Pühapäev, juuli 6, 2025

EESTI UUDISED

Eesti: Sotsiaalministeeriumil on plaan uuendada ohvriabi sĂĽsteemi

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele uue ohvriabi seaduse eelnõu, mille järgi saab abi senisest rohkem ohvreid ning paraneb ĂĽldine ohvriabini jõudmine. Eelnõule oodatakse tagasisidet hiljemalt 16. mail.

Aastas registreeritakse Eestis üle 15 000 lähisuhtevägivalla juhtumi, kuid ohvriabi teenustele jõuab oluliselt vähem inimesi, kui on uuringute ja statistika järgi kannatanuid, ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

“Seksuaalvägivald on väga varjatud probleem, ka selle osas näitavad elanikkonna uuringud hoopis suuremat kannatanute hulka kui ametlik statistika. Seetõttu oleme otsustanud tagada traumast taastumist toetava vaimse tervise abi perevägivalla ja seksuaalvägivalla ohvritele sõltumata sĂĽĂĽteomenetlusest,” selgitas Riisalo.

Ohvriabi seaduse muutmise eesmärk on parandada vägivalla, kuriteo või kriisijuhtumi ohvritele osutatavate ohvriabiteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning muuta kuriteoohvrite hüvitiste taotlemise süsteem selgemaks. Seetõttu on kavas anda sotsiaalkindlustusametile õigus suure riskiga perevägivalla ohvrite puhul vahetada andmeid teiste ohvrit abistavate asutuste ja spetsialistidega.

Vägivallakuriteo ohvrite toetuse arvutamisel ei arvestata plaani kohaselt edaspidi hüvitisest maha riiklikke toetusi ja tööealistel ohvritel ei ole vaja läbida töövõime hindamist töötukassas.

Eelnõuga plaanitud muudatused maksaksid 2023. aastal ligi 1,9 mln, 2024. aastal 2,4 mln ja 2025. aastal ligi 3 miljonit eurot. Samal ajal on ainuüksi perevägivalla iga-aastasteks kuludeks hinnatud vähemalt 116,5 miljonit eurot. Selle summa sees on tervishoiuteenused, õiguskaitse kulud, sotsiaalteenused, füüsiline ja emotsionaalne kahju ning muud kulud.

Eelnõu järgi luuakse andmevahetuse õiguslikud alused, et tagada abi ka kõige raskemas olukorras ohvritele, kes erinevatel põhjustel ei suuda iseseisvalt abi otsida.

Pere- ja seksuaalvägivalla ohvritel on edaspidi psühholoogilise abi saamise eelduseks abivajadus, mitte süüteomenetluse alustamine.

Eelnõus on sätestatud nõuded ka ohvriabi osutajate haridusele ja täiendkoolitusele, eesmärgiga tagada, et haavatavas olukorras inimestega töötaksid asjakohase ettevalmistuse saanud spetsialistid.

Avafoto: Signe Riisaslo (NordenBladet)

Eesti: Ööpäevaga lisandus 148 koroonapositiivset, haiglaravil on 152 nakatunut

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Viimase ööpäeva jooksul analĂĽĂĽsiti 1587 testitulemust, millest 148 osutus positiivseks. 25. aprilli hommikuse seisuga on haiglas 152 koroonaviirusega nakatunud patsienti. Neist 61 vajab haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu, nendest omakorda 35 ehk 57,4% on vaktsineerimata ja 26 ehk 42,6% on lõpetatud vaktsineerimiskuuriga.

Viimase 7 päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta haiglasse sattunud keskmiselt 0,5 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta haiglasse sattunud keskmiselt 1,6 vaktsineerimata inimest päevas.

Ööpäeva jooksul avati haiglates 21 uut haigusjuhtu, millest 2 juhul vajasid patsiendid hospitaliseerimist sümptomaatilise COVID-19 tõttu. Viimase seitsme päeva jooksul on haiglaravile lisandunud keskmiselt 6,6 sümptomaatilist COVID-19 patsienti päevas. Suri kaks koroonaviirusega nakatunud inimest: 57-aastane mees ja 102-aastane naine.

