NordenBladet – Viimane jääeg lõppes hiljemalt 10 000 aastat tagasi. Toona sulas ka Eesti alasid katnud ulatuslik jääkilp, mille järgselt varasemalt tohutu raskuse all vajunud maapind hakkas kerkima. Läänemere ümbruses tõuseb maapind pidevalt, kuid see on ebaühtlane. Näiteks Botnia lahe põhjaosas tõuseb maapind üheksa millimeetrit aastas. Loode-Eesti maa on viimase jääaja lõpust alates tõusnud, ulatudes kuni kolme millimeetrini aastas. Maa tõus on omakorda toonud kaasa olukorra, kus varasemalt veega piirnenud tuhanded kinnistud maakatastri alusel seda enam ei ole. Samas plaanib maa-amet seda muuta ja kinnistud taas veega piirnema tuua, vahendab ERR.
“Probleem on tekkinud seetõttu, et maakatastris registreeritud andmed ei muutu olukorras, kus looduses kaldajoon muutub. Saartel ja Lääne-Eestis maapind tõuseb, seetõttu on ka katastrikaarti vaadates tavapärane olukord, kus varem registreerinud maaüksuse ja kaldaala vahele jääb maariba. Kehtiva õiguse kohaselt ulatub omand siiski merepiirini, kui maatükk algselt on olnud mereni. Kuigi register seda ei kajasta, siis maaomandi ulatus on ikkagi vee piirini,” ütles Maa-ameti pressiesindaja Karmen Kaukver.
Avaliku veekogu piiriga on seotud ligikaudu 15 000 maaüksust.
NordenBladet – Tallinnas ArtDepoo galeriis esitletakse 2. oktoobrist saadik Eesti lavastuskunstnike liidu korraldatud kostüüminäitust “Multiversum”, mille kuraatoriks on Yana Khanikova.
“Multiversum” on kolmas näitus Eesti lavastuskunstnike liidu näitusesarjast “1:10”. Seekordne teema on innovatsioon teatrikostüümis. Näitusel osalevad oma töödega lavastuskunstnikud Eugen Tamberg, Rosita Raud, Inga Vares, Tuulikki Tolli, Laura Kõiv, Liina Tepand, Kersti Prosa, Kristi Leppik, Yana Khanikova, Ann Lumiste ja moekunstnik Kairi Getman.
Näituse keskmes on teispoolsuse karakterite roll tänapäeval ja maailma ooperipärandi originaalmuusika. Osalejad valisid kümnest pakutud heliteosest viis müstilist olendit ja lõid neile kostüümid. Heliloojana võtab näitusest osa Markus Robam, kes lõi spetsiaalselt näituse jaoks muusika Kurt Vonneguti romaani “Titaani sireenid” ainetel.
Kuraatori Yana Khanikova sõnul on näituse põhifookuses sisu ja vormi koosmõju muusikaga, eksperimenteerimine uuenduslike ideede ja materjalidega. “Näituse eesmärk on uurida vormi ja sisu dialoogi ning vaadata, kas sellest tuleb vastasseis, kokkupõrge, vastastikune täiendamine või midagi muud” sõnas Khanikova.
Näitus “Multiversum” on ArtDepoos (Jahu tänav 12) avatud kuni 30. oktoobrini.
NordenBladet — Tallinna tehnikaülikooli geoloogia instituudi teadlased on alates 2016. aastast osalenud rahvusvahelises uurimisprojektis, mis analüüsis liikide väljasuremise põhjuseid planeedil Maa. Kolmeaastase uurimistöö tulemused võtab kokku hiljuti mainekas teadusajakirjas Geology ilmunud artikkel „Linking the progressive expansion of reducing conditions to a stepwise mass extinction event in the late Silurian oceans” (Progresseeruva hapnikupuuduse seos Siluri ajastu massväljasuremisega).
Lisaks Tallinna tehnikaülikoolile kuulusid rahvusvahelisse uurimisrühma teadlased Florida, South Carolina ja Lundi ülikoolist. Uurimisrühma liige, Tallinna tehnikaülikooli aluspõhjageoloogia professor Olle Hints: „Oma uurimuses keskendusime umbes 425 miljonit aastat tagasi Siluri ajastul toimunud muutustele Maa keskkonnatingimustes ja liigirikkuses“.
Maa ajaloo viimase 500 miljoni aasta jooksul on toimunud viis suuremat liigirikkuse hävimislainet. Näiteks Permi ajastu lõpus 250 miljonit aastat tagasi kadus lühikese aja jooksul 95% tollastest taime- ja loomaliikidest. Tänapäeval seisame samuti suure elurikkuse hävimislaine alguses ning minevikusündmuste tundmine aitab hinnata selle võimalikku käiku ja järelmeid. Siluri ajastu elurikkuse kriisis, mida tuntakse ka Lau biosündmuse nime all, hävis ligi veerand mereelustikust. Teadlased seadsid eesmärgiks selgitada välja selle sündmuse ajaline kronoloogia ja võimalikud põhjused.
