Pühapäev, juuli 6, 2025

EESTI UUDISED

Eesti: Laupäeval toimub avatud kalasadamate päev

NordenBladet — Laupäeval, 30. aprillil toimub neljas üle-eestiline avatud kalasadamate päev. 24 sadamat kutsuvad endale külla, et tutvustada kalandust ja kalasadamate igapäevaelu.

„ÜRO on kuulutanud tänavuse aasta rahvusvaheliseks rannakalanduse ja vesiviljeluse aastaks. Seega on igati paslik pöörata tähelepanu traditsioonilise rannakalandusega tegelevate inimeste igapäevatoimetustele, mille abil värske kala jõuab meie toidulauale – selleks annab avatud kalasadamate päev hea võimaluse,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

„Avatud kalasadamate päev on koguperepäev! Kindlasti tulge koos lastega, sest paljud tegevused on mõeldud just nooremale publikule. Tasub aga meeles pidada, et meri on meri, ja uurida enne tulekut ilmateadet,” ĂĽtles avatud kalasadamate programmide koordinaator Toomas Armulik.

Külastajad saavad üritusel kaasa osta ja maitsta värsket kala ja kalatooteid ning osa võtta meelelahutuslikust kogupereüritusest. Igal sadamal on oma programm. Sadamates on kohal kalateadlased ja kalakokad; osaleda saab käsitöö- ja õpitubades ning käia kalakohvikutes. Külastajate meelt lahutavad paadisõidud ja muusikalised kollektiivid ning lastele toimuvad kalaõpitoad ja õngekoolitused.

Avatud kalasadamate päeva esindusüritus toimub Lääne-Virumaal Võsu sadamas. Ürituse ametlik osa toimub kell 12, mil külalisi tervitavad korraldajate ja Maaeluministeeriumi esindajad ning kuulutatakse välja aasta kalandustegu. Kohal on kalakokk Vladislav Koržets, esineb Singer Vinger ja toimub palju muud põnevat.

Harjumaa kalanduspiirkonnast osalevad avatud kalasadamate päeval Hara ja Tilgu sadam ning Tallinna kalasadam; Hiiumaalt Haldi, Kõrgessaare ja Roograhu sadam; Läänemaalt Dirhami, Puise, Sviby ja Virtsu kalasadam; Pärnumaalt Japsi, Lindi ja Võiste sadam ning Pärnu Fishing Village; Peipsiäärest Kolkja, Räpina ja Varnja Sadam; Saaremaalt Nasva jõesadam ja Turja sadam; Virumaalt Eisma, Toila ja Võsu sadam ning Võrtsjärvelt Limnoloogiakeskuse ja Valma sadam.

Lisainfo: www.avatudsadamad.ee.

Avatud kalasadamate päeva korraldavad Maaeluministeerium ja Kalanduse Teabekeskus ning seda rahastatakse Euroopa Liidu Merendus- ja Kalandusfondist 2014–2020.

 

Eesti: Riik plaanib lihtsustada võlgade ümberkujundamist

NordenBladet – Eelmisel nädalal läbis riigikogus esimese lugemise uus fĂĽĂĽsilise isiku maksejõuetuse seaduse eelnõu, mis hakkab asendama senist korda. Uue seadusega peab võlgnik täitma ĂĽhe avalduse ja talle määratakse usaldusisik, kes aitab menetluses edasi liikuda.

Plaanitava seadusemuudatusega luuakse praeguse korra asemele, kus võlgade ümberkujundamise menetluses peab esitama mitmeid vorme, eraisikutele ühtne maksejõuetusavaldus. Avalduse alusel saab võlgniku suhtes algatada nii pankroti-, kohustustest vabastamise kui ka võlgade ümberkujundamise menetlust.

Lisaks füüsiliste isikute maksejõuetuse küsimustele antakse ka pankrotihalduritele õigus pankrotimenetluses avada kutsealane maksekonto.

Uue süsteemiga hakkaks võlgnikku kogu menetluses nõustama ka professionaalne usaldusisik. Tööks vajaliku eksami läbinud usaldusisik aitab välja selgitada võlgniku majandusliku olukorra, sobiva menetlusviisi ja esitab kohtule võlgade ümberkujundamise kava. Usaldusisik jälgib ka seda, et võlgnik ei varjaks võlausaldajate eest tulu.

Uus seadus hakkab asendama võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust ja kohustustest vabastamise osas pankrotiseadust.

“Eelnõu koostamisel plaaniti esmalt teha muudatused kehtivatesse seadustesse, kuid selle tulemus oleks olnud kĂĽllaltki keeruline,” ĂĽtles justiitsministeeriumi avalike suhete nõunik Kertu Laadoga.

Süsteemi lihtsustamiseks ja ühtse maksejõuavalduse loomise tõttu otsustati koondada võimalikult suur osa regulatsioonist ühte uude seadusesse.

Eelnõuga lihtsustatakse ka saneerimismenetlust, pikendades saneerimiskava esitamise tähtaega, võimaldades saneerimiskava enne kinnitamist muuta ja täpsustada juba kinnitatud kava.

