NordenBladet — Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) Riigikogu fraktsioon esitas muudatusettepanekud välismaalaste seadusese ja kõrgharidusseadusesse, et vältida Eesti kujunemist odava tööjõu sissevoolu maaks ning peatada ülikoolide muutumine nn migratsioonipumbaks.
Eelnõu kohaselt oleks lühiajaline Eestis töötamine lubatud senise aasta asemel pool aastat ning lühiajaliselt töötavale välismaalasele peaks tööandja maksma vähemalt 1,5 kordset keskmist palka senise keskmise asemel.
Samuti muudab eelnõu raskemaks Eestisse õppima asunud tudengil kaasa võtta oma pereliikmeid ning näeb ette elamisloa tühistamise, kui õpilane jätab õppekava nõutavas ulatuses täitmata.
Eelnõu üle andnud Riigikogu liikme Jaak Valge sõnul on Eesti riik praeguse valitsuse lõdva ja vastutustundetu immigratsioonipoliitika tulemusel muutumas odava tööjõu sissevoolu maaks, mis omakorda surub alla Eesti töötajate palgataset.
„EKRE eelnõu eesmärk on suunata tööandjaid kasutama Eesti kohalikku tööjõudu ning värbama välistööjõudu eelkõige töökohtadele, mis nõuavad kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu,“ ütles Valge.
Valge sõnul on vaja korrastada ka õppimise eesmärgil elamisloa taotlemist, välismaalaste õpingute järgset Eestisse elama asumist ning välisüliõpilaste pereliikmete Eestisse asumist ja välisüliõpilastele stipendiumite maksmist.
„Korrastamine on vajalik, sest senine praktika näitab, et õpingud lõpetanud välismaalastel on raske Eesti ühiskonda sulanduda ja siin hakkama saada. Põhjuseks on nii vähene eesti keele oskus kui ka asjaolu, et Eesti kõrgkoolid ei koolita välistudengeid Eesti tööturu vajadustest lähtudes. Peale õpinguid Eestisse elama jäädes satutakse ootustest madalama kvalifikatsiooniga tööle,“ ütles Valge.
„Võivad tekkida suletud kogukonnad ja paralleelühiskonnad, kus eiratakse riigi kombeid ja tavasid. Lisaks välditakse eelnõuga olukordi, mil Eestisse tulevate välistudengite peamine motiiv ei ole õpingud, vaid Euroopa Liitu elama asumine.“
Jaak Valge sõnul viivad EKRE eelnõus sätestatud ettepanekud Eesti rändepoliitika rohkem kooskõlla Eesti põhiseadusega.
„Põhiseaduse kohaselt on Eesti Vabariik loodud selleks, et tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Suuremahuline immigratsioon ohustab põhiseaduse täitmist,“ märkis Valge.
NordenBladet – Meil ĂĽhiskonnana ei ole teist mõistlikku alternatiivi, kui praegune kiire “Putini hinnatõus” ĂĽle elada ja samal ajal toetada kõige raskemas seisus inimesi. Kiire hinnatõusu mõju Eestis aitab leevendada päris kiire keskmine palgatõus võrreldes enamike teiste Euroopa riikidega, kirjutab Madis MĂĽller.
Keeruline on täpselt numbritesse panna võimalikku mõju, mida Venemaa sõda Ukraina vastu tähendab Euroopa majandusele. Vaja on leida uusi tarnijaid gaasile ja naftale, aga ka mitmetele teistele toormetele, mida Euroopa ettevõtted on seni Venemaalt ostnud. Juba on lisaks energiakandjatele järsult kallinenud ka erinevad metallid ja toidutoormed. Valmis peame olema selleks, et kasvanud ebakindlus suunab tarbijaid ettevaatlikkusele suuremaid kulutusi tehes ning ettevõtjaid uusi investeeringuid planeerides. Selle kõige ulatus on veel ebaselge. Küll on aga üsna selge Venemaa agressiooni mõju erinevatele hindadele – sõja tõttu on hinnatõus kiirem ja kiire hinnatõus kestab kauem.
