Eesti: Riigikogu ajakohastab tarbijakaitseseadust

By
Helena-Reet Aari
-
NordenBladet (Nordic News Service) edastab infot Põhjamaade ja Balti riikide kohta, pakub ülevaatlikku lingikataloogi, andmeid, analüüse ning äri- ja turuuudiseid.

NordenBladet — Kaks eelnõu läbis esimese lugemise

Valitsuse algatatud tarbijakaitseseaduse § 4 muutmise seaduse eelnõuga (624 SE) ajakohastatakse tarbijakaitseseaduse norme, et vähendada väljaprinditavate ostudokumentide ja posti teel saadetavate paberarvete hulka. Kehtivad õigusnormid ei ole piisavalt paindlikud, kuigi tehnoloogia areng võimaldab üha enam dokumente edastada elektrooniliselt ning neid ka elektrooniliselt säilitada. Seetõttu kulub endiselt suur hulk paberit, mis suurendab nii kauplejate keskkonnajalajälge kui ka halduskulusid.

Muudatuste eesmärk on soodustada keskkonnasäästlikke ja kaasaegseid lahendusi ja anda kauplejatele võimalus edastada dokumente digitaalselt. Tarbija võib edaspidi saada arve teavituse lühisõnumina või säilitada ostudokument kaupleja mobiilirakenduses. Eelnõu koostamisel on arvestatud ka suuremat kaitset vajavate tarbijate, eelkõige vanemaealiste, vajadustega. Neile jääb ka edaspidi võimalus saada dokumente paberkandjal.

Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikirja muutmise dokumendi ratifitseerimise seaduse eelnõu (590 SE) peamisteks eesmärkideks on muuta ILO haldusnõukogu liikmeskonda, organisatsiooni peadirektori ametisse nimetamise ja põhikirja muutmise protsessi.

Eelnõu näeb ette muuta ILO haldusnõukogu liikmeskond esinduslikumaks, mis arvestab valitsuste, töötajate ja tööandjate esindajate erinevaid geograafilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid huve. Haldusnõukogus ehk peamises otsustavas ILO täitevorganis suureneb liikmete arv. Hetkel kuulub haldusnõukogusse 56 liiget, muudatuste järel on 112 liiget.

Eelnõuga muudetakse kaasavamaks ILO peadirektori ametisse nimetamise protsess, mille kohaselt nimetab peadirektori ametisse haldusnõukogu, kes edastab otsuse heakskiitmiseks ILO peakonverentsile.

Eelnõu näeb ette ka ILO põhikirja olulisemate põhimõtete muutmise senisest suurema ILO liikmete toetusega. Eelnõu kohaselt nõuavad põhimõttelised muudatused, nagu organisatsiooni aluspõhimõtete või peadirektori ametisse nimetamisega seotud muudatused, suuremat toetust, mis on konverentsi 3/4 häälteenamusega. Muudatuste jõustumiseks peavad need ratifitseerima või heaks kiitma 3/4 ILO liikmetest.

Seletuskirja kohaselt  ei ole ILO põhikirja muudatused siiani jõustunud, kuna piisavalt palju riike ei ole neid ratifitseerinud. Põhikirja muudatused on ratifitseerinud 127 liikmesriiki 187-st ning need jõustuvad, kui kaks kolmandikku ILO liikmesriikidest, sh viis tööstuslikult olulist liikmesriiki, muudatused ratifitseerivad. Praegu on tööstuslikult olulistest riikidest muudatused ratifitseerinud kaks riiki: India ja Itaalia. Eestil ei ole ühtegi takistust muudatuste ratifitseerimiseks.

ILO on rahvusvaheline organisatsioon, kuhu Eesti kuulub ja mille eesmärgid on tööstandardite ja tööalaste aluspõhimõtete edendamine, inimväärse töö tagamine ning kolmepoolsuse ja sotsiaaldialoogi tugevdamine.

ILO põhikirja muudatuste ratifitseerimine ei nõua muudatusi Eesti õigusaktides.

Vastuse sai kaheksa arupärimist

Riigikogu liikmete arupärimisele Kagu-Eesti piiriala julgeoleku kohta (nr 729), Eesti põllumajanduse tuleviku kohta (nr 730) ja Via Baltica väljaehitamise kohta (nr 734) vastas peaminister Kristen Michal.

