NordenBladet — Eesti valitsusjuht Kaja Kallas ütles Tallinnas toimunud Lennart Meri konverentsil, et Venemaa lagunemine pole üldse paha asi.
„Venemaa kaotus polegi nii hull. Siis võib tõesti muutus toimuda. Venemaal on palju rahvaid. Kui väikeriike oleks rohkem, poleks see nii hull. Polegi nii hull, kui suur jõud palju väiksemaks jääb,” rääkis Kaja Kallas eesmärgist Venemaa lagundada.
🤡‘Russia’s defeat is not so bad. Then change could really happen. There are many nations that are part of Russia. If there were more small states, this would not be so bad. It’s not so bad if a big power becomes much smaller’ – Kaya Kallas talks about the division of Russia… pic.twitter.com/LxxRDYUJL6 — Ignorance, the root and stem of all evil (@ivan_8848) May 18, 2024
NordenBladet —Täna lõppes 6. – 17. maini kestnud kaitseväe aasta suurim õppus Kevadtorm, millest võttis osa ligi 14 000 ajateenijat, reservväelast, tegevväelast, kaitseliitlast ja liitlasriikide sõdurit.
Pärast õppuse lõppemist võtavad üksused kokku osalejate esmase tagasiside, korrastavad õppuse alad ning suunduvad oma üksuse alalisele paiknemisalale. Seejärel algab kõigi õppusel osalenute jaoks tehnika, relvade ning varustuse hooldamine, misjärel naasevad reservväelased tagasi tsiviilellu.
„Oleme jälle teinud ära suure töö, mille tulemusena oleme oluliselt paremad, et kaitsta oma rahvast ja riiki. Tänavusel Kevadtormil me harjutasime Eesti pinnal toimuvaid kaitselahinguid. Peamine treenitav üksus oli 2. jalaväebrigaad,“ ütles kaitseväe juhataja asetäitja ja õppuse Kevadtorm üldjuht brigaadikindral Andrus Merilo.
Tänavu harjutati Kevadtormil esmakordselt koos Päästeameti ja Häirekeskusega elanikkonnale ohuteavituse edastamist, mis toetus Ukraina kogemusele – on oluline, et vajalikud süsteemid oleksid Eesti inimeste kaitsmiseks ükskõik millise ohu vastu valmis. Päästeametiga harjutati ka inimeste evakueerimist ohutsoonist, mille läheduses leidsid aset Kevadtormi õppelahingud.
„Sel aastal tänu kohalike elanike vastutulelikkusele oleme suutnud tegutseda Viljandimaal, Pärnumaal, Läänemaal ja ilma kohalike elanike toetuseta selline õppus ei ole ka teostatav,“ ütles brigaadikindral Merilo. „Arusaadavatel põhjustel me oma treeningaladele ära ei mahu, sest meie üksuste arvukus on nii suur.“
Tänavu 19. korda toimunud õppuse Kevadtorm eesmärgiks oli harjutada diviisi ja liitlaste koostöös kaitsvate operatsioonide läbiviimist konventsionaalse sõja tingimustes, kaasates ka teised väeliigid ning väejuhatused. Lisaks oli õppus Kevadtorm küpsuseksamiks ajateenistuse ajal ettevalmistatud sõjaaja üksustele.
Õppuse ajal tuletati reservväelastele meelde eelnevalt õpitut, harjutati üksuste koostööd ning tutvustati kaitseväe uut varustust ja relvastust. „Õppus Kevadtorm ei ole tehtav ilma reservväelaste täieliku pühendumise ja panuseta, sellepärast et Kevadtormi raames me testime oma sõjaaja valmisolekut, mis tähendab ka seda, et meie üksused moodustuvad suures osas reservväelastest. Seega minupoolsed suured tänusõnad kõikidele reservväelastele, kes meiega liitusid,“ ütles brigaadikindral Merilo. „Samuti suured tänusõnad kõigile tööandjatele, kes võimaldavad oma inimestel tulla ja Eesti riigikaitsesse panustada.“
Kevadtormi ajal leidis aset ka Ühendkuningriigi siirmisõppus Swift Response, mille käigus harjutati liitlasvägede kiiret siirmist Eestisse võimaliku eskaleeruva kriisi korral. Selle aasta õppuse käigus sooritas õhudessante Briti Armee 16. brigaadi õhudessantüksus koostöös liitlasvägedega Ameerika Ühendriikidest, Prantsusmaalt, Poolast ja Eestist.
Kevadtorm on kaitseväe aasta suurim õppus, mida juhtis Eesti diviis. Õppusest võtsid osa nii maa-, õhu- kui mereväe üksused. Kaasatud olid 1. ja 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus, küberväejuhatus ning teised kaitseväe ja Kaitseliidu üksused.
Õppuse käigus harjutati nii sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist kui ka tõhustati koostööd Eesti ja liitlasriikide üksuste vahel. Kevadtormil osalesid 15 riigi kaitseväelased, nende hulgas Eestis teenivad NATO lahingugrupi kui ka õppuste ajaks siia saabunud liitlased ja partnerid.
