Esmaspäev, november 10, 2025

EESTI UUDISED

Eesti: Keskmine brutopalk on 1959 eurot

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – Eesti keskmine brutokuupalk oli kolmandas kvartalis 1959 eurot, mis on 8,1 protsenti kõrgem kui 2023. aastal samal ajal, teatas statistikaamet.

Keskmine brutokuupalk oli kolmandas kvartalis kõrgeim info ja side (3506 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (3068 eurot) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise (2540 eurot) tegevusalal.

Madalaim oli keskmine brutokuupalk aga majutuse ja toitlustuse (1285 eurot), muude teenindavate tegevuste (1311 eurot) ning kinnisvaraalaste tegevuste (1366 eurot) tegevusaladel.

Kõige enam kasvas palk Hiiu maakonnas – 10,7 protsenti võrreldes 2023. aastaga.

Kõrgeim oli keskmine brutokuupalk Tallinnas (2307 eurot), Harjumaal (sealhulgas Tallinn, 2200 eurot) ning Tartus (1962 eurot).

Madalaim palk oli tänavu kolmandas kvartalis Valga (1452 eurot), Võru (1477 eurot) ja Lääne (1485 eurot) maakonnas.

Mediaanpalk oli selle aasta kolmandas kvartalis 1620 eurot ja 2023. aasta samal perioodil 1500 eurot.

Mediaanpalk on brutopalganäitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid.

Mediaanpalk oli kõrgeim Tallinnas (1900 eurot), järgnesid Harju (sealhulgas Tallinn, 1821 eurot) ja Tartu maakond (1661 eurot). Madalaim oli mediaanpalk Võru (1252 eurot), Valga (1271 eurot) ja Ida-Viru (1272 eurot) maakonnas.

Alates 2023. aasta esimesest kvartalist kasutab statistikaamet keskmise palga avaldamiseks maksu- ja tolliameti töötamise registri ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmeid. Kaasatud on nii töölepingu, avaliku teenistuse seaduse kui ka teenistuslepingu alusel töötavad isikud.

Avafoto: Unsplash

Eesti: Korruptsioonivastane erikomisjon arutab avalikult Eesti Energia juhtimisvigu

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet — Komisjoni esimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart selgitas, et arutelu tõukub Rahandusministeeriumi algatatud erikontrolli raportist.

„Raportist nähtub, et Eesti Energia juhtimises oli puudusi, mis tõid kaasa nii keskkonnaalaseid ulatuslikke rikkumisi, majanduslikku kahju kui ka mõjutasid jaotusvõrgu töökindlust.  Kahjuks on juhtimisvead riigiettevõtetes muutunud süsteemseteks. See omakorda tõstatab küsimuse riigi kui omaniku järelevalve kvaliteedi kohta. Kas riigil on iga ettevõtte puhul olemas strateegilised eesmärgid, kas teostatakse piisavat kontrolli ning kas tegeletakse vajalikul määral riskide ja sealhulgas ka korruptsiooniriskide ennetamisega?” märkis esimees.

Erikontrolli käigus analüüsiti nelja valdkonda ja tehti kokku 35 tähelepanekut. Suuremad rikkumised ilmnesid seoses keskkonnanõuete täitmise ja finantsriskidega – vanemate õlitehaste ja elektrijaamade heide ületab kompleksloaga lubatud norme ja tehtud on kahjulikke riskimaandamistehinguid. Samuti esinesid puudused jaotusvõrgu töökindluse tagamisel.

Erakorralisele istungile on kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja ja Eesti Energia esindajad.

Istung algab kell 13.15 ruumis L332 ettepanekuga korraldada see avalikult ning ettepaneku heakskiitmisel saab istungit jälgida ka veebiülekandes. Videosalvestisi saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

 

TEATA RIKKUMISEST: Keskkonnainfot saab edastada riigiinfo telefonile 1247

By
NordenBladet.ee
-

NordenBladet – Keskkonnaamet tuletab meelde, et võimalikest keskkonnarikkumistest, reostusjuhtumitest, abi vajavatest või hukkunud metsloomadest saab teatada riigiinfo telefoni 1247 kaudu või e-aadressile 1247@1247.ee. Riigiinfo telefonilt jõuab teave kõige kiiremini piirkonna inspektorite või ametnikeni.

Ühtset numbrit on lihtne meeles hoida, see on üks number, kuhu saab helistada ööpäev läbi. Numbrile 1247 helistamine on tasuta. Teateid saab edastada ka e-posti kaudu aadressile 1247@1247.ee.

Riigiinfo telefoni 1247 haldab Häirekeskus.

Avafoto: Ebaseaduslikult metsa ladustatud rehvid (Unsplash)

Isadepäev Eestis – tähistamise traditsioonid ja tähtsus

By
Helena-Reet Aari
-
Isadepäev Eestis, Eesti isadepäeva traditsioonid

NordenBladet – Isadepäev on Eestis armastatud tähtpäev, millega avaldatakse austust isadele, vanaisadele, vanavanaisadele ja isafiguuridele. Nagu paljudes teisteski Põhjamaades, tähistatakse isadepäeva Eestis novembri teisel pühapäeval. Sellel päeval peetakse traditsiooniliselt meeles isasid ja tehakse neile südamlikke kingitusi, et näidata tänu ja lugupidamist.