Keskpankade peamine eesmärk on hoida hinnatõus mõõdukas. Sellest eesmärgist lähtudes seame paika nii intressimäärad pankadele kui kasutame ka teisi rahapoliitika hoobasid. Muutused intressimäärades, mis kehtivad pankadele raha hoiustades või keskpangast laenates, mõjutavad laenuraha hinda ka ettevõtjatele ja majapidamistele. Laenuraha hind ja kättesaadavus on omakorda viis, mille abil saab keskpank oma otsustega suunata majandustegevuse üldist aktiivsust ja lõpuks kaudselt ka sellega seonduvat hinnatõususurvet. Kirjeldatud pikk ahel tähendab, et keskpanga otsuste väljendumine aeglasemas või kiiremas hinnatõusus võtab omajagu aega. Mõistagi ei saa keskpank lühiajaliselt mõjutada ka nafta, gaasi või toidutoormete hinda ning seetõttu välistada teatud perioodil ka taolist väga kiiret hinnatõusu, nagu me näeme praegu. Küll on aga tähtis, et keskpank reageeriks adekvaatselt olukorras, kus hinnasurve on muutumas püsivamaks. Just see on olukord, kus me praegu oleme. Keskpanga reaktsioon ei saa olla ei liiga aeglane ega ka rabistavalt äkiline, kuna see tooks kaasa probleeme finantssektoris ja laenuraha liiga järsu kallinemise laenuvõtjatele.
Euroala keskmisena ulatub tarbijahindade tõus märtsikuu andmetel 7,5%-ni. See on kaugel Euroopa Keskpanga eesmärgist, mis on 2%-line hinnatõus keskpika aja jooksul. Eesti on enam kui 15%-lise hinnatõusuga seejuures veel märksa keerulisemas seisus. Võime olla üsna kindlad, et järgmisel ja ülejärgmisel aastal hinnakasvu hoog raugeb, kuid enam ei ole küsimus selles, et euroala majandus vajaks keskpanga täiendavat tuge. Seetõttu on euroala keskpangad juba lõpetanud täiendavad võlakirjaostud, mis me majanduse toetamiseks käivitasime koroonakriisi puhkedes 2020. aasta kevadel. Neljapäeval panime Euroopa Keskpanga nõukogus senisest selgemini paika, et ka kõik ülejäänud täiendavad võlakirjaostud lõppevad III kvartali jooksul. Viimaste hinnatõuse puudutavate uudiste valguses ma ei imestaks, kui “kolmanda kvartali jooksul” tähendaks juba juulikuud. Sellega tekib võimalus astuda kiire hinnatõusu puhul järgmine loogiline samm, milleks on keskpanga intressimäärade tõstmine. Keskpanga intressimäärad on n-ö lühiajalised intressimäärad, aga võlakirjaostud ehk rahvakeeli “rahatrükk” mõjutavad eelkõige pikaajalisi intressimäärasid. Nii et keskpanga vaatest ei ole mõtet tõsta lühiajalisi intressimäärasid, kui me samal ajal ikkagi surume võlakirjaostudega pikemaajalisi intressimäärasid allapoole.
See tähendab, et viimastel kuudel on tõusujoones liikunud Euribori intressimäärad, millega on vahetult seotud nii eluaseme- kui ka ärilaenude intressimäärad. See samm pole kindlasti populaarne, kuid oleme Euroopa Keskpanga nõukogus kindlasti valmis tegema vajalikke otsuseid selleks, et euro ostujõudu pikas plaanis säilitada.
Euroala keskpankade ühine eesmärk on suunata euroala keskmist hinnatõusu. Kuna Eestis on hinnatõus euroala keskmisest mitme kraadi võrra kuumem, on kohaliku kiirema hinnatõusu ohjeldamiseks tähtis ka valitsuse rahanduspoliitika tark suunamine. Mõistagi on riigil vaja toetada rahaliselt kõige haavatavamas seisus inimesi, kelle toimetulekut mõjutab kõige vahetumalt just kütte- ja toidukulude kallinemine. Küll aga tasub poliitikakujundajatel olla ettevaatlik plaanidega, mille eesmärgiks on hüvitada hinnatõusu mõju väga suurele osale ühiskonnast. Kui toetusi jagada liiga laialdaselt, annaks selle riiklikult pakutava “täiendava raha” arvelt meie kõigi tarbimise suurendamine täiendavat hoogu niigi väga kiirele hinnatõusule. Seega on oht, et inimestele parimate kavatsustega appi tõtates muudame olukorra hoopis hullemaks.
Meil ühiskonnana ei ole teist mõistlikku alternatiivi, kui praegune kiire “Putini hinnatõus” üle elada ja samas toetada kõige raskemas seisus inimesi. Kiire hinnatõusu mõju Eestis aitab leevendada siiski päris kiire keskmine palgatõus võrreldes enamiku teiste Euroopa riikidega. Pärast Venemaa agressioonile järgnevat paratamatut majanduse kohanemist on aga põhjust arvata, et naaseme tavapärasesse olukorda, kus Eesti inimeste ostujõud aasta-aastalt paraneb.
Avafoto: Madis MĂĽller (Eesti Pank) Allikas: Kommentaar ilmus algselt Eesti Panga blogis.
NordenBladet – Eesti majandus- ja taristuminister Taavi Aas ja Soome majandusminister Mika Lintilä allkirjastasid vastastikuse mõistmise memorandumi, mis võimaldab sĂĽgiseks hankida regiooni ujuva veeldatud maagaasi (LNG) vastuvõtmise terminali.
