Neljapäev, juuni 19, 2025

EESTI UUDISED

Eesti: Algab kaitseväe õppus Kevadtorm 2024

NordenBladet — Esmapäeval, 6. mail algab kaitseväe õppus Kevadtorm, kus osaleb ligi 14 000 Eesti ja liitlasriikide sõdurit.

Tänavuse õppuse eesmärgiks on harjutada diviisi ja liitlaste koostöös kaitsvate operatsioonide läbiviimist konventsionaalse sõja tingimustes, kaasates ka teised väeliigid ning väejuhatused. Peamisteks õppivateks üksusteks on 2. jalaväebrigaad ning Lääne maakaitseringkond.

Õppus Kevadtorm toimub 6.-17. maini, peamiselt Pärnumaal, Läänemaal, Saaremaal, Hiiumaal ning Viljandimaal Mulgi vallas. Samas on vahetult õppuse eel, selle ajal ja järel kindlasti märgata suuremat kaitseväe ja liitlasüksuste liikumist ja tegevust erinevais Eesti paigus.

Õppusel vältel kasutatakse erinevaid imitatsioonivahendeid, sealhulgas paukpadruneid, õppegranaate ja valgusrakette. Rasketehnika, lennuvahendite ja imitatsioonivahendite kasutamine võib tekitada tavapärasest rohkem müra. Kuna valjud helid võivad häirida nii lapsi kui koduloomi, palub kaitsevägi hoida võimalusel õppuste piirkondades mürapelglikud loomad siseruumides ning selgitada lastele toimuva põhjust.

Õppusel osalejad teevad omalt poolt kõik võimaliku, et vältida kahjusid taristule. Paraku pole alati võimalik kahjustusi täielikult ennetada või välistada. Kui kellegi omand on õnnetu juhuse tõttu saanud kannatada, siis palub kaitsevägi kahjud fikseerida ning võtta ühendust õppuse tsiviil-sõjalise koostöö meeskonnaga.

Sel aastal harjutatakse Kevadtormil esmakordselt elanikkonnale ohuteavituse edastamist koostöös Päästeameti ja Häirekeskusega. Selle harjutuse läbi viimiseks on kaitsevägi, Päästeamet ja Häirekeskus teinud põhjalikku koostööd, et ohust teavitamine toimuks automaatselt, kiiresti ning kõik osapooled oskaks vajalikke teavitussüsteeme kasutada. Õppuse käigus edastatavad sõnumid puudutavad liikluskorralduse muudatusi või sireenide kasutamist, viimastele reageerima ei pea.

Lisaks toimuvad õppusega seoses 13.–17. maini liiklusmuudatused seoses kontroll-läbilaskepunkti püstitamisega:

Maantee 6 Abja-Paluoja – Kilingi-Nõmme lõigul

0600 – 2200 tee ei ole läbitav
2200 – 0600 tee on läbitav

24181 Abja-Paluoja – Sarja – Tõlla tee lõigul

0600 – 2200 tee ei ole läbitav
2200 – 0600 tee on läbitav

Mõlemal juhul on kontroll-läbilaskepunkti ala aktiivne mõlemal suunal ja liiklus ümber korraldatud kaitseväe poolt. Liikluskorraldusemuudatus esineb mõlemal suunal. Ühtlasi on võimalikult kiire läbipääs tagatud operatiivsõidukitele, ühistranspordile ja kohalikele elanikele. Täpsema liiklusmuudatuste infoga saab tutvuda Tark Tee rakenduses.

Lisaks tee sulgemisele harjutab kaitsevägi õppuse Kevadtorm raames sel korral koos Päästeametiga reaalselt läbi inimeste evakueerimist ohutsoonist. Evakuatsiooniharjutus viiakse läbi Kilingi-Nõmmel 14. mail ning selles osalevad rollimängijad, keda ka päriselt evakueeritakse.

Kevadtorm on kaitseväe aasta suurim õppus, mille käigus harjutatakse sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist, kui ka tõhustatakse koostööd Eesti ja liitlasriikide üksuste vahel. Õppusel osalevad nii tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased kui liitlasriikide sõdurid.

Kevadtormi planeerib ja juhib Eesti diviis. Kevadtormi raames harjutatakse kaitseväe ja õppusel osalevate liitlasüksustega Eesti kaitsetegevusi ning õppus on lõpueksamiks 2023. aastal teenistust alustanud ajateenijatele ning nende üksustele.

