru ja pereliikmeid.
NordenBladet – Eesti kodanikud on Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) iseteeninduse kaudu esitanud kokku üle 82 000 uue isikut tõendava dokumendi taotluse, neist üle 31 000 sel aastal.
“Töötame selle nimel, et muuta iseteeninduse kasutamine võimalikult kliendisõbralikuks ja mugavaks. Meil on siiralt hea meel tõdeda, et üha enam inimesi hindab oma aega ning taotleb uued dokumendid elektrooniliselt,“ ütles PPA identiteedi ja staatuste büroo valdkonna koordineerija komissar Marit Abram.
Selle aasta augustist saab iseteeninduses lisaks ID-kaardile taotleda ka Eesti kodanikku passi. “See hoiab kokku nii aega kui ka raha, sest mõlema dokumendi koos taotlemisel on riigilõiv väiksem kui eraldi taotledes,“ ütles Abram.
Keskmine e-teeninduses taotleja on 31-aastane Tallinna või Harjumaa elanik. Naisi ja mehi on taotlejate seas võrdselt.
Kõige vanem iseteeninduses dokumenti taotlenu oli 103-aastane. “100-aastaseid ja vanemaid inimesi, kes taotlesid endale uue dokumendi iseteeninduses, oli kokku seitse,“ rääkis Abram. “Kõige nooremad olid aga seitse päevad vanad lapsed. Enim taotlusi ongi iseteeninduses esitatud alla aastasele lastele dokumendi saamiseks – imikuid on lihtsam pildistada kodus või fotograafi juures kui teeninduses ning ei pea väikese beebiga rahvarohkesse kohta tulema. Lapsevanemale on oluliselt pingevabam see toiming ette võtta koduses keskkonnas just talle sobival ajal.“
15. oktoobri seisuga on iseteeninduse kaudu esitatud kokku 82 459 taotlust ID-kaardi ja Eesti kodaniku passi saamiseks. Nendest taotlustest 31 392 ehk umbes 40% on esitatud selle aasta jooksul.
Ligi kolme kuu jooksul, kui iseteeninduses on saanud taotleda ka Eesti kodaniku passi, kasutas seda võimalust ainult passi taotlemiseks 1748 inimest. 2143 juhul taotleti korraga nii passi kui ID-kaarti.
NordenBladet —Eesti Teadusagentuur allkirjastas lepingu uuringukonsortsiumiga, mis asub otsima võimalusi masinõppe ja tehisintellekti toega avalike teenuste väljatöötamiseks. Tegemist on RITA programmist rahastatava uuringuga „Tehisintellekti kasutamise võimalused e-valitsemises“, mille viivad kahe aasta jooksul ühiselt läbi Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Cybernetica AS ning Tarkvaratehnoloogia Arenduskeskus STACC. Uuringutulemusi asuvad e-riigi arendamisel kasutama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Riigikantselei.
Eesti avalik sektor on keskmisest väiksem, kuid selle koormus on kõrge, sest riigi ja kohalike omavalitsuste pakutavad teenused peavad olema samaväärsed. Praegu pole teenuste pakkumine Eestis optimaalselt korraldatud. Teenuste kvaliteedi parandamiseks ametnike arvu suurendamata on üks võimalus rakendada tehisintellekti ehk krattide võimalusi.
Riigi andmejuhi Ott Velsbergi sõnul on kratte juba kasutatud avalikus sektoris lihtsamate protsesside automatiseerimisel. See on aidanud tõsta teenuste kvaliteeti ja vähendada bürokraatiat. Taustal toimivaks riigiks on aga vaja muuta ka keerulisemaid protsesse. „Järgmise sammuna näemegi vajadust põhjalikult uurida ja rakendada kratte ka keerulisemates otsustusprotsessides. Antud uuring on heaks lähtekohaks, et viia e-riigi areng uuele tasemele – taustal toimivaks, sündmuspõhiseks ja teadmuspõhistest otsustest lähtuvaks. Näiteks võimaldaks krattide rakendamine ennetavalt patsiente arsti juurde kontrolli kutsuda ja seeläbi parandada terviseabi kvaliteeti,“ selgitas Velsberg.
Teadlased loovad ning testivad kratiprototüüpe
“Masinõppel ja tehisintellektil on head eeldused teha riigipoolne teenuse pakkumine kiiremaks, täpsemaks ja targemaks. Konsortsiumi eesmärk on luua teenuste prototüübid ja need rakendada, et hinnata kasu ning kaardistada piirangud. Rakendusjuhtumite abil näeme, milliseid oodatud ja võibolla ka ootamatuid tagajärgi iseõppivate algoritmide rakendamine teenuste pakkumisel kaasa võib tuua ja kui täpsed need algoritmid on. Uuring kaardistab ka legaalseid ja andmeturbe aspekte. Samuti on oluline hinnata, kuidas toimib ametnik, kui teda assisteerib masinõpe või tehisintellekt. Saadavad õppetunnid lubavad paremini hinnata, kas ja millal võiks rakendada masinõpet e-teenuste efektiivsuse ja kvaliteedi tõstmiseks riigi haldusalades,” selgitas uuringukonsortsiumi juht Jaak Vilo Tartu Ülikoolist.
Uuringu tulemusi on oodata 2021. aasta lõpus. Uuringu eelarve on 805 212 eurot, mis tuleb RITA programmi kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti riigi eelarvest. RITA programmi eesmärk on aidata kujuneda riigil rakendusuuringute targaks tellijaks ning uuringutulemuste kasutajaks.