Arupärimistele välisriikide vagunite kasutamise kohta Ukrainas (nr 740) ning tööjõu tootlikkuse, Eesti konkurentsivõime ja odavtööjõu kohta (nr 742) vastas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.

Arupärimistele loodusobjektide kaitsekorra ebaseadusliku muutmise kohta (nr 738), Eesti keskkonnapoliitika kohta (nr 743) ja elektrienergia tootmisvõimsuste kohta (nr 746) vastas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.

Arupärijate soovil arvati istungi päevakorrast välja arupärimine Eleringi strateegia kohta (nr 741), millele pidi vastama energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.

Vabas mikrofonis võtsid sõna Madis Kallas ja Lauri Läänemets.

Istung lõppes kell 22.41.

 

 

Nüüdseks on tuvastatud kõik Soome kopteriõnnetuses hukkunud eestlased

By
NordenBladet.ee
-

NordenBladet – Nädalavahetusel Soomes aset leidnud traagiline kopteriõnnetus nõudis viie eestlase elu. Esmaspäeva lõunaks said tuvastatud kõik hukkunud – nende seas ettevõtjad, sportlased ja kogukonnale olulised isikud. Viimasena sai kinnitust, et üheks hukkunuks oli ettevõtja ja rallisõitja Mihkel Kapp.

Otepää vallavalitsus teatas, et 17. mail Eura lennuvälja lähistel toimunud kahe helikopteri kokkupõrkes hukkusid kolm otepäälast: Mapri Ehitus OÜ juhatuse liige Priit Jaagant (52), tema abikaasa Lilit Jaagant ning ettevõtja Mihkel Kapp. „Otepää valla kogukonda on tabanud suur kaotus,” seisis vallavalitsuse avalduses.

55-aastane Mihkel Kapp oli viimastel aastatel tegev kinnisvara arenduse valdkonnas ning varem juhtis ta ettevõtet Baltic Oil Service OÜ, mille tegevuspaik oli Paldiski. Kapp ja Priit Jaagant olid omavahel head sõbrad. Ralliringkondades tunti Kappi kaardilugejana – kuni 2017. aastani oli ta kaardilugeja ärimees Mait Maarendile, kes suri samal aastal ootamatult terviserikke tagajärjel.

Lisaks Jaagantidele ja Kapile hukkusid õnnetuses ka tuuleenergiaettevõtja Oleg Sõnajalg (65) ja motosportlane Tiit Kuusk. Mõlemad helikopterid olid startinud Tallinnast ja teel Piikajärvile, kus pidi toimuma iga-aastane Tõutsi lennuklubi kokkutulek.

Õnnetus leidis aset laupäeva pärastlõunal. Soome ametivõimud teatasid, et kokkupõrge toimus Eura piirkonnas, keerulise maastiku ja tiheda metsa vahelisel alal, mis muudab asitõendite kogumise ja päästetööde läbiviimise raskeks.

Eesti Ohutusjuurdluse Keskuse lennuõnnetuste vanemuurija Karl-Eerik Unt kinnitas, et õnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks tehakse tihedat koostööd Soome ametivõimudega. Kuigi tavapäraselt võib lennuõnnetuse uurimine kesta kuni aasta, peetakse seekordse juhtumi puhul võimalikuks lõpetada uurimine poole aastaga.

Toimunu on vapustanud kogu Eestit – lisaks lähedastele ja kogukondadele on leinas ka äriringkonnad ja ralli- ja lennundusentusiastid, kes kaotasid oma seast mitmeid väljapaistvaid isikuid.

Eura kopteriõnnetus juhtus Kauttuas Eura vallas 17. mail 2025, kui kaks Robinson R44 helikopterit põrkasid õhus kokku ja kukkusid alla Eura lennuvälja lähedal.
Kahes kopteris oli kokku viis inimest: kolm esimeses (Priit Jaagant, Lilit Jaagant, Mihkel Kapp) ja kaks teises (Oleg Sõnajalg, Tiit Kuusk).
Õnnetuse uurimine algas sama päeva pärastlõunal. Õnnetust uurivad Soome politsei ja Soome Ohutusjuurdlusamet (OTKES) ning neid abistab Eesti PPA. Soome Ohutusjuurdlusameti andmetel ei ole veel välja selgitatud, kas kopteriõnnetust põhjustas inimlik viga või tehniline viga.
Mõlema kopteri vrakid viidi õnnetuspaikadest minema 19. mail. OTKES andis samal päeval teada, et õnnetuses põlema süttinud kopteri pardasalvesti hävis ning teine sai kahjustada, mistõttu polnud selle uusimad andmed kättesaadavad. Soome Keskkriminaalpolitsei kinnitas, et õnnetust nägid pealt mitmed maapinnal viibinud, kelle sõnul lendas üks kopteritest teadmata põhjustel teisele ootamatult ette.

