NordenBladet – Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis koduturule ja ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis mais võrreldes eelmise aastaga 33,7 protsenti.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Germo Valgenbergi sõnul mõjutas indeksit aastases võrdluses eelkõige hinnatõus elektri- ja soojusenergia varustamises, puidutöötlemises ja puittoodete, toiduainete ning metalltoodete tootmises.
“Töötlevas tööstuses oli hinnatõus kokku 24,0 protsenti, sealhulgas toiduainete tootmises 21,2 protsenti”, lisas Valgenberg.
Mais võrreldes aprilliga kasvas tootjahinnaindeks 3,1 protsenti.
Võrreldes aprilliga mõjutas indeksit enam hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, elektri- ja soojusenergiaga varustamises ning toiduainete tootmises.
Ekspordihinnaindeks kasvas mais võrreldes aprilliga 3,3 protsenti. Kõige rohkem tõusid elektrienergia, naftasaaduste ja ehitusmaterjalide hinnad.
Võrreldes 2021. aasta maiga suurenes ekspordihinnaindeks 27,7 protsenti.
Impordihinnaindeks kasvas mais võrreldes eelneva kuuga 2,5 protsenti. Enim tõusid hinnad elektrienergial, naftasaadustel ja kemikaalidel.
Võrreldes 2021. aasta sama kuuga suurenes impordihinnaindeks 30,1 protsenti.
NordenBladet —Eesti Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) delegatsioon osaleb ENPA juunisessiooni töös Strasbourgis, kus arutatakse julgeolekuolukorda Euroopas.
Eesti delegatsiooni juht Maria Jufereva-Skuratovski ütles, et Euroopa julgeolek muutus drastiliselt 24. veebruaril, mil Venemaa alustas oma laiaulatuslikku sõjalist agressiooni Ukrainas. „Olukorra ohtlikkust ja mõju kogu regiooni julgeolekule on Euroopas teistest selgemini teadvustanud Balti riigid. Praegu on eriti oluline hoida kogu Euroopa ühisrinnet Venemaa alustatud sõja vastu Ukrainas ja koordineerida ühist tegevust Euroopa julgeoleku kindlustamiseks,” lisas ta.
Täna arutab assamblee valimisi Serbias ning erakondade rolli kaasatuse ja mitmekesisuse suurendamisel. Homme käsitletakse Euroopa Nõukogu rolli muutunud julgeolukorras Euroopas, inimõiguste tagamist Põhja-Kaukaasias ning poliitvangide kohtlemist Venemaa Föderatsioonis.
Kolmapäevase istungi keskne teema on Venemaa agressioon Ukraina vastu, rände humanitaartagajärjed ning ilma saatjata pagulaslaste kaitse.
Esmaspäeval kohtuvad Strasbourgis ka Põhja- ja Baltimaade (NB8) delegatsioonide juhid, kes arutavad samuti julgeolekuolukorda Euroopas.
ENPA osaistungi töös osaleb ka ENPA Eesti delegatsiooni liige Urmas Reitelmann.
NordenBladet – Merko Ehituse ja GRK Infra esindajad andsid Võrumaal politsei- ja piirivalveametile üle väljaehitatud piirilõigu, mis algab Eesti, Läti, Venemaa kolmikpunktist ning kulgeb kuni Luhamaa piiripunktini.
Nii ehitaja kui ka tellija tõdesid, et piiritaristu ehitamine kohati soisele pinnasele nõudis tavalisest keerukamaid insenertehnilisi lahendusi.
“Kaks aastat tagasi algas siin tõsine ehitus ja see on päris suur piirilõik. See on valmis tehtud kahe aastaga, mis oli esialgu plaanis valmis teha kolme aastaga, ehitaja on tubli olnud. Piirivalvurid teevad oma tööd suure südamega ja tänastes oludes, mis nende jaoks on tunduvalt soodsamad ja paremad, on siin rajatised, tehnoloogia tuleb, on võimalik paremini patrullida, ennetada ja paremini piiririkkujaid kinni pidada,” rääkis siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits.
NordenBladet – Sel ja järgmisel aastal tähistab Päästeamet koostöös kohalike omavalitsustega Eesti suuremates linnades avalikud varjumiskohad rahvusvahelise tsiviilkaitse märgistega, esimesed märgid paigaldati Vabaduse väljaku maa-aluse osa sissepääsudele.
„Muutunud julgeolekuolukord Euroopas ja sõda Ukrainas on näidanud selgelt, kui oluline on inimeste ja riigi kriisideks valmisolek ning elanikkonnakaitse roll riigikaitses. Julgeoleku tugevdamine on tervikülesanne ning seetõttu eraldas valitsus Siseministeeriumile 2022. aasta lisaeelarvega 62 miljonit eurot. Sellest 23 miljonit läks elanikkonnakaitse ja sisejulgeoleku tugevdamiseks. Lisaks tegi valitsus aprillis otsuse eraldada elanikkonnakaitse tugevdamiseks täiendavad 30 miljonit eurot ka 2023. aastasse,“ märkis kaitseminister Kalle Laanet siseministri ülesannetes. „Lisarahastuse esimesed tulemid on ka vaikselt valmimas ning täna sai Tallinnas tähistatud esimene varjumiskoht,“ ütles minister.