Informatsioon kauge mineviku elustiku ja keskkonna kohta on kõige paremini talletunud merelistes settekivimites. Fossiilide uurimine võimaldab dokumenteerida nii evolutsiooni kulgu kui elurikkuse kriise. Ühtlasi on fossiilidel ülioluline roll geoloogilise ajaskaala loomisel ja kivimite vanuse määramisel. Alles siis kui ajaskaala on täpselt paigas, saab uurida kuidas ja miks toimusid muutused keskkonnatingimustes. Näiteks paekivi tekkimisel mineraalidesse talletunud aatomid peegeldavad ürgse ookeani ja atmosfääri keemilist koostist ning selle arengut. Kombineerides paleontoloogilise ja geokeemilise andmestiku saabki teha järeldusi elustiku ja keskkonna seoste kohta.
Antud töös keskendusid teadlased süsiniku, väävli ja talliumi isotoopide uurimisele. „Meie töö teeb unikaalseks see, et esmakordselt analüüsiti Vanaaegkonna kivimitest talliumi isotoopkoostist, mis peegeldab maailmaookeani hapnikusisaldust. Uuritud kivimiproovid pärinesid Lätist ja Gotlandi saarelt, mis olid osaks kunagisest Balti ürgmerest. Selles piirkonnas on kivimid viimase 500 miljoni aasta vältel väga vähe muutunud ning algne informatsioon kivises arhiivis endiselt alles. Balti regioon on geoloogidele tänuväärne looduslik laboratoorium – nii hästi ja terviklikult säilinud kivimikihte mujal maailmas praktiliselt pole“, kinnitab professor Hints.
See fakt muudab analüüside tulemused usaldusväärseks. Kivimiproovide kõrval oli tähtis roll ka tipptasemel aparatuuril, mis lubab üliväikesest kivimikogusest tuvastada keemiliste elementide ja isotoopide sisaldust. Uuringus tehti enamus geokeemilisi analüüse maailma ühes kaasaegsemas laborikompleksis Florida ülikoolis (National High Magnetic Field Laboratory at Florida State University).
Analüüside tulemused näitasid esmakordselt, et Siluri ajastu liikide väljasuremine sai alguse ookeanivee hapnikusisalduse vähenemisest ning kulmineerus kui hapnikuvaene ja ilmselt väävelvesinikurikas veemass laienes madalatesse šelfimeredesse. Selline muutus toimus võrdlemisi aeglaselt – esimestest ilmingutest kuni elurikkuse kriisi maksimumini jäi arvatavasti 175 tuhat kuni 270 tuhat aastat. Ühena esimestest organismidest kannatasid keskkonnamuutuse tõttu selgroogsed (kalad ja konodondid), kelle mitmekesisus vähenes kuni 70% võrra. Suur oli mõju ka planktonile, kuigi see ilmnes mõnevõrra hiljem.
Professor Hints: „Mis on sellisest ajas nii kaugele minevast uuringust kasu? Esiteks saame kinnitada, et muutused ookeanivee redokstingimustes ja hapnikusisalduses on elustikule katastroofiliste tagajärgedega ning mereselgroogsed on esimesed, keda muutused mõjutavad“. See on tänapäeval äärmiselt aktuaalne küsimus, kuna nii mõõtmised kui mudelid näitavad hapnikusisalduse vähenemist ookeanis. Geoloogilised andmed tõestavad ka, et kord paigast nihkunud süsteem jõuab tagasi endisesse tasakaalu inimese jaoks lootusetult pikas ajaperspektiivis.
„Teisalt saame nii sellest konkreetsest näitest, kui ka Maa ajaloost laiemalt õppida, et iga kriis on aluseks arengule ning aitab esile tõusta organismidel, kes uute oludega paremini kohanevad“, tõdeb professor Hints.
NordenBladet —Riigikogu istungil läbisid esimese lugemise kaks eelnõu, millega soovitakse tuleval aastal täiendavalt pensione tõsta.
Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendamise seaduse eelnõu (79 SE) käsitleb pärast pensionide indekseerimist pensionide baasosa tõstmist seitsme euro võrra 1. aprillil 2020. Pensionitõusu suuruseks koos indekseerimisega kujuneb prognoosi kohaselt 45 eurot.