Avafoto: NordenBladet

Samal teemal:

Traagilises helikopteriõnnetuses hukkusid Oleg Sõnajalg ja Priit Jaagant

Oleg Sõnajala noor naine Catherine Raudvere ei ole seni teadaolevalt kopteriõnnetuse ohvrite seas

21. mai – Looduskaitsepäev: Eesti looduse hoidmise ja väärtustamise päev

By
Helena-Reet Aari
-

NordenBladet – 21. mail on tähistatakse Eestis looduskaitsepäeva! See päev on pühendatud looduse hoidmisele, kaitsmisele ja keskkonnateadlikkuse tõstmisele. See päev kutsub üles märkama meie looduslikku mitmekesisust, hindama seda kui rahvuslikku rikkust ning tegutsema selle nimel, et säilitada looduskeskkond ka tulevastele põlvedele.

Looduskaitsepäev on saanud kindla koha meie ühiskondlikus kalendris, olles sümboliks eestlaste sügavale loodusearmastusele ja keskkonnahoiu traditsioonidele.

Kuidas ja millal sai looduskaitsepäev Eestis alguse?

Looduskaitsepäeva tähistamise traditsioon Eestis ulatub tagasi 1950. aastatesse. Esimene looduskaitsepäev korraldati 1957. aastal, toonase Eesti NSV looduskaitse komisjoni eestvedamisel. Päeva eesmärk oli algselt peamiselt loodushoiuteadlikkuse suurendamine koolides ning üldsuse kaasamine looduse kaitse tegevustesse.

Tollal keskenduti looduslike väärtuste tutvustamisele, matkapäevadele ja loodusobjektide korrastamisele. Aja jooksul on päeva tähendus süvenenud – muutudes rohkem laiemaks keskkonnateadlikkuse, elurikkuse ja vastutustundliku käitumise edendamise päevaks.

Allikad:
Keskkonnaministeerium (Kliimaministeerium): Looduskaitse ja selle ajalugu Eestis
Eesti Loodusmuuseum: Looduskaitse tähendus ja areng

Looduskaitse Eestis – ülevaade

Eesti on Euroopa mõistes erandlikult rikka loodusega riik: meil on üle 50% maapinnast kaetud metsaga, sadu rabasid ja soid, tuhandeid kilomeetreid rannajoont ning väga suur liikide mitmekesisus.

Eestis on looduskaitse all:

  • Üle 4 000 kaitstava looduse üksuse (nt rahvuspargid, maastikukaitsealad, hoiualad, püsielupaigad)

  • 6 rahvusparki, sh Lahemaa, Soomaa, Matsalu jt

  • Rohkem kui 600 kaitsealust liiki (nt lendorav, suur-konnakotkas, käpalised)

Looduskaitsepäeva kaudu tuuakse esile nende väärtuste säilitamise vajadus.

Allikad:
EELIS andmebaas (Keskkonnaagentuur): Kaitstavad loodusobjektid
Eesti Rahvusraamatukogu keskkonnaandmed

21. mai – miks just see kuupäev?

Eestis on looduskaitsepäeva tähistatud mitmel kuupäeval, kuid alates 2000. aastatest on see kinnistunud 21. maile. Valik langeb kokku rahvusvahelise looduskaitsehooaja algusega ning kevadise looduse tärkamisega, mil elurikkus on kõige nähtavam.

Sama kuupäeva läheduses (22. mai) tähistatakse ka ÜRO poolt välja kuulutatud rahvusvahelist bioloogilise mitmekesisuse päeva, mis annab looduskaitsepäevale ka globaalse mõõtme.

Kuidas looduskaitsepäeva tänapäeval tähistatakse?

Tänapäeval on looduskaitsepäev seotud paljude hariduslike ja kogukondlike ettevõtmistega:

  • Koolides ja lasteaedades korraldatakse loodusteemalisi õppepäevi ja viktoriine.

  • Rahvusparkides ja looduskeskustes toimub matku, talguid, loodusretki ja giidituure.