Tallinnas on esialgu välja valitud 23 avalikku varjumiskohta, need tähistatakse märgistega juuni jooksul. Avalikud varjumiskohad saavad peatselt välja valitud ja märgistatud ka teistes suuremates linnades.
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on viimased aastad esitanud meile väljakutseid ja nagu koroonapandeemia ilmekalt näitas, ei sõltu need riigipiiridest. „Paraku muutuvad kriisid üha keerulisemaks ning me peame ühiskonnas suurendama vastupanuvõimet mistahes tulevaste raskuste suhtes,“ sõnas Kõlvart. „Suurima rahvaarvuga omavalitsusena oleme valmis igakülgseks koostööks, et panustada ja tagada oma elanike ja külaliste turvalisusesse ning suurendada meie kõigi valmisolekut ja teadlikkust võimalike kriiside suhtes. Seda perspektiivi peab Tallinna linn silmas ka kavandatavate suurprojektide ja -arenduste puhul otsuseid tehes ning just seetõttu otsustasime tuua ka Tallinna Haigla projekteerimisse tagasi teise maa-aluse korruse rajamise. Nii saame tõsta meie tervishoiu kriisivalmidust ja panustada täiendavalt haiglate kui elutähtsa teenuse toimepidevusse, et meditsiiniteenused oleksid tagatud ka eriolukorras.“
Esmaste avalike varjumiskohtade valikul on peetud silmas, et need kuuluksid kohalikule omavalitsusele, tehnilise seisukorra kontrollis üle Päästeamet.
Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu sõnul on nelja suurema linna avalike varjumiskohtade välja selgitamine alles algus, need tuleb leida, kontrollida ja tähistada ka teistes linnades. Avalike varjumiskohtade ettevalmistamisega paralleelselt on töös ka sireenidel põhineva ohuteavitussüsteemi loomine.
Tammearu lisas, et lisaks majade ja tehnikaga tegelemisele on sama oluline ka tegeleda inimestega. „Igaüks peab teadma, kuidas ennast ja oma lähedasi ohu eest kaitsta. Mida ta peab enne ära tegema, et kriisiks valmis olla ning kuidas käituma, kui mingi oht parasjagu ähvardab. Elanikkonnakaitsel ongi neli tasandit – inimene, kogukond, omavalitsus ja riik. Kui igaüks teeb ära enda osa ja veel natuke, siis oleme valmis igaks kriisiks,“ ütles Tammearu.
Avalikud varjumiskohad on mõeldud ohu korral kõigile abivajajatele ning need on tähistatud tsiviilkaitse märgiga. Varjumiskohtade asukohad peavad olema teada nii omavalitsustele kui ka elanikele.
Varjumine võib olla vajalik sõjalise ohu korral, aga ka muu ohu, näiteks ekstreemne ilmastik, suur põleng, keemiarünnak, massirahutused jms korral. Erinevate ohtude puhul on ka käitumisjuhised erinevad, näiteks ekstreemsete ilmaolude korral piisab ka lihtsalt siseruumidesse minekust ja akende-uste sulgemisest. Seetõttu tulebki alati kuulata riigi antavaid juhiseid ning käituda vastavalt nendele.
NordenBladet – Valitsus tunnistas kehtetuks korralduse, millega nõuti kolmandatest riikidest saabunud kodanikelt COVIDi tõendit ehk tõendit vaktsineerituse, läbipõdemise või enne Eestisse saabumist tehtud negatiivse tulemusega koroonatesti kohta. Ühtlasi võttis valitsus teadmiseks, et 1. juulist lõpetab kehtivuse ka COVIDi karantiinikorraldus.
Terviseameti hinnangul ei ole praegu tõenäoline, et kolmandate riikide kodanike hulgas on nii märkimisväärsel hulgal nakatunuid, et see mõjutaks epidemioloogilist olukorda Eestis.
Riigipiiri ületamist reguleerinud korralduse kehtetuks tunnistamisega kaovad piirangud, mis puudutasid väljastpoolt Euroopa Liitu, Euroopa Majanduspiirkonda, Šveitsi, Ühendkuningriiki, Andorrat, Monacot, San Marinot ja Vatikani saabuvaid kolmandate riikide kodanikke.
COVID-19sse haigestumine on kogu maailmas langustrendis. Euroopa Liidu 27 liikmesriigist on COVIDiga seotud reisipiirangutest loobunud 18 riiki, samuti Norra, Island, Šveits ja Ühendkuningriik.
Eestis on koroonaviiruse leviku risk alanenud 7 päeva keskmise hospitaliseerimise vaatest rohelisele ehk madalale tasemele.
Valitsuse kommunikatsioonibüroo avaldab tänase korralduse ja seletuskirja kodulehel kriis.ee. Korraldus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
Lisaks võttis valitsus teadmiseks, et COVIDi karantiini korraldus lõpetab kehtivuse 1. juulist. Selle korraldusega olid seatud piirangud COVIDi haigetele ja COVIDi tõendita lähikontaktsetele. Edaspidi peavad COVIDi haiged lähtuma arsti ettekirjutustest.
