Esmaspäev, juuni 30, 2025

EESTI UUDISED

UURING: Käesoleval suvel plaanib 45% Eesti inimestest välismaale puhkama sõita

NordenBladet – Kätte jõudnud puhkuste aeg ja pandeemia taandumine viivad inimestel mõtted aina enam sellele, kus ja kuidas veeta suvepuhkus. Võrreldes möödunud aasta sama ajaga on oluliselt kasvanud nende eestlaste arv, kes soovivad suvel välisriike külastada, selgus If Kindlustuse poolt läbi viidud uuringust.

Kui möödunud suvel külastas välisriike puhkuse eesmärgil 17% Eesti inimestest, siis tänavu suvel plaanib seda teha koguni 45% vastanutest. 25% inimestest eelistab välisriikide asemel siseturismi ja 30% vastanutest ei ole veel otsust teinud.

If Kindlustuse isikukindlustuse tootejuhi Kairit Luhti sõnul on märgata olulist tõusu inimeste huvis reisida. Kui kahel viimasel aastal jäi hulk puhkusereise pandeemia tõttu ära, siis nüüd on paljudel seda rohkem huvi reisida.

„Puhkuse eesmärgil soovib naaberriike külastada 21% Eesti inimestest ja kaugemaid paiku Euroopas lausa 28% vastajatest. 6% inimestest plaanib reisisihiks väljaspool Euroopat asuvat paika,“ täpsustas Luht.

Suviste reiside puhul eelistatakse ranna- või linnapuhkust

Kolmandik reisijatest tahab välismaale suunduva puhkusereisi ajal rannas aega veeta. Sama palju on neid, kes soovivad külastada linnu ja mitmesuguseid vaatamisväärsusi. Loodusesse eelistab matkama minna 20% reisijatest ja 10% kavatseb reisi käigus külastada mõnda kultuuriüritust, näiteks kontserti või näitust.

„Enamik reisijatest õnneks tajub reisikindlustuse vajadust, näeme kindlustajate arvu suurenemist aastast aastasse. Pandeemia tekitas huvi COVID-19 kaitsega reisikindlustuse vastu,“ selgitas Luht. „Kindlasti võiks mõelda ka selle peale, mida reisil teha soovitakse. Näiteks vastas 4% reisile minejatest, et nad harrastavad sihtkohas sukeldumist, mõnda veespordiala või ekstreemsporti. Neil inimestel tasub kindlasti reisikindlustust sõlmides täpsemalt uurida, et kas vastav kaitse on lepingus kaasas, ja kui pole, siis on mõistlik see juurde valida.“

Noored on väga aktiivsed reisijad

Uuringust selgus, et kõige rohkem soovivad välisriikides puhata noored vanuses 18–24 aastat. Neist koguni 61% võtab sel suvel ette reisi mõnda välisriiki. Teistest vähem soovivad välismaale puhkusele sõita 45–65aastased, kuid ka nende hulgas kavatseb seda teha 35–40% vastanutest.

Võrdluses teiste Balti riikide elanikega näitas uuring, et Leedu inimesi paelub teistest märksa rohkem siseturism. Välisriike soovib puhkuseks külastada 36% leedukatest, Eestis ja Lätis on vastav näitaja 45%. Lätlased eelistavad teistest enam naaberriikide külastamist, Eesti inimesed aga kipuvad lõunanaabritest rohkem kaugematesse Euroopa riikidesse.

If Kindlustuse poolt Eestis, Lätis ja Leedus läbi viidud uuringus osales pisut rohkem kui 1000 inimest igast riigist.

Maailma majandus: USA intressitõus kergitas aktsiaturgusid

NordenBladet – USA föderaalreservi kolmapäevane otsus tõsta ootamatult järsult intressimäärasid ning märguanne, et intresse võidakse veelgi tõsta, andis tõuke ka aktsiahindade tõusule USA ja Aasia turgudel.

USA keskpanga teate järel sulgusid kõik Ühendriikide börsid kolmapäeval kõrgemal tasemel.

S&P 500 indeks kasvas 54,51 punkti ehk 1,5 protsendi võrra, sulgudes tasemel 3789,99. Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis 303,7 punkti ehk 1 protsent ja sulgus 30 668,53 punkti tasemel. Nasdaqi indeks suurenes 270,81 punkti ehk 2,5 protsendi võrra ja sulgus 11 099,15 protsendi juures. Väiksemate ettevõtete aktsiate indeks Russell 2000 kasvas 23,31 punkti ehk 1,4 protsendi võrra ja jõudis tasemele 1731,14 punkti.