Viimase 7 päeva jooksul on 100 000 täielikult vaktsineeritud elaniku kohta nakatunud keskmiselt 20 vaktsineeritud inimest päevas ja 100 000 vaktsineerimata inimese kohta nakatunud keskmiselt 26 vaktsineerimata inimest päevas.

Ööpäeva jooksul manustati 65 vaktsiinidoosi, neist uusi vaktsineerimisi alustati 15. Tänahommikuse seisuga on lisa- või tõhustusdoosi saanud 451 745 inimest. Kogu Eesti elanikkonna hõlmatus kahe vaktsiinidoosiga on 63,5%.

Terviseamet tuletab meelde, et Covid-19 põhjustava koroonaviiruse Sars-CoV-2 leviku vältimiseks tuleb hoolikalt käsi pesta, haigena koju jääda ja kaaskodanikele piisavalt hingamisruumi jätta.

Koroonaviirus levib nakkuslikult inimeselt inimesele eelkõige lähikontakti teel. Lähikontaktiks loetakse olukorda, kus inimesed on 15 minuti vältel teineteisele lähemal kui kaks meetrit.

Siseruumides on nõutud kaitsemaski kandmine, mida ei saa enam asendada suu ja nina katmisega salli, krae või muuga. Rangelt soovituslik on kasutada meditsiinilisi või nendega võrdsustatud maske, kuna nende kasutamine tõkestab koroonaviiruse õhu kaudu edasikandumist väga tõhusalt.

Kaubanduses ja teeninduses ja üritustel peavad maskikandmise kohustuse täitmist hakkama jälgima ka teenusepakkujad ja kauplejad, kelle alal või ruumides inimene viibib. Ilma maskita inimesi siseruumides üritusele, müügi- või teenindusalale lubada ei tohi.

Inimesed, kes ei saa maski kanda tervislikel põhjustel, peavad seda arsti vastava otsusega tõendama.

Kaitsemaski kandmine on rangelt soovituslik nii vaktsineeritud ja haiguse läbipõdenud inimestele kui ka lastele alates 12. eluaastast ka kontrollitud üritustel, näiteks teatris, kinos, kontserdil.

Eesti: Arvo Pärdi Keskuse stipendiaadid on Ivar Põllu ja Iraani helilooja Golfam Khayam

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Sel aastal annab Arvo Pärdi Keskus välja kaks stipendiumit loometööks Arvo Pärdi Keskuses. Residendistipendiumi saavad Eesti dramaturg, lavastaja ja teatritegelane Ivar Põllu ning Iraani helilooja ja kitarrist Golfam Khayam.

“Hea meelega oleksime andnud välja rohkem stipendiume, sest taotlejad oli kõrgel tasemel ja väga raske oli sedavõrd heade kanditaatide vahel valikut teha,” sõnas Arvo Pärdi Keskuse tegevjuht Anu Kivilo. “Muusikavaldkonna kunstnikest jäi lõpuks sõelale ida ja lääne muusikatraditsioone ĂĽhendav Iraani päritolu helilooja ja muusik Golfam Khayam. Otsingulise lähenemise poolest tuntud Ivar Põllu ĂĽllatas žüriid originaalse ideega, millele residentuuri ajal pĂĽhenduda.”

Tänavu lavastuse “Serafima + Bogdan” eest Eesti Teatriliidu lavastajaauhinna pälvinud Ivar Põllu on tunnustatud ja viljakas dramaturg ja lavastaja. Ta on Tartu Uue Teatri asutaja ja loovjuht, teinud muusikalisi ja lavakujundusi ning kirjutanud teatriarvustusi.

Helilooja ja instrumentalist Golfam Khayam on omandanud magistrikraadi kitarri alal USA-s ning magistrikraadi kompositsiooni ja interpretatsiooni alal Genfi muusikakõrgkoolist Ĺ veitsis. Ta on võitnud rahvusvahelise heliloojate rostrumi kategoorias “Windows on the World” (“Aken maailma”) ning alates 2016. aastast teeb ta instrumentalistina koostööd tunnustatud plaadifirmaga ECM.

Stipendiumile saabus 81 taotlust üle maailma 31 riigist Põhjamaadest Ladina-Ameerikani. Arvo Pärdi Keskus avas residentuuriprogrammi 2021. aastal. Tänavu antakse välja kaks stipendiumi, millest üks on ette nähtud muusikavaldkonna ning teine mõne muu kunstiliigiga tegelevale loovisikule.