“Headel naabritel on mõistlik suuri energiaprojekte ellu viia piiriĂĽleselt. Tegutseme Soomega ĂĽhisel gaasiturul ning uue maagaasi tarneallika tagamine on praegu meile mõlemale vajalik, et saaksime tugevdada energiajulgeolekut kogu piirkonnas ning teha lõpparve Venemaa päritolu gaasi tarbimisega,” ĂĽtles minister Taavi Aas.
Allkirjastatud ühiste kavatsuste memorandum sätestab, et ühine gaasi varustuskindluse projekt viiakse ellu võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt 2022. aasta lõpuks. Plaan on rentida ujuvterminal, mille taasgaasistamise võimekus aastas on vähemalt 30 teravatt-tundi. Riigid jagavad terminali kulud proportsionaalselt sellega, kui palju kumbki gaasi kasutab.
Ujuvterminali piirkonda toomisega tegelevad Eesti sĂĽsteemihaldur Elering ja Soomes Gasgrid. Plaani kohaselt tegutseb ujuvterminal edaspidi riigis, kelle terminali teenindav taristu valmib kiiremini ning edaspidi paikneb Inkoo sadamas.
Minister Aas rõhutas, et LNG ujuvterminali piirkonda toomine on ajutine varustuskindluse tagamise projekt. “Tegutseme praegu selle nimel, et saaksime juba eeloleval talvel hakkama ilma Venemaa päritolu gaasita. Olukord Euroopa gaasiturul on järjest ettearvamatum, ning muutub lausa päevadega. Seetõttu on mõistlik vajaliku kiire ajutise LNG vastuvõtuvõimekuse loomise ĂĽlesanne anda riikide gaasisĂĽsteemihalduritele, kelle ĂĽlesandeks on gaasi varustuskindluse tagamine. Lahenduse ajaline kestvus sõltub sellest, mis ajaks kinnitavad piirkonnas kanda juba pikaajalisemad turupõhised lahendused.”
Järgmise sammuna allkirjastavad Elering ja Gasgrid koostööleppe. Paralleelselt valmistatakse ette Paldiskisse kai ehitust ning käivad läbirääkimised sellega seotud tingimuste ja ujuvterminali rendi üle.
NordenBladet – SAS avab suvel Stockholmi ja Pärnu vahel hooajalise lennuliini. Kuigi Pärnu-Helsingi liinile peavad kohalikud spaad ilmselt peale maksma, siis Stockholmi liini puhul seda kohustust pole.
Vastrenoveeritud Pärnu lennujaam ongi suuremate reiside ootel, praegu peetakse sealt ühendust üksnes Ruhnu saarega.
Aga juba 5. maist hakkab lennufirma NyxAir tegema sealt kaks korda nädalas Helsingi lende.
Kohe pärast jaanipäeva lähevad lahti Stockholmi reisid. Lendab 70-kohaline lennuk ATR-72.
NordenBladet —Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas investeeringutoetuse eelnõu muudatuse, millega võimaldatakse mikro- ja väikeettevõtjatel toodete turustamiseks vajaliku seadme ostmist või ehitise ehitamist.
Maaeluminister Urmas Kruuse allkirjastas maaelu arengukava raames makstava mikro- ja väikeettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse määruse muudatuse, millega hakatakse toetama toodete turustamiseks vajaliku seadme ostmist või ehitise ehitamist.
Maaeluministri sõnul muudeti määrust sektori vajadusi arvestades. „Mikro- ja väikeettevõtjad on välja toonud, et oma toodete välisturgudele müümise osakaalu suurendamiseks on neil vaja teha lisainvesteeringuid turustamiseks vajalikesse seadmetesse ning ehitistesse. Alates 2015. aastast on mikro- ja väikeettevõtjad saanud toetust taotleda turustamiseks vajaliku seadme ostmiseks või ehitise ehitamiseks üksnes juhul, kui nad taotlevad toetust ka töötlemiseks vajaliku seadme ostmiseks või ehitise ehitamiseks. Määruse muudatusega võimaldatakse toetust taotleda ka üksnes turustamiseks vajaliku seadme ostmiseks või ehitise ehitamiseks, “ lisas minister.
Tegemist on „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ meetmega 4.2 „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks“. Meetme raames saavad toetust taotleda need mikro- ja väikeettevõtjad kuni 40% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest, kelle tegevusalaks on toiduainete tootmine (EMTAK-i jao C alajagu 10) või joogitootmine (EMTAK-i jao C alajagu 11). Toetuse maksimaalne suurus on 750 000 eurot ühe taotleja kohta kogu arengukava programmiperioodi jooksul