Pensioni baasosa tõstmine puudutab seletuskirja kohaselt 2020. aastal ligi 330 000 inimest ja vähendab pensionäride suhtelise vaesuse määra 0,6 protsendipunkti võrra. Seletuskirjas märgitakse, et pensioni baasosa erakorraline tõstmine suurendab kõikide vanaduspensionäride, töövõimetuspensionäride ja toitjakaotuspensionäride pensione. Solidaarsuskomponendi tõstmine aitab suhteliselt rohkem just madalamat pensioni saavaid mittetöötavaid pensionäre.
Läbirääkimistel võtsid sõna Jürgen Ligi (R), Oudekki Loone (KE) ja Indrek Saar (SDE).
Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 61 täiendamise seaduse eelnõu (31 SE) näeb ette pensioni baasosa tõusu pärast 2020. aasta 1. aprillil toimuvat indekseerimist 100 euro võrra ja rahvapensioni tõusu 60 euro võrra.
Seletuskirjas märgitakse, et eelnõuga soovitakse parandada eakate toimetulekut. Vanaduspensione soovitakse tõsta määral, et keskmine vanaduspension ületaks suhtelise vaesuse määra. Eelnõuga ette nähtud rahvapensioni tõus aitab seletuskirja kohaselt eakad välja absoluutsest vaesusest.
Läbirääkimistel võttis sõna Helmen Kütt (SDE).
Riigikogu jättis õiguskantsleri ettepaneku toetuseta:
Õiguskantsler Ülle Madise tegi Riigikogule ettepaneku viia kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 18 lõike 1 punkti 6 kooskõlla põhiseadusega. Punkt rikub õiguskantsleri sõnul kandideerimisõigust ja põhiõigust valida vabalt elukutse, tegevusala ja töökoht.
Õiguskantsler selgitas, et põhiseadusega on vastuolus piirang, mis ei luba volikogu liikmeks inimesi, kellel on linna või vallaga tööleping. Ta tõi näiteks bussijuhid, koristajad ja staadionivahid, kes peavad kohalikel valimistel valituks osutudes valima oma töökoha ja mandaadi vahel.
„Õigus kandideerida ja valituks osutudes esinduskogus ka tööle asuda, nagu ka õigus valida ja säilitada oma töökoht on väga kaalukad põhiõigused. Nende õiguste piiramiseks peavad olema selged ja loogilised põhjendused,“ ütles Madise, kelle sõnul antud juhul selliseid põhjendusi ei ole. Madise märkis, et volikogudesse kuuluvad sageli kohalikud aktiivsed inimesed ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ning korruptsioonivastases seaduses on juba kirjas selged ja ranged taandumisreeglid.
Läbirääkimistel võttis sõna Hanno Pevkur (R), kes märkis, et kohalike omavalitsuste volikogudesse kuulumise küsimuses piiri tõmbamine on pigem õiguspoliitiline valik. Ta kutsus fraktsioone üles sel teemal sisuliselt kaasa mõtlema.
EKRE fraktsiooni nimel kõneles Paul Puustusmaa, kelle sõnul fraktsioon antud küsimuses põhiseadusega vastuolu ei näe. Ta märkis, et õiguskantsleri ettepanek võib tuua kaasa suurema korruptiivse tulu ohu ja EKRE seda ei toeta.
Siim Kiisler (I) märkis, et õiguskantsleri pakutud seadusemuudatus olukorda ei lahenda ja sisuline vastuolu põhiseadusega puudub. Seega ei ole tema sõnul põhjust õiguskantsleri ettepanekut toetada. Ta lisas, et edasist analüüsi väärib küsimus, kuidas tõsta usaldust kohaliku omavalitsuste volikogude vastu.
Tarmo Kruusimäe (I) ütles oma sõnavõtus, et Eestis on ametniku mõiste kitsas. Ta märkis, et töötajal on praegu õigus kandideerida, aga probleem tekib siis, kui ta osutub valituks ja tal tuleb teha otsus ameti ja mandaadi vahel.
Õiguskantsleri ettepaneku poolt hääletas 31, vastu oli 37 ja erapooletuks jäi kaks Riigikogu liiget. Õiguskantsleri ettepanek ei leidnud seega toetust.
NordenBladet —Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse kolm eelnõu.
Valitsuse 14. oktoobril algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Euroopa Liidu õigusest tulenevad rahatrahvid) eelnõu (94 SE).
Eelnõuga täiendatakse karistusseadustiku üldosa nii, et seadus võimaldaks täita Euroopa Liidu õiguses sätestatud nõudeid ja kohaldada konkreetsetes valdkondades (finantssektor ja andmekaitse) teatud rikkumiste eest senisest suuremat rahatrahvi ülemmäära. Eelnõuga nähakse ette õiguslik raamistik suurema ülemmääraga rahatrahvide kehtestamiseks. Konkreetsed väärteokoosseisud ja karistused pannakse paika eraldi eelnõuga.
