NordenBladet – Pärnu linn vajab viiekorruselise kunstihoone mahust umbes poolt ja ülejäänu läheks ettevõtja kasutusse. Pärnu südalinna Pika tänava äärde ehitatava kunstihoone ja selle lähiümbruse arhitektuurivõistluse võitsid Salto arhitektid, vahendas “Aktuaalne kaamera”. Hoone alumistele korrustele tuleksid kunstikooli, linnagalerii ja linnavolikogu ruumid, ülemisi korruseid võiks ettevõtja kasutada oma äranägemise järgi.
“Pärnu linnal on plaan ehitada kunstihoone koostöös erapartneriga kontsessioonitehingu korras, kus osa, ligi poole tehingu mahust saaks kaasatulev erapartner. Rahaline maht on linna eelarvestrateegias kavandatud 3,5 miljonit,” rääkis Pärnu rahanduse abilinnapea Meelis Kukk. “Kontsessioonipartneriga tahakski jõuda selleni, et linn ikkagi oma kavandatud mahtudes selle objekti ehitatud saab. Sel aastal on see vähetõenäoline, kuna pärast partneri leidmist, mis käib ka hanke korras, tuleb ju korraldada ehitushanked ja teadaolevalt need on kaunis pikad protsessid,” lisas ta.
NordenBladet – Kai kunstikeskuse 2020. aasta näitusehooaja avab uus monumentaalne valgusinstallatsioon tuntud Norra kunstnikult Anne Katrine Senstadilt.
Norrast pärit, ent New Yorkis resideeruv Anne Katrine Senstad on õppinud Parsonsi disainikoolis ja The New Schoolis New Yorgis. Tema praktika keskendub inimese tajudele seoses valguse, heli ja värviga. Senstadi teoseid on näidatud üle maailma, näiteks 55., 56. ja 57. Veneetsia biennaali raames, Brügge Kunsti- ja Arhitektuuritriennaalil, Pompidou keskuses Pariisis, Haus Der Kultur Der Weltis Berliinis, He Xiangningi kunstimuuseumis Shenzenis, Beiruti Kunstikeskuses ja Kanada Loodusmuuseumis. Samuti leiab tema teoseid Metropolitani ja Whitney muuseumi kogudes.
Senstadi spetsiaalselt Kai näitusesaali jaoks loodud valgusskulptuur kutsub vaataja kogema heli ja valguse sügavalt ruumitaju muutvat mõju. Kunstnik eelistab oma loomingus kasutada neoonvalgust, mis on LED valgusega võrreldes unikaalselt helendav ning vaataja aistinguid mõjutav. Üks suurimaid siseruumi jaoks loodud teoseid Senstadi senises praktikas on üheaegselt monument ja maatriks – ulatuslik valgusväli, mida saab kogeda sellesse sisenedes. Endise allveelaevatehase kompleksi kuulunud 6-meetrise kaarja laega ruum on täidetud kõrgel lainepikkusel kiirgusega, mis tekitab inimese silmas valgusaistingu.
Näitus on Kai kunstikeskuses avatud 26. jaanuarist 26. aprillini, pakkudes intensiivset sära talve ja varakevade valgusvaestesse kuudesse. Valgusinstallatsiooni saadavad nii kohalike kui rahvusvaheliste heliloojate erinevad heliteosed.
Kai kunstikeskus asub Tallinnas Noblessneri sadamalinnakus, aadressil Peetri 12, Noblessner, Tallinn 10415. Uuri lisa kai.center.
NordenBladet —Maaülikoolis tehtud sookurgede rändeuuring tuvastas, et Eestis märgistatud linnud võtsid 2020. aasta vastu Saksamaal, Prantsusmaal, Hispaanias, Ungaris, Horvaatias, Serbias, Tuneesias, Alžeerias ja Etioopias.
Eestis on märgistatud värviliste jalarõngastega viimase 30 aasta jooksul 408 sookurge. Alates 2009. aastast on Eesti Maaülikooli teadlased sookurgede rände uurimisel aktiivselt kasutanud ka satelliitsaatjaid. Saatjatega märgistatud 35 lindu on olulisel määral täiendanud meie teadmisi sookurgede rändest, kinnitas EMÜ keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetooli lektor Ivar Ojaste. “Kui arvata, et tänaseks on kurgede kohta kõik selge, siis põnevamad momendid alles hakkavad avalduma ning ikka veel suudavad kured teadlasi üllatada.”
Praegu kannavad töötavaid saatjaid kümme lindu, kes suutsid teadlasi oma käitumisega läinud sügisel taas üllatada. Esmalt kogunesid Eestist lahkunud seitse sookurge Ungarisse Hortobagy rahvuspargis ühele kalatiigile ööbima, kus nad kohtusid kogu läinud suve ja sügise seal veetnud Vooremaalt pärit sookurega. Kaks sookurge liikusid aga Eestist edela suunas, kellest üks jäi talvituma Saksamaale, teine aga lendas Hispaaniasse. Samas, Saksamaale jäänud sookurg oli kahel varasemal aastal oma talved veetnud hoopis Tuneesias. Tema õde/venda lendas samuti eelmisel aastal kuni Lääne-Poolasse välja, kuid keeras sealt otsustavalt Ungarisse.