Ameerika Ühendriikide turgude järel tõusid ka neljapäeval avanenud Aasia aktsiaturud. Hongkongi aktsiaturg langes siiski pisut tagasi, kui sealsed võimud olid teatanud kavatsusest järgida USA Föderaalreservi otsust.

Jaapani Nikkei 225 indeks suurenes 1,4 protsenti, Lõuna-Korea börsiindeks Kospi tõusid 1,3 protsenti ja Hiina Shanghai börsiindeks liikus üles 0,2 protsendi võrra.

Hongkongi börsi indeks Hang Seng avanes ühe protsendi võrra kolmapäevasest sulgemishinnast kõrgemal, kuid langes hiljem 0,5 protsenti allapoole kolmapäevast taset.

Hang Sengi indeksi languse põhjuseks peetaks Hongkongi võimude otsust tõsta sarnaselt USA-ga sealseid intressimäärasid.

USA föderaalreserv tõstis kolmapäeval intressimäärasid 0,75 protsenti, mis on oodatust suurem samm. Viimati tõsteti intressimäärasid nii palju 1994. aastal.
Föderaalreservi otsus tõstab intressimäära, mida pangad üksteiselt laenamise eest küsivad, 1,5 kuni 1,75 protsendini.

Föderaalreservi otsust tõukas tagant inflatsioon, mis ei näita möödunud nädalal avaldatud andmete järgi leevenemise märke.

UURING: Iga teine Eesti noor soovib saada ettevõtjaks, selgus kõige populaarsem valdkond

NordenBladet – Kantar Emori tehtud uuringust selgus, et pea iga teine Eesti noor soovib saada ettevõtjaks ja valdkondadest osutus populaarseimaks infotehnoloogia.

Kantar Emori uuring avab samuti, mis ärisuunad noori enim huvitavad. Populaarseimad valdkonnad on tulevaste asutajate seas IT ja tehnoloogia, millele järgnevad finantsarvestus, turundus, reklaam, disain ja toitlustus. Neiud eelistavad ettevõtlust alustada eelkõige disaini, toitlustuse ja meelelahutuse või turismi valdkonnas. Noormehi huvitavad ennekõike IT, äri ja turundus.

Noori tõmbab ettevõtlusalase karjääri poole paindlikkus tööaja suhtes, mida peab väga oluliseks 61 protsenti vastanuist. Peaaegu sama palju tähtsustatakse loomingulist vabadust (58 protsenti). Mõne ühiskonna probleemi leevendamist ning millegi ära tegemist nimetas väga olulisena 44 protsenti, rahalist aspekti ehk võimalust palju teenida tõi välja 41 protsenti. Noored, kes ettevõtlusalast karjääri ei kaalu, tõid peamise põhjusena välja huvi puudumise (63 protsenti). Hea idee või vajalike teadmiste või oskuste puudumist nimetas vastavalt 43 protsenti ning 40 protsenti. Ettevõtlusega kaasneva suure vastutuse tõi välja kolmandik (34 protsenti) vastanuist.

Samaaegselt noorte ettevõtluskonkursiga uuris Kantar Emor rahvusvahelise tehnoloogiaettevõtte Wise’i tellimusel kolmandat korda läbi uuringu noorte eelistusi tulevase tööelu kohta. Selgus, et üha enam firmasid panustab noorte ettevõtlushuvi tõstmisesse ning uuringu tulemused näitavad toetava keskkonna mõju olulisust.

Eesti: 17. – 19. juunini toimub Tallinnas Euroopa Disainifestival

NordenBladet – 17. – 19. juunini toimub Tallinnas Euroopa Disainifestival, mis toob Eestisse kokku enam kui 100 tippdisainerit kogu maailmast. Festivali kulminatsiooniks saab laupäeval Kultuurikatlas toimuv Euroopa disainiauhindade gala, kus tunnustatakse Euroopa parimaid. Teiste seas on nomineeritud neli Eesti disainibürood.