Seletuskirjas märgitakse, et kõrgendatud ülemmääraga rahatrahv on erandlik rahatrahvi liik, mida saab kohaldada põhjendatud juhul ning siis, kui see on vajalik Eestile siduva rahvusvahelise kohustuse täitmiseks. Rahvusvahelise kohustuse mõiste hõlmab nii sõlmitud välislepinguid kui ka Euroopa Liidu õiguse allikaid.
Kõrgendatud ülemmääraga rahatrahvina on edaspidi võimalik nii füüsilisele kui ka juriidilisele isikule mõista väärteo eest karistuseks kuni 20 000 000 eurot või kuni kolmekordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastav summa.
Juriidilise isiku rahatrahvina võib arvestada samuti kuni 15 protsendiga juriidilise isiku või seaduses sätestatud juhul tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
Seoses eelnevate muudatusega tõstetakse ühtlasi juriidilisele isikule kuriteo eest ette nähtud rahalise karistuse ülemmäära 16 000 000 eurolt 40 000 000 euroni. Samuti loobutakse põhimõttest, mille kohaselt ei tohi käibe põhjal arvutatud rahaline karistus olla suurem rahalise karistuse fikseeritud ülemmäärast.
Kõrgendatud ülemmääraga rahatrahvi mõju tasakaalustamiseks pikendatakse rahatrahvi tasumise tähtaega praeguselt 15 päevalt 45 päevani. Samuti tehakse muudatused, mis toovad senisest enam esile rahatrahvi ositi tasumise võimalust. Juhtivkomisjoniks määrati õiguskomisjon.
Valitsuse 14. oktoobril algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonna valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksutest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (93 SE).
Hongkongi erihalduspiirkond on suure autonoomsusega Hiina Rahvavabariigi osa, millel on oma seadusandlik kogu ning tema pädevuses on ka maksuseaduste vastuvõtmine. Hongkongi erihalduspiirkonna puhul rakendatakse põhimõtet „üks riik, kaks süsteemi“. Põhiseaduse kohaselt vastutab Hongkongi erihalduspiirkond oma siseasjade ja välissuhete eest, samas kui Hiina Rahvavabariigi valitsus vastutab välis- ja kaitsepoliitika eest.
Eesti ja Hongkongi vaheline leping järgib üldjoontes Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni koostatud tüüplepingut.
Valitsus kiitis lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli heaks 12. septembril 2019 istungil ning volitas lepingule ja protokollile alla kirjutama rahandusministrit. Lepingule ja protokollile kirjutati alla 25. septembril 2019 Tallinnas.
Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid lepingupoolte vahel. Leping annab investoritele võrreldes riigisisese õigusaktiga suurema õiguskindluse lepinguga reguleeritud maksusüsteemi elementide suhtes, kuna kahepoolse rahvusvahelise lepingu muutmine nõuab üldjuhul rohkem aega kui riigisisese õigusakti muutmine. Eesmärgi saavutamiseks piirab leping tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ning kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Lepingus sätestatud vastastikuse teabevahetuse kohustus loob lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.
Eestil on topeltmaksustamise vältimise lepingud sõlmitud 59 riigiga. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Rahanduskomisjoni 10. oktoobril esitatud Riigikogu otsuse „Audiitori nimetamine Riigikontrolli 2019.–2021. aasta tegevuse kontrollimiseks“ eelnõu (92 OE).
Tulenevalt seadusest määrab audiitori Riigikontrolli eelarveaasta tegevuse kontrollimiseks Riigikogu rahanduskomisjoni ettepanekul. Rahanduskomisjon teeb ettepaneku nimetada Riigikontrolli 2019.–2021. aasta tegevust kontrollima AS Deloitte Audit Eesti.
AS Deloitte Audit Eesti on Eestis tegutsenud 23 aastat ja kuulub Deloitte Kesk-Euroopa regiooni. Ettevõte pakub kõiki traditsioonilisi konsultatsiooniteenuseid – audit, maksu-ja juriidiline nõustamine, finants-ja juhtimiskonsultatsioonid ja siseaudit. Klientide hulka kuuluvad mitmed avaliku sektori asutused, kohalikud suurettevõtted, rahvusvahelised korporatsioonid ning ka väikesed ja keskmised ettevõtted panganduse, kindlustuse, tootmise, infrastruktuuri, energeetika, kinnisvara, teeninduse, hulgi-ja jaekaubanduse sektoris, samuti Euroopa Struktuurifondide väljundorganisatsioonid Eestis. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