Oktoobri lõpus, siis novembris ja ka detsembri alguses toimus Ungarist sookurgede liikumine talvitusaladele Alžeeriasse, Horvaatiasse, Itaaliasse, Tuneesiasse ning Etioopiasse. Ahja külast Põlvamaalt pärit kurepere lendas üle Ungari Etioopiasse ka 2016. aasta sügisel, näidates esmakordselt sellesuunalist rännuteed. Kuid sel sügisel lennati samasse suunda hoopis 500 – 700 km ida poolt kui eelmine kord, kuid jõuti välja täpselt samasse talvituspaika Etioopias, kuhu aastate eestki.
Esmakordselt jõudis Põlvamaal Ahja külas saatjaga märgistatud sookurg Etioopiasse 2013. aastal, mil lennati mööda Ida-Euroopa rännuteed üle Ukraina ja Türgi. Selle aasta andmed viitavad, et talvituskohta jõudmiseks kasutatav lennutee sõltub vähemalt osaliselt mäestike ületamisel valitsevatest ilmaoludest, mis võib linde tavapärasest rändesuunast kõrvale kallutada.
Pärast mäestiku ületamist toimub aga lennusuuna korrigeerimine ning lend toimub otse sihtkoha suunas, ilmselt sageli ka lindudele endile tundmatu maastiku kohal. Seega ei pruugi vähemalt sookurgede rändetee senises klassikalises tähenduses olla alati ja kõikjal selgelt määratletav lennukoridor.
NordenBladet — Peaminister Jüri Ratas kohtus eile (17.01) Stockholmis SEB ja Swedbanki esindajatega, et rääkida edusammudest rahapesuvastases võitluses ning pankade rollist Eesti majanduses.
„Viimastel aastatel lahvatanud rahapesuskandaalid on olnud kahetsusväärsed, ent õpetlikud. Nüüd peame laskma järelevalveasutustel ja politseil teha oma tööd ja Rootsi ametkonnad on meile peamised partnerid,“ ütles peaminister Jüri Ratas. „Praeguse valitsuskoalitsiooni jaoks on rahapesuvastane võitlus selge prioriteet ning riskide vähendamine pankades oluline. Samas peame silmas pidama, et riske vähendades ei hakkaks pangad liigselt segama tavapärast äritegevust ja inimeste igapäevaelu, mille lahutamatu osa on pangateenuste kasutamine.“
Peaminister kinnitas, et Rootsi pangad on meie majanduskeskkonna jaoks ülimalt olulised ja mängivad Eesti arengus väga tähtsat rolli.
Lisaks kohtus Jüri Ratas täna lõunasöögil Rootsi ettevõtjatega. „Rääkisime nende väljakutsetest, ettevõtete investeerimisplaanidest ja laienemisplaanidest. Rõhutasin, et Eestis on väga head ärivõimalused ja investeerimiskeskkond,“ ütles Ratas. „Rootsi on meile väga oluline kaubanduspartner ja tugeva ning konkurentsivõimelise majandusega riik.“
Lõunal osales 25 Rootsi ettevõtjat eri sektoritest: riskikapitalifondid, puidutööstus, pangandus, telekom, töötlev tööstus. Enamik neist on Eestiga seotud investori või kaubanduspartnerina.
NordenBladet – Maria Spanni sõnul hakkas see teema teda huvitama paari aasta eest, kui ta vanavanemad surid. Nõnda jäid tema ema ja onu perekonnas ainsateks, kes toonaseid sündmusi mäletasid, kuid nende jutud olid teistsugused. “Mu ema ja onu, kes on ka sellel näitusel, põgenesid Eestist, kui nad olid 5- ja 6-aastased, ja ma kuulsin alati oma emalt seda põgenemise lugu ja mis juhtus. Aga see oli tema ema lugu, täiskasvanu vaatevinklist. Seega, siis ma mõistsin, et ma tahan teada, mida tema lapsena sellest kogemusest mäletab,” rääkis Spann “Aktuaalsele kaamerale”.
Nii, et ma küsisin temalt ja see lugu oli teistsugune, palju füüsilisem. Ta mäletas saia, mis talle anti, kui ta jõudis Rootsi ja mu onu mäletas kakaod,” lisas ta.
Praegu on Spann üles pildistanud 35 inimest, kuid ta soovib leida kokku vähemalt sada eestlast üle maailma. Lõpuks võiks nendest mälestustest valmida raamat ja loodetavasti ka näitus Eestis.
