NordenBladet — Riigikogu rahanduskomisjon toetas finantssektori tegevust reguleeriva seadusandluse muutmist, et vähendada äritegevuse ja oluliste teenuste katkemise riski ning ohtu ettevõtte ja klientide teabe- ja finantsvarale, mida võivad põhjustada nii küberründed, tehnilised rikked kui ka muud operatiivsed vead.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann sõnul peaks rünnete ja häirete esinemisel olema ettevõttel tegevusplaan, tagamaks, et teenuste osutamist on võimalik kiiresti jätkata. „Seadusi on vaja muuta, et selliste riskide maandamise kaudu oleks tagatud andmete parem kaitse, klientide usaldus ja äritegevuse järjepidevus,“ ütles Akkermann. Ta selgitas, et eelnõuga tagatakse kooskõla riigisisese finantssektori tegevust reguleeriva õiguse ja finantsasutustele kohalduvate Euroopa Liidu digitaalse tegevuskerksuse nõuete vahel.

2022. aasta lõpus lepiti Euroopa Liidus kokku, et finantssektori digitaalse tegevuskerksuse nõudeid on vaja ühtlustada ja tõhustada. Selleks võeti vastu määrus, mida teatakse DORA (Digital Operational Resilience Act) nime all. Määruse rakendamiseks muudetakse mitmeid finantssektori ELi õigusakte. Selleks võeti koos DORA määrusega vastu ka nö DORA direktiiv. Eelnõuga tagatakse direktiivi ülevõtmine ja finantssektoris digitaalse tegevuskerksuse nõuete riigisisene rakendamine.

Rahanduskomisjoni liige Aivar Kokk ütles, et määrusest tulenevate nõuete kohaselt peavad finantsettevõtted kehtestama info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud riskide juhtimisraamistiku, mille raames tuleks näiteks välja töötada infoturbe poliitika, et määrata kindlaks reeglid andmete, teabevara ja info- ja võrgusüsteemide kaitseks. „Suure küberrünnakute ohuga on vaja kaitsemehhanismide kaudu luua kindlustunne, et ettevõtted on valmis koheselt avastama nii küberründeid kui ka tehniliste riketega seotud probleeme ning tõrkeid,“ selgitas Kokk.

Eelnõu mõjutab teatud eranditega kogu finantssektorit ehk panku, kindlustusandjaid, makseasutusi, investeerimisühinguid ja krüptovara turuosalised. Samas on ELi määruses arvestatud ka proportsionaalsuse põhimõtetega ja osadele ettevõtetele kohaldub nö leebem regulatsioon. Lisaks on määruses jooksvalt ette nähtud erandid mikroettevõtetele, kus töötab vähem, kui 10 inimest ning kelle aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot.

Rahanduskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (422 SE) täiskogu istungile 15. mail ettepanekuga  esimene lugemine lõpetada.

NordenBladet — Riigikogu võttis vastu avalduse, kus mõistab hukka Moskva patriarhaadi tegevuse Venemaa Ukraina-vastase agressiooni õigustamisel ja toetamisel ning kuulutab Moskva patriarhaadi Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks.

Riigikogu avalduse „Moskva patriarhaadi kuulutamisest Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks“ (420 AE) vastuvõtmise poolt hääletas 75 ja selle vastu oli kaheksa Riigikogu liiget.

Riigikogu mõistab avalduses karmilt hukka Venemaa Föderatsiooni sõja Ukraina vastu ja agressiooni käigus vallutatud territooriumi ebaseadusliku annekteerimise ning märgib, et tuumarelvaga ähvardav Putini terroristlik režiim on muutunud kõige suuremaks ohuks rahule nii Euroopas kui ka kogu maailmas.

„Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill on alates 2022. aasta Venemaa Föderatsiooni täiemahulisest sõjast Ukraina vastu andnud oma avaliku toetuse Venemaa Föderatsiooni terroristliku režiimi agressioonile. Moskva patriarhaadi juhtkond ja patriarh Kirill kasutavad sõja propageerimise tööriistana Vene maailma ideoloogiat, mille abil hävitatakse Venemaal demokraatia viimaseid ilminguid, militariseeritakse Vene ühiskonda ja õigustatakse agressiooni, et laiendada Venemaa Föderatsiooni kõigile ajaloos Venemaa poolt domineeritud aladele, sealhulgas Ukrainasse,“ ütleb Riigikogu avalduses.

Avalduse kohaselt võttis vene õigeusu kiriku egiidi all loodud ülemaailmne Vene rahvakogu, mida juhib Moskva patriarh, märtsis vastu programmdokumendi ”Vene maailma olevik ja tulevik”, mille järgi nähakse Ukrainas peetavat agressioonisõda püha sõjana nii Ukraina kui ka terve läänemaailma vastu, samuti nähakse endisest Venemaa impeeriumist laiemat ruumi kuuluvana Venemaa Föderatsiooni mõjusfääri. „Moskva patriarhaadi üleskutsed kätkevad endas ohtu Eesti julgeolekule ja püsimisele, seejuures otsest ohtu avalikule ja põhiseaduslikule korrale Eestis,“ märgib parlament.

