NordenBladet — Valitsuse algatatud lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (427 SE) eesmärk on parandada abivajavate laste märkamist ja abistamist ning saada juurde hooldusperesid. Kuigi kõigil on kohustus anda abivajavast lapsest kohalikule omavalitsusele teada, jõuavad paljud juhtumid lastekaitse vaatevälja liiga hilja. Seetõttu suurendatakse lastega töötavate inimeste rolli abivajavate laste märkamisel.

Eelnõus nimetatakse spetsialistid, näiteks õpetajad, treenerid ja arstid, kellel on eriline hoolsuskohustus lapse abivajadust märgata ja sellest omavalitsuse lastekaitsetöötajat teavitada. Eelnõuga täpsustatakse ka omavalitsuse ja Sotsiaalkindlustusameti õigust töödelda lastekaitseülesannete täitmisel isikuandmeid.

Eelnõuga suurendatakse tuge hooldus-, eestkoste- ja lapsendajaperedele, kes on võtnud enda perekonda kasvama teisest perest pärit lapse, ning kehtestatakse perepõhise asendushoolduse tugiteenuste sisu, korraldus, maht ja rahastamine.

Samuti luuakse eelnõuga võimalus edastada omavalitsusele varakult automaatselt infosüsteemide kaudu teave laste kohta, kes vajavad püsivat tuge oma terviseseisundi tõttu. Selliste terviseseisundite loetelu kehtestatakse määrusega, kuid esialgse kokkuleppe kohaselt on need mõlema silma pimedus, vähidiagnoos, harvikhaigus, tserebraalparalüüs ja vaimne alaareng. Muudatuse eesmärk on lõimida lapsele ja perele pakutavad tervise- ja sotsiaalteenused, et kergendada lapsevanema koormust. Lapsest info saamisel tekib omavalitsusel ja Sotsiaalkaitseametil kohustus perele toetusmeetmeid pakkuda ilma selleta, et lapsevanem või eestkostja peaks ise abi taotlema.

Läbirääkimistel võtsid sõna Riina Solman Isamaa ja Kert Kingo Eestimaa Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Sotsiaalkomisjon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada.

NordenBladet — Vastu võeti valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (erihoolekandeteenused ja elukoha aadressi muutmine) (421 SE), millega jätkatakse hooldusreformi elluviimist ja omastehooldajate koormuse vähendamist.

Seadusega luuakse päeva- ja nädalahoiuteenus intellektipuudega inimestele, kes vajavad väga palju tuge, kuid kel on võimalik elada osa ajast koos lähedastega oma kodus. Teenuse sihtrühm on mõõduka, raske või sügava puudega, aga ka muu nii täpsustatud kui ka täpsustamata intellektipuudega inimesed, kelle hooldusvajadus on kõrge. Seni on see sihtrühm kasutanud igapäevaelu toetamise teenust, mis on aga mõeldud vähest toetust vajavatele inimestele ja tegeleb pigem iseseisvusele suunamisega.

Päeva- ja nädalahoiuteenust saab kasutada kuni 23 ööpäeva kuus. Inimestele, kes vajavad toetust kuus vähem kui 10 päeva, leitakse sobiv lahendus kohaliku omavalitsuse või teiste erihoolekandeteenuste hulgast.

Teenusele juurdepääsu tagamiseks täpsustatakse, et igapäevaelu toetamise puhul peab teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate ruumidega seotud kulud katma see omavalitsus, kus inimene rahvastikuregistri järgi elab. Elukoha registreerimisel luuakse erisus neile, kes viibivad ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavas hoolekandeasutuses ja kelle registreeritud elukohaks on jäänud erihoolekandeasutuste reorganiseerimise käigus suletud erihooldekodu, selle asukoha omavalitsus või kel puudub erihooldekodu sulgemise järel rahvastikuregistris kehtiv elukoha aadress. Nende elukoha saab omavalitsus registreerida omavalitsuse või linnajao täpsusega.

Seaduse poolt hääletas 73 Riigikogu liiget.

Üks eelnõu läbis esimese lugemise

Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (iseseisev õendusabi ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel) eelnõu (496 SE), millega muudetakse paindlikumaks ööpäevaringses erihooldusteenuses pakutava iseseisva õendusabi korraldus. Edaspidi on võimalik osutatavat õendusteenust kohandada ning vastavalt vajadusele uuendada teenuse sisu ja mahtu.

Samuti viiakse teenuse korraldamine ja rahastamine Tervisekassasse ning lisatakse ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel pakutav iseseisev õendusabi Tervisekassa tervishoiuteenuste loetellu. Praegu rahastatakse õendusabi ööpäevaringset erihooldusteenust Sotsiaalkindlustusameti kaudu.

Üks eelnõu langes menetlusest välja

Menetlusest langes välja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni moodustamine“ eelnõu (324 OE), millega sooviti moodustada kõigi fraktsioonide esindajatest probleemkomisjon, mille ülesanne oleks olnud kujundada Eesti rahvastikupoliitikat, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.

Läbirääkimistel võtsid sõna Riina Solman (I), Mart Helme (EKRE) ja Henn Põlluaas (EKRE).

Põhiseaduskomisjoni ettepaneku poolt eelnõu tagasi lükata hääletas 47 ja vastu oli 12 Riigikogu liiget ning sellega langes eelnõu menetlusest välja.

NordenBladet — Korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart märkis, et Nordicat ei ole tänaseks erastatud, ettevõtte kahjum on suur ning 1. novembrist lõpeb riikliku lennuettevõtte Nordica koostöö SASiga, mille järel jäävad veel mitmed lennukid rakenduseta.

„Niisuguses seisus riikliku ettevõtte juhtimisel ja erastamisel on oluline jätkuvalt teada rakendatavatest huvide konflikti vältimise meetmetest. Seda enam, et ASi Nordic Aviation Group endiste juhtide üle algatati erikontrolli raporti põhjal kriminaalmenetlus, et selgitada välja, kas lepingu sõlmimisega on tehtud ettevõttele kahju,“ tõi esimees esile.

Kovalenko-Kõlvart lisas, et riigi peaprokurör kommenteeris erikomisjoni 7. oktoobri istungil, et Nordica juhtimisel ei kasutatud avalikke vahendeid säästlikult, samuti on ettevõttel esitamata majandusaasta aruanne. „Nordica juhtatus esitab 15. oktoobriks edasise tegevuskava ning komisjon peab oluliseks enne seda saada ülevaade Kliimaministeeriumi ootustest tegevuskava suhtes, et tegevuskava avalikustamisel oleks võimalik neid võrrelda,“ sõnas ta.

Avalikule istungile on kutsutud taristuminister Vladimir Svet ja Kliimaministeeriumi asekantsler Sander Salmu.