„Disainifestivali tuum on viia kokku disainereid ja valdkonna huvilisi Euroopast ja kaugemaltki. Kohalikele disaineritele annab see võimaluse suhelda, vahetada kontakte ja ideid maailma tippudega otse koduukse all. Saame rahvusvahelisel tasandil tutvustada, kuidas meie disainibüroodel läheb ning milline on disainerite võimekus Eestis ,“ rääkis sündmuse peakorraldaja Eesti Disainikeskuse juhataja Tiia Vihand.

„European Design Awardsi võiks võrrelda disainerite olümpiaga – tegemist on ühe laiahaardelisema disainerite tunnustamise üritusega maailmas,“ märkis Tiia Vihand. „Konkursile esitati sel aastal üle 1400 töö 34 erinevast riigist. Eestist laekus 50 projekti, mis on meie kõigi aegade rekord ning nominentide hulka jõudis neist neli disainibürood: DUX, Velvet, Neway ja Platvorm.“

Samas rõhutab Vihand, et festival ei ole mõeldud vaid eriala inimestele. „Kavas on mitmeid näitusi ja tasuta tegevusi linnaruumis. Ka töötubadest ning konverentsist on oodatud osa võtma kõik, kes soovivad rohkem teada saada disainist ja selle kasutamise võimalustest. Esinejate seast leiab tõelisi staare sh mitu TED-konverentside esinejat ning teemad, mida käsitletakse, kõnetavad samuti laiemat publikut, sh innovatsioon, eetika, tulevikutehnoloogia, jätkusuutlikkus jm,“ selgitas Tiia Vihand.

Festivali raames avatakse näitus „Rääkiv linnaruum. Graafiline disain ja tüpograafia Tallinna linnaruumis‘‘, mis koosneb ligi 40 eriilmelisest graafilise disaini ja tüpograafia näitest, mis on eksponeeritud nii Tallinna linnakeskkonnas kui veebipõhises kaardirakenduses. Näituse avamine toimub 17. juunil kell 13.00 Eesti Kunstiakadeemias.

Laupäeval toimuva disainikonverentsi „Beyond Design“ peaesinejad on: disainer, sotsioloog ja jätkusuutlikkuse provokaator Leyla Acaroglu, futurist Angela Oguntala, disaini-ja tehnoloogiaalane eetik prof. Ariel Guersenzvaig, loominguline strateeg ja probleemilahendaja Marksteen Adamson jt.

Kolmepäevase festivali programm koosneb töötubadest, näitustest, disaini jalutuskäikudest, disainibüroode avatud ustest ning vestlustest ja kulmineerub laupäeva õhtul Kultuurikatlas toimuva European Design Awards 2022 tseremooniaga, kus tunnustatakse Euroopa parimaid disainibüroosid.

Festivali programmiga saab täpsemalt tutvuda Eesti Disainikeskuse kodulehel: https://disainikeskus.ee/et.

Euroopa disainifestival 2022 toimub ED-Awards ja Eesti Disainikeskuse koostöös. Alates 2007. aastast on ED-Awards kokku toonud säravaimad Euroopas tegutsevad graafilise disaini, digitaalse disaini, teenusedisaini jt disainivaldkondade inimesed. ED-Festival on varasemalt toimunud sellistes linnades nagu Stockholm, Zürich, Rotterdam, Helsingi, Istanbul, Viin, Porto ja Oslo.

Eesti on vastu võtnud 42 257 Ukraina sõjapõgenikku

NordenBladet – Eesti on alates 27. veebruarist vastu võtnud 42 257 Ukraina sõjapõgenikku, ajutise kaitse taotlusi on kokku registreeritud 27 489 inimesele.

6.-12. juunini saabus Eestisse 1969 sõjapõgenikku (sh 333 last). Neist 1082 inimest oli transiidil ehk nad soovivad Eestist edasi liikuda. Eestisse jääda soovijaid lisandus seega nädalaga 887.

Alates sõja algusest 24. veebruaril on Ukrainast piiri ületanud 7,3 miljonit inimest. Põgenikena on neist registreeritud 4,9 miljonit. Ajutise kaitse taotlusi on antud 3,2 miljonile.

Kõige rohkem on sõjapõgenikke siirdunud Poola – 1,15 miljonit inimest 9. juuni seisuga.

Eesti on vastuvõetud põgenike koguarvult Euroopas 21. kohal, kuid meie rahvastiku arvu silmas pidades eespool.