 

Eesti: Diviisi luurepataljoni snaiprid korraldasid rahvusvahelise erialavõistluse

NordenBladet — Diviisi luurepataljon korraldas Sirgalas rahvusvahelise snaiprite võistluse „Parim Eesti Snaipri Tiim 24“, millest võttis osa seitsme riigi erialaspetsialistid, kes panid ennast proovile nii välioskustes kui lasketehnika valdamises nii põhirelvast kui varurelvast.

„Võistlus kujunes väga huvitavaks ja edukaks. Korraldajatena pakkusime head ettevalmistust nõudvaid ülesandeid ja osalejad said hakkama,“ ütles võistluse peakorraldaja vanemveebel Veigo Koppel diviisi luurepataljonist. „Võistlusel osalejatel tuli kõigepealt läbida viisteist erinevat erialaoskuste katset ja seejärel teha läbi rännak. Esmase tagasiside põhjal võin kinnitada, et osalejad ootavad meie korraldatud spetsialistide võimete- ja oskuste mõõduvõttu ka järgmisel aastal.“

28. aprillist 2. maini toimunud võistluse eesmärgiks oli proovile panna ja arendada snaiprite baasoskusi erinevates tegevusolukordades. Samuti arendada nii individuaalseid, kui ka meeskondlikke snaiprioskusi ning jagada omavahel erialaseid teadmisi ja oskusi rahvusvahelisel tasandil.

Võistlusel osalesid seitsme riigi erialaspetsialistid, kes pidid ennast proovile panema lasketehnika valdamises nii põhirelvast kui varurelvast, samuti näitama oma snaipri välioskuseid, mille alla kuuluvad orienteerumine, lähenemine ja vaatluse teostamine.

Lisaks Eesti kaitseväe snaipritele osalesid võistlusel Kaitseliidu ja PPA snaiprid. Parimaks Eesti meeskonnaks tuli diviisi snaiprirühma lahingpaar. Üldises meeskondlikus arvestuses saavutas esimese koha Taani meeskond, teiseks tuli Läti 1. võistkond ja kolmandaks jäi Leedu.

Kaitseväe diviisi võimekuste tagamiseks ja tugevdamiseks loodi 6. novembril 2023. aastal diviisi alluvusse luurepataljon.  Diviisi luurepataljoni koondatakse vajalikud võimekused ja väljaõpe, pataljon valmistab ette jalaväebrigaadide rekkeüksusi ning tegeleb lisaks snaipri, mehitamata õhusõidukite, taktikalise inimluure ja –signaalluure valdkondadega.

 

Eesti: Ilmus kaitseväe aastaraamat

NordenBladet — Värskelt ilmunud kaitseväe aastaraamat annab ülevaate Eesti sõjalise kaitse arengust äärmiselt äreval ajal ning on aruanne kaitseväe tegemistest Eesti inimestele.

„Venemaa jätkab sõda Ukrainas, on agressiivne nii võimuladviku kui ühiskonna retoorikas, kavandab suurendada sõjaväge ja sõjatööstuse toodangu mahtu,“ ütleb kaitseväe juhataja kindral Martin Herem aastaraamatu eessõnas ning lisab, et Venemaa jätkab meie suunal tegevust ka hübriidsete vahenditega. Kindral Heremi sõnul on Eesti kaitsevägi ja riik viimased kaks aastat selliseid ohte üsna tõsiselt võtnud ning kaitsevägi on tublisti arenenud. „Tõenäoliselt on raskemad ja keerulisemad ajad alles ees. Kuid rauda, inimesi ja tarkust on meil rohkem kui kunagi varem.“

Arvestades praegust julgeolekuolukorda, on loomulikult raamatu peamine fookus Eesti sõjalise kaitse arengul. Samuti saab aastaraamatust lugeda mõningaid olulisemaid tähelepanekuid Ukraina sõjast, mis on kaitseväe jaoks olulised õpituvastused, mida kasutatakse nii akadeemilises kontekstis kui meie väljaõppe arendamise juures.

Samuti on kaitseväe luurekeskus on pannud kokku ülevaate sellest, kuidas Venemaa on viimased kaks aastat täiemahulises sõjas tegutsenud ja sellega kohanenud ning millised on nende jaoks olnud olulisemad faktorid, mis on sõja kulgu mõjutanud.