Residentuuri kestus on 1 kuni 4 nädalat, stipendium katab residendi transpordikulud, majutuse lähedal asuvas LaSpa hotellis ning sisaldab ka päevaraha.

Eesti: President Alar Karis: Täna on end arvele võtnud ligi 3800 Ukraina põgenikku

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Töötukassal on täna pakkuda 8780 töökohta, kuid ka registreeritud töötus kasvab, kirjutab president Alar Karis oma ametlikul Facebooki kontol.

Märtsis otsis tööd umbes 46 000 inimest. Töötukassa annab oma panuse, et tööandjad ja tööotsijad kokku viia. Käisin uurimas, mis tööd pakutakse ja kuidas edeneb Ukraina sõjapõgenike töölevõtmine. Selgus, et töötuna on täna end arvele võtnud ligi 3800 põgenikku Ukrainast, mis moodustab kõigist tööotsijatest umbes 8 protsenti. Rõõmustav oli kuulda, et Eestisse jõudnud põgenikest suur osa valdavalt kõrgharidusega naistest on juba endale tööd leidnud. Eriti tore, et mõned saavad siin jätkata ka erialast tööd näiteks õpetajana või kliinilise psühholoogina, aga paljud soovivad ka ajutist tööd, sest tahavad esimesel võimalusel kodumaale tagasi pöörduda. Keeruline on kindlasti töökohtade, koolikohtade ja elukohtade ühildamine.

Eesti: Kumu kunstimuuseum avab Lembit Sarapuu isikunäituse “Tegelikkus ja tõelisus”

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Kumu kunstimuuseum avab neljapäeval, 28. aprillil Lembit Sarapuu isikunäituse “Tegelikkus ja tõelisus”, mis teeb sissevaate kunstniku loomingusse läbi kuue aastakĂĽmne. Kokku on näitusel ĂĽle 130 teose: vanim teos pärineb aastast 1961 ning uusim aastast 2021.

Näituse ajal 92-aastaseks saava Lembit Sarapuu (snd 1930) maalimislaadi on tema 60 aasta pikkuse kunstnikutee jooksul seostatud nii naivismi, transavangardi kui ka postmodernismiga. Sarapuu teosed kuuluvad paljudesse era- ja muuseumikollektsioonidesse ning teda on autasustatud mitmete riiklike preemiatega.

“Sarapuu loomingu ĂĽhes otsas on lihtsad maastikud, aktid ja portreed, teises otsas seksuaalsed, brutaalsed ja grotesksed mĂĽtoloogilised sĂĽĹľeed ning keskel igapäevaelu ja inimeksistentsi käsitlevad allegoorilised, iroonilised ja vaimukad kujutised,” kirjeldas näituse kuraator, kunstiteadlane Anders Härm.

“Oma loomingut on ta ise mõtestanud pendeldamisena elu tegelikkuse ja elu tõelisuse kujutamise vahel, millest on tuletatud ka näituse pealkiri,” lisas ta.

Sarapuu tuli Eesti kunstiellu 30-aastase mehena 1960. aastate esimeses pooles pärast lĂĽhikest sõjaväelase karjääri 1950. aastatel ja Eesti NSV riikliku kunstiinstituudi maali eriala lõpetamist 1961. aastal. Enn Põldroosi ja Olav Marani põlvkonnakaaslasena suhtles ta ka nooremate, rĂĽhmitusse ANK ’64 kuulunud kunstnikega, kuid leidis oma joone naivismi ja vararenessansliku kunsti kaudu.

“Sarapuu katsetas 60ndatel lĂĽhidalt nii nn karmi stiili kui pisut hiljem ka soosterliku sĂĽrrealismiga, kuid otsustas nõukogude kunsti ametlikust liinist hälbimiseks leida omaenda ja sealjuures ĂĽsna ĂĽksildase tee,” kirjeldas Härm.

Näitusega kaasnevad publiku- ja haridusprogrammid. Näitus jääb külastajatele avatuks 18. septembrini 2022.

Avafoto: Lembit Sarapuu “Läänemere sĂĽnd” (1993)

1...175176177...735Page 176 of 735