Isadepäeva tähistamine Eestis

Isadepäev Eestis on päev, mil perekonnad kogunevad kokku, et veeta ühiselt kvaliteetaega. Tavaks on teha isadele kingitusi, süüa koos pidulikku lõunasööki ning võtta osa pereüritustest. Eesti isadepäeva traditsioonid hõlmavad sageli ka laste tehtud käsitöökinke ja südamlikke ise joonistatud kaarte..

Isadepäeva ajalugu ja tähtsus Põhjamaades

Eestis ja teistes Põhjamaades, nagu Soomes ja Rootsis, hakati isadepäeva tähistama 20. sajandi keskpaiku, eeskujuks Ameerika Ühendriigid. Isadepäeva tähtsus on aastatega kasvanud, rõhutades isade rolli peredes ja ühiskonnas. Eestis sai isadepäev ametliku tähtpäeva staatuse 1990ndatel, kui see kanti riiklike tähtpäevade hulka.

Isadepäeva kingitused ja ideed

Isadepäeval tehakse isadele kingitusi, mis väljendavad tänu ja lugupidamist. Eestis on tavaks kinkida isadele praktilisi esemeid, näiteks tööriistu, raamatuid või riideid. Paljud pered valivad kingitusi, mis kajastavad isa hobisid ja huvisid. Laste valmistatud käsitööd ja kaardid on samuti populaarsed kingitused, mis toovad isadele erilist rõõmu.

Isadepäev Eestis ja selle sarnasus teiste Põhjamaade traditsioonidega

Isadepäev Eestis sarnaneb paljuski teiste Põhjamaade traditsioonidega. Nii Eestis, Soomes kui ka Rootsis on tavaks veeta päev perega ning austada isafiguure. See tähtpäev pakub võimalust peatuda ja hinnata peresidemeid ning tugevdada perekondlikku ühtekuuluvustunnet. Põhjamaades on isadepäeva tähistamine südamlik ja pereväärtusi rõhutav sündmus.

Avafoto: Isadepäeval veeda aega koos kalli isaga! (Unsplash)

Vaata ka:
Eesti riiklikud pühad, lipupäevad ja koolivaheajad

Taassünni päev – Eesti suveräänsuse ja vabaduse tähistamine

By
Helena-Reet Aari
-
Taassünni päev – Eesti suveräänsuse ja vabaduse tähistamine

NordenBladet – Taassünni päev on Eestis oluline riiklik tähtpäev, mida tähistatakse igal aastal 16. novembril. See päev tähistab Eesti suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmist 1988. aastal, mis oli oluline samm iseseisvuse taastamise suunas. Eesti taassünni päev on pühendatud Eesti riigi iseseisvuse ja vabaduse väärtustamisele.

Taassünni päeva ajalugu ja tähendus

Taassünni päeva juured ulatuvad 1988. aastasse, kui Eesti Ülemnõukogu võttis vastu suveräänsuse deklaratsiooni. See deklaratsioon kinnitas Eesti iseseisvust ja tähendas olulist sammu Nõukogude Liidu mõjusfäärist lahkumise suunas. Taassünni päeva tähistamine on austusavaldus Eesti rahva soovile oma riik taastada ja vabadus tagasi saada.

Suveräänsuse päev Eestis

16. novembril tähistatav suveräänsuse päev on oluline riiklik tähtpäev, mis meenutab Eesti rahva kindlameelsust ja iseseisvuspüüdlusi. Suveräänsuse päeva tähistamine toob esile eesti rahva ühtsuse ja vastupanuvõime raskel ajal. See on päev, mil tähistatakse Eesti riiklikku taassündi ja teekonda iseseisvuse taastamise suunas.

Taassünni päeva traditsioonid ja sündmused

Taassünni päeval peetakse mitmeid mälestusüritusi ja pidulikke sündmusi, mille eesmärk on meenutada Eesti iseseisvuse taastamise teekonda. Erinevates linnades korraldatakse kontserte, pidulikke kõnesid ja küünalde süütamisi. Koolides ja kogukondades räägitakse taassünni päeva ajaloost ja selle tähtsusest tänapäeva eestlastele.

Eesti suveräänsuse deklaratsioon ja iseseisvuse taastamine

Eesti suveräänsuse deklaratsioon 1988. aastal oli suunatud Nõukogude Liidu ülemvõimu vastu ja rõhutas Eesti riigi suveräänsust. See deklaratsioon andis eestlastele uue lootuse iseseisvuse taastamiseks ja rahva enesemääramise õiguse kinnitamiseks. Taassünni päeva tähistamine rõhutab Eesti rahva vabaduse ja iseseisvuse väärtustamist, mis on jäänud oluliseks tänaseni.

Hea teada:

Taassünni päev, mida tähistatakse 16. novembril, ei ole Eestis ametlik riigipüha ning seetõttu ei ole see ka vaba päev, kui see langeb tööpäevale. Taassünni päev on küll riiklik tähtpäev, mis tähistab Eesti suveräänsuse deklaratsiooni vastuvõtmist, kuid see ei ole seadusega ette nähtud puhkepäev nagu näiteks iseseisvuspäev või jõulupühad. Seega toimub töö tavapärases korras.

Vaata ka:
Eesti riiklikud pühad, lipupäevad ja koolivaheajad

1...232425...747Page 24 of 747