Avalduse järgi seisab Eesti demokraatliku riigina usuvabaduse eest ning riik peab tagama võimaluse vabalt valida, millist religiooni inimene järgib. „Tänases maailmas tuleb riigil kaitsta inimesi aga ka terroristliku ja muu vaenupropaganda ning vägivallale üleskutsete eest. Kaitse sellise propaganda eest puudutab ühtlasi Eestis elavaid õigeusklikke, sõltumata keelest, rahvusest või kanoonilisest kuuluvusest,“ ütleb Riigikogu ning avaldab nördimust religiooni ja õigeusu traditsiooni kuritarvitamise ja moonutamise pärast Moskva patriarhaadi ja tänase Venemaa režiimi poolt. „Arvestades Moskva patriarhaadi senist tegevust, püsib suur oht sellises pseudoreligioosses kontekstis inimeste mõjutamiseks.“

Riigikogu kinnitab, et peab vastuvõetamatuks Moskva patriarhaadi kui institutsiooni tegevust Venemaa Föderatsiooni agressiooni õigustamisel ja toetamisel ning peab vajalikuks kuulutada Moskva patriarhaat Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks. Samuti kutsub Riigikogu kõiki riike ja rahvusvahelist kogukonda üles Moskva patriarhaadi vaenulikku mõjutustegevust tõkestama.

Ühtlasi rõhutab Riigikogu, et Moskva patriarhaadi kuulutamine Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks puudutab Moskva patriarhaati kui institutsiooni ja juhtorganit, mitte õigeusu traditsioone järgivaid inimesi. „Õigeusu ühendused ja kogudused peaksid ka ise hindama vaenulikust mõjutustegevusest tulenevat ohtu avalikule korrale ja oma liikmetele ning astuma vajalikke samme Moskva patriarhaadiga sidemete katkestamiseks. Eesti Vabariigis peab säilima põhiseaduslik õigus usuvabadusele, arvestades kõikide siin elavate inimeste õigusi ja vabadusi,“ ütleb Riigikogu avalduses.

NordenBladet — Uue eelnõuga jätkatakse hooldusreformi elluviimist ja omastehooldajate koormuse vähendamist.

Komisjoni esimees Õnne Pillak selgitas, et seadusemuudatusega luuakse päeva- ja nädalahoiuteenus raske psüühikahäire ja vaimupuudega inimestele, kes vajavad väga palju tuge, kuid kellel on võimalik elada osa ajast koos lähedastega oma kodus. „See teenus on vajalik nendele inimestele, kelle tööl käivad pereliikmed ei saa neid jätta päevaks üksinda koju. Nii nagu lapsed viiakse lasteaeda, siis ka need kliendid, kes võivad olla iseendale või keskkonnale ohuks, viiakse kas päeva- või sõltuvalt olukorrast nädalahoidu,“ selgitas ta.

Komisjoni aseesimehe Riina Solmani sõnul on seda teenust pikalt oodatud. „Omastehooldajate koormuse vähendamine on toimunud lubamatult aeglases tempos, kuid iga samm nende tublide vanemate toetamiseks on samm õiges suunas. Loodan südamest, et suurem selgus regulatsioonides aitab intellektipuudega inimeste ja nende hooldajate elu veidikenegi kergendada,“ ütles Solman.

Teenuse sihtrühm on kas mõõduka, raske või sügava puudega, aga ka muu nii täpsustatud kui ka täpsustamata intellektipuudega inimesed, kelle hooldusvajadus on kõrge. Seni on see sihtrühm kasutanud igapäevaelu toetamise teenust, aga kuna igapäevaelu toetamise teenuse sihtrühm on vähest toetust vajavad inimesed ja teenuse korraldus on pigem iseseisvusele suunamine, siis on tarvidus ka äärmuslikku toe vajadusega inimeste osutatavat teenust reguleerida. Päeva- ja nädalahoiuteenust saab ühes kuus kasutada maksimaalselt 23 ööpäeva. Inimestele, kes vajavad toetust vähem kui 10 päeva kuus, leitakse edaspidi neile individuaalselt sobiv lahendus kohaliku omavalitsuse või teiste erihoolekandeteenuste hulgast.

Istungil puudutati ka hooldajate palkade teemat. Kõlas ministeeriumi kinnitus, et eelnõu koostades leiti võimalus ka sellest aastast korrigeerida teenuse hinna komponente, sealhulgas palgakomponenti. Minister tõdes, et töötajatest on küll alati puudus, kuid üldhooldusreformi mõju kaadrivoolavusele oli siiski kardetust väiksem.

Istungil osales sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Sotsiaalkomisjon tegi ettepaneku kaaluda sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (erihoolekandeteenused ja elukoha aadressi muutmine) (421 SE) võtmist esimeseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 15. mail ja esimene lugemine lõpetada.