Kehtiva korra kohaselt tohib pankrotihaldur kasutada arveldamiseks ainult võlgniku kontosid, kuid praktikas on see tekitanud mitmeid probleeme. Näiteks on tavaline, et võlgniku konto suletakse pankroti väljakuulutamisel, kuid uut kontot ei avata. Selle ja mitmete muude probleemide ületamiseks on halduril edaspidi võimalik avada menetluspõhine konto.

Eesti: Haigekassa hakkab järgmisest nädalast vastu võtma vaktsiinikahjude avaldusi

NordenBladet – Haigekassa hakkab tulevast nädalast vastu võtma koroonavaktsiini tĂĽsistuse saanud inimeste avaldusi. HĂĽvitist makstakse vaid neile, kelle mured on pikaajalised ja korrektselt arstide poolt fikseeritud.

Alates järgmisest nädalast võtab haigekassa vastu koroonavaktsiini tüsistuse saanute avaldusi. Hüvitist on õigust saada vaid neil, kelle tervisehäda on kestnud vähemalt neli kuud ning on arstide poolt fikseeritud.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste ĂĽtles, et seejärel hindab haigekassa tervisedokumentide alusel, vajadusel ka eksperte kaasates, milline on selle tekkinud kahju raskusaste. “Kõige väiksem summa, mida kõige kergemal juhul on võimalik saada, on 2000 eurot ja kõige suurem summa, ĂĽliraske tervisekahjustuse korral või ka surma korral on 100 000 eurot,” ĂĽtles Paluste.

Taotlusi saab esitada ka tagantjärgi ning seda võivad esitada ka need, kes seni pole ravimiametit tüsistusest teavitanud. Ravimiamet on tänaseks saanud üle 7000 teatise, neist 350 puhul on tegu olnud tõsisema tervisekahjustusega.

Näiteks Soomes võib taotleda hüvitist juhul, kui pärast koroonavaktsiini tekkinud tervisehäda on kestnud kauem kui kaks nädalat või on selle kõrvaldamiseks kulunud enam kui 86 eurot.

Eesti: KORTERITE HINNATÕUS on muutunud üle-eestiliseks

NordenBladet – Eesti 17 suurema linna korterite keskmist tehinguhinda kajastav Pindi indeks tõusis märtsis 0,01 protsenti ja jäi pidama hinnatasemel 2002 eurot ruutmeetri kohta (€/m²).

Ka veebruaris oli korterite keskmist hinda seirav Pindi indeks korrigeeritud andmetel 2002 €/m². Kui veebruaris tehti indeksilinnades kokku 1227 korteriomandi tehingut, siis märtsis oli tehingute arv 1638. Võrdluseks – 2021. aasta märtsis tehti indeksilinnades 1664 korteriomandi tehingut ehk põhimõtteliselt oli turuaktiivsus sarnane.

Võrreldes varasema hinnatipuga detsembris 2021 on indeks 0,3 protsenti madalam. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi indeks 221 protsenti kõrgemal.

Avafoto: Pexels

Eesti: Telia sulgeb järgmisel aastal 3G võrgu, sest täna liigub enamus mobiilsest andmesidest 4G ja 5G võrkudes

NordenBladet – Telia sulgeb esimese kohaliku mobiilsideoperaatorina 2023. aasta lõpuks oma 3G võrgu, et keskenduda uuemate tehnoloogiate arendamisele ja pakkuda seeläbi klientidele veelgi kvaliteetsemaid teenuseid.

Mobiilside kolmandat põlvkonda ehk 3G tehnoloogiat saab kasutada nii kõneside kui mobiilse interneti edastamiseks. Kuna täna liigub enamus mobiilsest andmesidest juba 4G ja 5G võrkudes, on 3G võrgu roll taandunud peamiselt just kõneside teenindamisele.

Samas on alates 2016. aastast ka kõneside mahud Telia 3G võrgus pidevalt vähenenud. Põhjus on selles, et suurem osa Telia kliente kasutab VoLTE (Voice over LTE) ehk 4G kõneside võimekusega telefone, mis omakorda vähendab kõneside liiklust 2G ja 3G võrkudes.

Telia tehnoloogiajuht Andre Visse tõdes, et kui 2021. aasta alguses oli Telia võrgus VoLTE ehk 4G kõneside võimekusega telefone ca 55%, siis 2022. aasta märtsis oli see arv kerkinud juba 71%-ni.

Otsesemalt puudutab 3G võrgu sulgemine neid inimesi, kelle kasutuses on vaid 2G/3G võrkudes toimivad mobiiltelefonid. Halvimal juhul võib see kliendile tähendada, et peale 3G võrgu sulgemist ta oma senist telefoni kasutada ei saa. Sellise olukorra vältimiseks soovitab Telia juba aegsasti kasutusele võtta VoLTE toega telefon, mis on ühest küljest tulevikukindel, teisalt aga pakub märksa paremat mobiilikõnede kvaliteeti kui vanemad telefonid. Samuti soovitab Telia üle vaadata 3G võrgus mobiilset andmesidet kasutavad seadmed (nt vanad netipulgad, mis 4G-d ei toeta) ning mõelda nende väljavahetamise peale.

Avafoto: Pexels