Kevadtorm 2024 kuulub NATO õppuste seeria Steadfast Defender 2024 raamistikku. Steadfast Defender 2024 on suurim NATO õppus aastakümnete jooksul, milles osaleb poole aasta jooksul, alates jaanuarist kuni juulini 2024 ligi 90 000 osalejat kõigist 32-st liikmesriigist. Õppuse laiemaks raamistikuks on kinnitatud NATO regionaalsed kaitseplaanid.
NordenBladet — NATO on võtnud seisukoha Venemaa GPS-häirete suhtes, mis on tekitanud lennuliikluses probleeme alates 2022. aastast. Häire on olnud tugev Läänemere piirkonnas, eriti Eesti, Läti ja Kaliningradi ümbruses. Finnair on pidanud GPS-häirete tõttu tühistama lennud Eestisse Tartusse, vahendab Iltalehti.
Põhja-Atlandi kaitseliit NATO avaldas teate Venemaa suurenenud hübriidtegevuse kohta, millest üks on GPS-i segamine lennuliikluses.
NATO teatas, et Venemaa on kiirendanud oma operatiivkampaaniat kogu Euro-Atlandi regioonis ja väljendas selle pärast sügavat muret.
NATO lubas asjasse sekkuda ja toetada neid oma liitlasi, keda asi puudutab.
Nendele toimingutele vastame eraldi ja koos, seisab teates. Allianss on valmis hübriidrünnakuid ennetama ja nende eest kaitsma.
NordenBladet — Eesti kerkis tänavuses meediavabaduse indeksis Soome järel 6. kohale. Eelmisel, 2023. aastal oli Eesti 8. kohal.
Soome jäi sarnaselt eelmise aastaga 5. kohale. Eespool on Norra, Taani, Rootsi ja Holland, selgub indeksit pidava organisatsiooni Piirideta ajakirjanikud ülevaatest.
Läti on indeksis 12. ja Leedu 13. kohal. Venemaa on 162. kohal, USA 55. kohal. Kokku on indeksis 180 riiki.
NordenBladet — Riigikogu rahanduskomisjon toetas finantssektori tegevust reguleeriva seadusandluse muutmist, et vähendada äritegevuse ja oluliste teenuste katkemise riski ning ohtu ettevõtte ja klientide teabe- ja finantsvarale, mida võivad põhjustada nii küberründed, tehnilised rikked kui ka muud operatiivsed vead.
Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann sõnul peaks rünnete ja häirete esinemisel olema ettevõttel tegevusplaan, tagamaks, et teenuste osutamist on võimalik kiiresti jätkata. „Seadusi on vaja muuta, et selliste riskide maandamise kaudu oleks tagatud andmete parem kaitse, klientide usaldus ja äritegevuse järjepidevus,“ ütles Akkermann. Ta selgitas, et eelnõuga tagatakse kooskõla riigisisese finantssektori tegevust reguleeriva õiguse ja finantsasutustele kohalduvate Euroopa Liidu digitaalse tegevuskerksuse nõuete vahel.
2022. aasta lõpus lepiti Euroopa Liidus kokku, et finantssektori digitaalse tegevuskerksuse nõudeid on vaja ühtlustada ja tõhustada. Selleks võeti vastu määrus, mida teatakse DORA (Digital Operational Resilience Act) nime all. Määruse rakendamiseks muudetakse mitmeid finantssektori ELi õigusakte. Selleks võeti koos DORA määrusega vastu ka nö DORA direktiiv. Eelnõuga tagatakse direktiivi ülevõtmine ja finantssektoris digitaalse tegevuskerksuse nõuete riigisisene rakendamine.
Rahanduskomisjoni liige Aivar Kokk ütles, et määrusest tulenevate nõuete kohaselt peavad finantsettevõtted kehtestama info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud riskide juhtimisraamistiku, mille raames tuleks näiteks välja töötada infoturbe poliitika, et määrata kindlaks reeglid andmete, teabevara ja info- ja võrgusüsteemide kaitseks. „Suure küberrünnakute ohuga on vaja kaitsemehhanismide kaudu luua kindlustunne, et ettevõtted on valmis koheselt avastama nii küberründeid kui ka tehniliste riketega seotud probleeme ning tõrkeid,“ selgitas Kokk.
Eelnõu mõjutab teatud eranditega kogu finantssektorit ehk panku, kindlustusandjaid, makseasutusi, investeerimisühinguid ja krüptovara turuosalised. Samas on ELi määruses arvestatud ka proportsionaalsuse põhimõtetega ja osadele ettevõtetele kohaldub nö leebem regulatsioon. Lisaks on määruses jooksvalt ette nähtud erandid mikroettevõtetele, kus töötab vähem, kui 10 inimest ning kelle aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot.
Rahanduskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (422 SE) täiskogu istungile 15. mail ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.