Sellest kõigest ja paljust veel saab aastaraamatust lugeda veel detailsemalt. Tegu on lugemisega, kust üheltpoolt saab huvitavat infot ja analüüsi eelnevate tegevuste kohta ning samas kindlasti olulist mõtteainet – kuidas ja mismoodi kaitsevägi on tulevikus edasi liikumas.

Kaitseväe aastaraamatu eesti- ja inglisekeelse versiooni leiab siit: AASTARAAMAT

 

Eesti: Riigikohus selgitas piiratud teovõimega isiku õiguskaitsevahendeid

NordenBladet — Piiratud teovõimega isik võttis tarbimislaenu, mille tagastas vaid osaliselt. Nii maa-, ringkonna- kui ka Riigikohus selgitasid, et selline piiratud teovõimega isiku seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta sõlmitud laenuleping on tühine.

Seega ei pea laenu võtnud piiratud teovõimega isik täitma lepinguga seotud kõrvalkohustusi, näiteks maksma intressi. Hoolimata lepingu tühisusest tuleb tavaolukorras tagasi maksta lepingu alusel saadud raha.

Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas, et piiratud teovõimega isikul on muude isikutega võrreldes siiski laiem võimalus esitada rikastumise äralangemise vastuväide, millega end kaitsta juhul, kui saadu on ära kulutatud. Näiteks, kui piiratud teovõimega isik on saadu arvel teinud kulutusi, mida mõistlik seaduslik esindaja ei oleks sarnases olukorras põhjendatuks pidanud, ja kulutuste eest ei ole vastusooritust saadud või selle väärtus ei ole säilinud, võib rikastumine olla ära langenud.

Riigikohtu tsiviilkolleegium lisas, et seejuures tuleb arvestada, et piiratud teovõimega isiku tehtud tehing, millega ta on saadu ära kulutanud, võib omakorda olla tühine. Sel juhul on piiratud teovõimega isikul võimalik nõuda tehingu alusel üleantu tagastamist.

Kohtuotsusega saab tutvuda Riigikohtu veebilehel.

Priit Lomp: tuumajaama rajamise kohal on mitmeid kriitilisi küsimusi

NordenBladet — Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Priit Lomp kinnitas riigikogus, et sotsiaaldemokraadid on jätkuvalt seisukohal, et Eestis ei ole tuumaenergia kasutuselevõtt hädavajalik.

“Nagu varasemad debatid, nii ei suutnud ka riiklikult tähtsa küsimuse formaadis peetud arutelu meid tuumajaama vajalikkuses veenda,” ütles Lomp. “Me küsime jätkuvalt ka kriitilisi küsimusi – eelkõige küsimust, kas tuumaenergia on Eesti jaoks vältimatult vajalik või saaks ka ilma.”

Sotsiaaldemokraatide arvamust toetas oma ettekandes Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse juhataja Lauri Tammiste, kelle sõnul ei ole möödapääsmatut vajadust teha  Eestist tuumariik, tõdes Lomp. Seda kinnitab tema sõnul ka Rohetiigri energia teekaart, mille loonud ettevõtjad ja eksperdid ei näe tuumajaama jaoks tulevasel energiaturul kohta.

Tuumajaama rajamise ühe nõrga küljena tõi Lomp välja selle, et tegu oleks kalli ja samas riskantse projektiga, mis nõuab riigi panust. Investeerimispangad on pannud tuumajaamad oma prioriteetide nimekirja lõppu. Üleval on  risk, et riik teeb oma kulud, maksab kinni erinevad uuringuid, nagu tänaseks on ka juba tehtud, ning lõpuks jaama ikkagi ei tule,” selgitas ta.

“Nõustun, et tehnoloogiad arenevad kiiresti. Kindlasti ka tuumajäätmete küsimuses, aga veel hoogsamalt arenevad lahendused taastuvenergia, salvestuste ja kindlamate ühenduste vallas, mis on veel väga kaugel oma tehnoloogilise kõrghetke saavutamisest,” rääkis Lomp.  “Ja kas marginaalse energiadefitsiidi pärast, kus juba töös olevate energeetikaplaanide rakendamisel jääb meil elektrienergiat puudu umbes viiel protsendil tundidest, peab Eestisse ehitama täna tuumajaama või saab ühiskondlikus vaates soodsamate lahendustega?”