  • Mitmed organisatsioonid (nt RMK, Eesti Looduskaitse Selts, Keskkonnaamet) viivad läbi teavituskampaaniaid ja üritusi.

Eesti looduskaitsepäev on oluline ühiskondliku teadlikkuse kasvatamiseks, rõhutades, et igaühe panus – olgu see liigirikka niidu niitmine, pesakasti riputamine või prügi koristamine – on osa terviklikust loodushoiust.

Allikad:
Keskkonnaamet: Looduskaitsepäev 2024 programmi näitedRMK loodusegidsid ja matkapäevade info

Looduskaitse kui osa Eesti identiteedist

Eestlaste side loodusega on sügav – me elame metsade ja rabade keskel, looduse keskel toimuvad meie tähtsamad rituaalid, sh jaanipäev ja hingedepäev. Looduskaitsepäev on võimalus tuletada meelde, et loodus ei ole midagi eraldiseisvat, vaid osa meie igapäevaelust ja kultuurist.

Looduslik mitmekesisus on ohus mitte ainult kaugetes troopilistes metsades, vaid ka Eestis. Sellest arusaamine ja oma käitumise kohandamine on keskkonnateadliku ühiskonna tunnus.

21. mai – looduskaitsepäev ei ole lihtsalt kalendris märgitud tähtpäev. See on kutse märgata, väärtustada ja kaitsta elukeskkonda, mis on meile kõigile koduks. Eesti on väike, kuid looduselt suur maa – ja selle hoidmine on meie ühine vastutus. Looduskaitsepäev aitab seda meelde tuletada.

Avafoto: NordenBladet

Vaata ka:
Mida kujutab endast Taarausk? Kes oli Taara eesti mütoloogias?

RMK-l jääb istikuid üle – osa hävitatakse, osa pakutakse eraisikutele

By
NordenBladet.ee
-

NordenBladet – Riigimetsa Majandamise Keskusel (RMK) jääb igal aastal üle kuni viiendik puuistikuid, mis ei vasta kvaliteedistandarditele ning seetõttu hävitatakse. Tänavu on tekkinud lisajääk ka istutusmahu vähenemise tõttu, mistõttu kaalub RMK ülejääkide pakkumist ka eraisikutele.

Riigikogu liige Peeter Ernits pööras sotsiaalmeedias tähelepanu asjaolule, et Ida-Virumaal Iisaku taimlast on hävitamisele määratud suur kogus kuuseistikuid. Tema sõnul oleks mõistlik istikud inimestele anda, ent väitis, et see pole lubatud ja istikud tuleb hävitada. Ernits avaldas, et töölistel on kästud miljon istikut mullast välja tõmmata ja hunnikusse mädanema viia.

RMK juhatuse liige Erko Soolmann kinnitas, et Iisaku taimla lõpetab tegevuse ning uusi taimi sinna enam ei istutata. RMK keskendub järjest enam potitaimedele ja tootmisraskus on liikunud suurematesse taimlatesse nagu Marana ja Tartu.

Iisaku põldudel ootab istutamist veel umbes 400 000 taime, kuid osa neist ei vasta standardile (liiga suured või väikesed). Selliseid praagiks minevaid istikuid on aastati 15–20% ehk tänavu kümneid tuhandeid. Neid komposteeritakse või purustatakse.

Lisaks standardivälistele istikutele jäi tänavu üle ka istutuskõlblikke taimi, kuna istutusmaht oli väiksem. Männitaimede müük enampakkumistel õnnestus, kuid kuusetaimede vastu huvi nappis. RMK plaanib peagi anda infot, kuidas eraisikud saaksid istikuid soetada.

Tänavu istutab RMK riigimetsa üle 20 miljoni puuistiku, kasvatades need ise oma üle-eestilistes taimlates.

Avafoto: NordenBladet digiarhiiv

Vaata ka:
21. mai – Looduskaitsepäev: Eesti looduse hoidmise ja väärtustamise päev

Kuidas rohepööre mõjutab maaelanikke ja linnade elukeskkonda?

By
NordenBladet.ee
-

NordenBladet – Rohepööre ei ole enam vaid tulevikustsenaarium – see on käimasolev muutus, mis ulatub elektriautodest süsinikuheitmete maksustamiseni, mõjutades nii maapiirkondade põllumehi kui ka linnade korterielanikke. Kuid kuidas jagunevad selle mõjud, võimalused ja riskid erinevates keskkondades?

