NordenBladet — Eesti Teadusagentuur allkirjastas lepingu uuringukonsortsiumiga, mis asub otsima võimalusi masinõppe ja tehisintellekti toega avalike teenuste väljatöötamiseks. Tegemist on RITA programmist rahastatava uuringuga „Tehisintellekti kasutamise võimalused e-valitsemises“, mille viivad kahe aasta jooksul ühiselt läbi Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Cybernetica AS ning Tarkvaratehnoloogia Arenduskeskus STACC. Uuringutulemusi asuvad e-riigi arendamisel kasutama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Riigikantselei.

Eesti avalik sektor on keskmisest väiksem, kuid selle koormus on kõrge, sest riigi ja kohalike omavalitsuste pakutavad teenused peavad olema samaväärsed. Praegu pole teenuste pakkumine Eestis optimaalselt korraldatud. Teenuste kvaliteedi parandamiseks ametnike arvu suurendamata on üks võimalus rakendada tehisintellekti ehk krattide võimalusi.

Riigi andmejuhi Ott Velsbergi sõnul on kratte juba kasutatud avalikus sektoris lihtsamate protsesside automatiseerimisel. See on aidanud tõsta teenuste kvaliteeti ja vähendada bürokraatiat. Taustal toimivaks riigiks on aga vaja muuta ka keerulisemaid protsesse. „Järgmise sammuna näemegi vajadust põhjalikult uurida ja rakendada kratte ka keerulisemates otsustusprotsessides. Antud uuring on heaks lähtekohaks, et viia e-riigi areng uuele tasemele – taustal toimivaks, sündmuspõhiseks ja teadmuspõhistest otsustest lähtuvaks. Näiteks võimaldaks krattide rakendamine ennetavalt patsiente arsti juurde kontrolli kutsuda ja seeläbi parandada terviseabi kvaliteeti,“ selgitas Velsberg.

Teadlased loovad ning testivad kratiprototüüpe

“Masinõppel ja tehisintellektil on head eeldused teha riigipoolne teenuse pakkumine kiiremaks, täpsemaks ja targemaks. Konsortsiumi eesmärk on luua teenuste prototüübid ja need rakendada, et hinnata kasu ning kaardistada piirangud. Rakendusjuhtumite abil näeme, milliseid oodatud ja võibolla ka ootamatuid tagajärgi iseõppivate algoritmide rakendamine teenuste pakkumisel kaasa võib tuua ja kui täpsed need algoritmid on. Uuring kaardistab ka legaalseid ja andmeturbe aspekte. Samuti on oluline hinnata, kuidas toimib ametnik, kui teda assisteerib masinõpe või tehisintellekt. Saadavad õppetunnid lubavad paremini hinnata, kas ja millal võiks rakendada masinõpet e-teenuste efektiivsuse ja kvaliteedi tõstmiseks riigi haldusalades,” selgitas uuringukonsortsiumi juht Jaak Vilo Tartu Ülikoolist.

Uuringu tulemusi on oodata 2021. aasta lõpus. Uuringu eelarve on 805 212 eurot, mis tuleb RITA programmi kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti riigi eelarvest. RITA programmi eesmärk on aidata kujuneda riigil rakendusuuringute targaks tellijaks ning uuringutulemuste kasutajaks.