NordenBladet — Riigikogu infotunnis soovis Lauri Läänemets esimese küsimusena saada väliskaubanduse- ja infotehnoloogiaminister Kert Kingolt teavet ministri haldusalas toimuva kohta.
Läänemets viitas asjaolule, et järgmise aasta eelarves on vähendatud vahendeid üürielamute meetmele 15 miljoni euro võrra ja kaotatud on toetused väikeelamute rekonstrueerimiseks, lokaalsete taastuvenergia kütteseadmete soetamiseks. Kõik need meetmed on suunatud elamumajanduse olukorra parandamiseks, üürielamute meede maapiirkondades ettevõtlusvõimaluste parandamiseks. Läänemetsa huvitas, mis põhjustel just neid meetmeid, mis eelkõige maapiirkondade elu nagu aitavad ja toetavad, on otsustanud kärpida.
Kingo ütles, et KredExi kaudu käivad need toetused üldjuhul. Ta tunnistas, et analüüsides tagantjärele seda perioodi, siis huvi selle meetme vastu oli oodatust oluliselt väiksem. „See tähendab seda, et nüüd on see koht, kus tuleb sisu ümber vaadata ja muuta see selliseks, et ettevõtjatel oleks huvi sellise tegevuse vastu. Aga sellisel kujul, oli see huvi liialt tagasihoidlik,“ ütles Kingo.
Urmas Kruuse märkis oma küsimuses, et viimastel nädalatel on üles kerkinud postiteenuse kättesaadavus maapiirkondades ja selle koha peal on sõna võtnud väga paljud erinevad ühiskonnagrupid. Ta tõi esile uudise ajalehtedest, mis viitas sellele, et Eesti Post on saanud eelmisel aastal ligi poolteist miljonit kahjumit lähtuvalt maksikirjade vedamisest. Kruuse soovis teada, et kas minister on Eesti Posti ärimudeli olete üle vaadanud ja mis plaan on Eesti Postiga laiemalt, et kirjad maal koju jõuaksid ja postkontorite arv ei väheneks nullini.
Kingo rõhutas, et viimasel üldkoosolekul sai ka selge sõnum öeldud: „Meie eesmärk on tagada inimestele, et nemad oma tellitud ajakirjanduse saaksid õigeaegselt kätte kuuel päeval nädalas ehk siis täpselt nii paljudel päevadel, kui tihti ajalehti väljastatakse ja hommikul.“ Kingo viitas asjaolule, et kuigi Konkurentsiamet andis soovituse postkontorite arvu vähendamiseks 215-le, siis meie sellega kaasa hetkel ei lähe, jääme selle juurde, et säilitame need 267 postkontorit, mis praegu on.
„Meil on tellitud analüüs terve Omniva kontserni kohta, kus meil on plaanis kõikide Omniva kontsernis asuvate ettevõtete põhjalik analüüs iga ettevõtte lõikes – tulud, kulud ja tulem,“ selgitas minister. Ta lisas, et see analüüs peaks valmima kevadel ja selle põhjal saame alles hakata tegema konkreetsemaid otsuseid, kuidas edasi liikuda. „Kindel on see, et ka postiseadusest tulenevalt on meil kohustus toimetada ajakirjandusväljaanded inimesteni ja see nii ka jääb, see teenus ära ei kao,“ kinnitas Kingo. Tema sõnul ongi selle analüüsi eesmärgiks leida lahendus, et ideaalis posti kojukandeteenuse miinus saaks kuidagi kasumlikuks tegevuseks või vähemalt siis nulli.
Kingo võttis kõneks ka teema, mida meediaettevõtted ütlevad seoses ärimudeliga, et posti kojukanne on mahupõhine – mida rohkem arvuliselt lehti tellitakse, seda odavam on kojukanne. „Meie ei suuda tõsta meediaettevõtete müüginumbreid. Meie kohustus on tagada see, et me viime selle tellitud ajalehe inimeseni, aga see, kas tellitakse neid ja kui palju tellitakse, on iga ettevõtte enda müügistrateegia või siis tööstrateegia,“ ütles Kingo.
Kert Kingo vastas veel Kaja Kallase ja Jevgeni Ossinovski esitatud küsimustele väliskaubanduse, Heljo Pikhofi esitatud küsimustele haldusalas toimuva, Jürgen Ligi esitatud küsimusele majanduskasvu potentsiaali, Ivari Padari esitatud küsimusele ettevõtlusvaldkonna eelarve, Mart Võrklaeva esitatud küsimusele eelarve, Heiki Kranichi esitatud küsimusele töökorralduse, Aivar Sõerdi esitatud küsimusele Tallinna linnahalli renoveerimise, Raimond Kaljulaidi esitatud küsimusele tehisintellekti, Signe Kivi esitatud küsimusele valdkonna saavutuste, Urmas Kruuse esitatud küsimusele maaelu võimalikkuse ja Erik-Niiles Krossi esitatud küsimusele IT arengu rahvusvahelise koostöö kohta.
Rahvastikuminister Riina Solman vastas Liina Kersna esitatud küsimusele kaasvastutaja rolli ja Urve Tiiduse esitatud küsimusele Eesti tuleviku kohta.
Allikas: Eesti Riigikogu