Mis on rohepööre ja miks see oluline on?
Rohepööre ehk siire keskkonnasäästlikule majandusele tähendab süsteemset muutust, mille eesmärk on vähendada inimtegevuse mõju kliimale ja ökosüsteemidele. Euroopa Liidu “Euroopa roheline kokkulepe” seadis eesmärgiks saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Eesti kliimaseaduse eelnõu seab vahe-eesmärgiks 2030. aastaks kasvuhoonegaaside vähendamise 55% võrra võrreldes 1990. aastaga.

Maaelanikud: roheline muutus toob nii väljakutseid kui ka uusi sissetulekuallikaid

1. Põllumajandus surve all
Põllumajandussektor on üks suuremaid kasvuhoonegaaside tekitajaid. EL-i rohelepped toovad kaasa väetiste kasutuse vähendamise, veekasutuse piirangud ja karjakasvatuse ümberkorraldamise.

Näiteks 2024. aasta uuring Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojalt näitas, et 67% põllumeestest tunneb, et rohereeglid piiravad nende tootmisvõimalusi ja tõstavad kulusid.

2. Uued võimalused: süsinikukrediidid ja roheturism
Rohepööre pakub aga ka uusi tuluallikaid. Metsamaade süsinikusidumine, taastuvenergia talud ja roheturism on kiiresti kasvavad trendid.

Eestis on 2025. aastal registreeritud juba üle 150 süsinikuprojekti, kus talunikud saavad tulu CO₂ sidumise eest.

3. Transpordi- ja energiaühenduste probleemid
Elektriautod ja soojuspumbad on rohepöörde lipulaevad, ent maaelanikule võivad need olla kättesaamatud. Laadimisvõrgustik ja elektritaristu areng jäävad tihti maha.

Näiteks Ida-Virumaal jääb laadimisjaamade keskmine kaugus üle 25 km, mis takistab elektritranspordi kasutuselevõttu.

Linnad: rohepööre kujundab elukeskkonda ümber

1. Säästev transport ja rohealad
Linnades suunab rohepööre fookuse jalgrattateedele, ühistranspordile ja autoliikluse piiramisele. Tallinnas näiteks on 2025. aasta linnaeelarves üle 40 miljoni euro suunatud roheringluse ja kergliikluse edendamisse.

2. Kinnisvara ja eluasemekulude kasv
Keskkonnanõuete karmistamine tõstab kortermajade renoveerimiskulusid. Ehitusturu analüüsi järgi on energiatõhususe nõuded lisanud 2024. aastal keskmisele korteri renoveerimisprojektile kuni 18% lisakulu.

See mõjutab eelkõige väiksema sissetulekuga linnaperesid ja pensionäre.

3. Tervem elukeskkond ja uus kogukondlik mõtlemine
Rohealasid ja jalakäijate tsoone lisades muutub linn elamisväärsemaks – vähem müra, parem õhukvaliteet, rohkem liikumisvõimalusi.

2023. aastal Tartu ülikooli tehtud uuringust selgus, et rohealade ligipääs parandab elanike vaimset tervist ja sotsiaalset sidusust.

Kas rohepööre lõhestab Eesti ühiskonda?
Üheks riskiks on rohepöörde regionaalne ebavõrdsus. Suurlinnad saavad EL-i rahast rohkem kasu, samal ajal kui maapiirkonnad kogevad investeeringute vähesust ja suuremat survet. See loob tajutava ebaõigluse.

Kuid samas pakub rohepööre platvormi ühiseks tegutsemiseks. Kohalikud energiaühistud, kogukonnapõhine toidutootmine ja rohelised tööriistad võimaldavad inimestel muutuses osaleda – mitte ainult alluda.

Rohepööre mõjutab linna- ja maaelanikke väga erinevalt: üks seisab silmitsi taristuprobleemidega, teine ehitusstandardite karmistumisega. Kuid mõlemas keskkonnas on võimalik leida uusi võimalusi – olgu selleks süsinikukrediidid, rohelised töökohad või tervem elukeskkond.

Tulevik sõltub sellest, kui kaasavalt ja tasakaalustatult rohepööret ellu viiakse. See ei tohi olla ainult tehnoloogiline või poliitiline muudatus – vaid kultuuriline ja kogukondlik liikumine, mis ei jäta kedagi kõrvale.

Avafoto: NordenBladet digiarhiiv

1...232425...756Page 24 of 756