NordenBladet — Balti Assamblee (BA) Eesti delegatsioon osales täna assamblee 41. istungjärgul ja 28. Balti Nõukogul Riias, kus Läti andis BA juhtimise teatepulga üle Eestile ning BA valis uueks presidendiks BA Eesti delegatsiooni esimehe Aadu Musta.

BA Eesti delegatsiooni aseesimehe Sven Sesteri sõnul võtab Eesti eesistumise üle tugeva tahtega jätkata vastupanuvõimelise, turvalise, usaldusväärse ja jätkusuutliku Balti regiooni ülesehitamist, mis on eriti oluline ajal, mil Euroopas on käimas sõda. „Jõudude ühendamise kaudu on meil ka suurem võimekus ja võimalused tegeleda Venemaa sissetungist põhjustatud probleemidega, milleks on näiteks majandus- ja humanitaarkriis, energiajulgeolek, valeinformatsioon ja üldine mure Balti riikide julgeoleku pärast,“ sõnas ta.

„Teine probleem, millega peame 2023. aastal tegelema, on ülemaailmne kliimasoojenemine, mis toob kaasa katastroofilisi tagajärgi nagu liikide väljasuremine ja suurenenud ebavõrdsus,“ lisas Sester ja täpsustas, et rohepööre peab olema samal ajal tõhus ja kõigi suhtes õiglane. Samuti on tema sõnul ülioluline tegeleda haridus- ja kultuuriprobleemidega, kultuurisidemete ja meediakoostöö, kutse- ja tehnikahariduse ning kultuuri- ja haridusasutuste vahelise koordineerimise tugevdamisega. Ühtlasi on Balti Assamblee ka edaspidi silla rollis idapartnerlusriikide ning Põhjamaade, Beneluxi ja Visegradi riikide ja teiste Euroopa riikide vahel.

BA istungjärgul esinenud Riigikogu esimees Jüri Ratas sõnas oma kõnes, et Balti riikide koostööd julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas on juba pikalt peetud Balti ühtsuse üheks säravamaks näiteks. „Venemaa agressioonist alates on Balti riigid julgeolekuvaldkonnas eriti silmapaistvalt tegutsenud ning teinud tihedamat koostööd kui kunagi varem. Meie toetus Ukrainale on olnud tuntav, nähtav ja kuuldav ning maailma mastaabis väga märkimisväärse suurusega,“ sõnas Ratas. Ta toonitas, et tihe koostöö regiooni heidutuse ja kaitse tugevdamisel on oluline osa ka NATO kollektiivkaitse arendamisest. „Ühiselt saame võimendada oma sõnumeid NATO liitlastele, juhtida tähelepanu regiooni julgeoleku kitsaskohtadele ja kinnitada Balti riikide pühendumust tagada riigikaitse jätkusuutlik rahastus,“ sõnas ta.

Ratas märkis, et lisaks julgeolekukriisile vajab selget ja edasiviivat lahendust viimaste aastakümnete suurim energiakriis. „Vajame hädasti uusi ja alternatiivseid energiaallikaid, mis ei sõltu sõjakate või ebademokraatlike riikide suvast ning ei suru Balti riike ja ülejäänud Euroopat nurka ega sunni taganema oma põhimõtetest ja toetusest Ukrainale. Usun kindlalt, et meil on regioonina tugevus ja tahe leida ühine lähenemine,“ kinnitas Riigikogu esimees.

Balti Assamblee istungjärgul osalesid lisaks Sven Sesterile ka delegatsiooni liikmed Mihhail Korb, Hele Everaus, Urve Tiidus, Kalvi Kõva, Helmen Kütt, Andres Metsoja ja Anti Poolamets.

NordenBladet — Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon peab täna avaliku istungi, kus keskendub haiguslehtede hüvitamisega seotud küsimustele.

Erikomisjoni esimees Tõnis Mölder sõnas, et kui mullu ja tänavu on haigushüvitist makstud alates haiguslehe teisest päevast, siis uuel aastal pole valitsusel kavas sellise korraga jätkata. „Haiguslehtede varasema hüvitamise eesmärk oli, et inimesed ei läheks haigena tööle. Kui kehtivast korrast loobuda, läheb väga tõenäoliselt taas rohkem haigeid tööle, et sissetulekute vähenemisest hoiduda. Haigena tööle minek pole aga hea ei inimesele endile ega ka tema kolleegidele,“ toonitas esimees. „Tahame saada selgust, miks on praeguse korraga jätkamisest loobutud, millist võitu loodetakse otsusest riigieelarvele ja kas seda võimalikku säästu peetakse kaalukamaks kui otsusega kaasnevat ohtu rahva tervisele.“

Haiguslehtede hüvitamise kord muutus ajutiselt 2021. aastal, et vähendada inimeste haigena tööl käimise riski ja töötajate omavastutust ning seeläbi piirata COVID-19 haiguse levikut. Kehtiva ajutise hüvitamise korra järgi on töötaja omavastutus esimene haiguspäev, tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ning haigekassa alates kuuendast päevast.

Kui praegust haiguslehe hüvitamise korda ei pikendata, hakkab jaanuarist kehtima tavapärane kord. Sel juhul kolme esimese haiguspäeva eest hüvitist ei maksta, ent tööandja võib seda teha. Neljandast kaheksanda päevani maksab haigushüvitist tööandja (70 protsenti töötaja kuue kuu keskmisest palgast) ja üheksandast päevast maksab haigushüvitist haigekassa.

Erikomisjoni tänasele istungile on kutsutud tervise- ja tööminister Peep Peterson, Eesti Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane, Rahandusministeeriumi ja Riigikontrolli esindajad.

NordenBladet — Keskkonnaminister Madis Kallas sõnas Riigikogu infotunnis raiemahte puudutavale küsimusele vastates, et tänane koalitsioon on kogu aeg rõhutanud, et Eesti metsade raiemahud vaadatakse üle ja neid soovitakse ennekõike muuta vähendamise suunas.

„Me näeme, et metsa majandamine on olnud mõnevõrra intensiivsem, kui Eesti keskkond ja Eesti mets sellele suudab vastu panna,“ märkis keskkonnaminister. „Eesti metsa tuleb rohkem hoida ja me peame metsa majandamise rohkem üles ehitama Eestis väärindamise peale. Ja siin ma olen saanud aru, et kõik osapooled tegelikult seda toetavad. See ei ole mingisugune poliitiline käik, vaid see on tänase ministri vaade ja tõekspidamine,“ sõnas Kallas.

Keskkonnaminister märkis, et koalitsioonipartnerid on kokku leppinud tuua see arutelu valitsusse ja tema on raimahuks pakkunud 9,2 miljonit tihumeetrit aastas. Minister selgitas, et tänaseks välja kujunenud enam kui 12 miljoni tihumeetrine raiemaht koosneb kahes osast – kunagise keskkonnaministri Erki Savisaare kinnitatud 10,4 miljonit tihumeetrit, millele lisandub üraskikahju tõttu raiutud mets. Seetõttu on Kallase kinnitusel korrektne omavahel võrrelda arve 10,4 ja 9,2. „See on lihtsalt see vahe. Ka siin võib näiteks üraskikahju põhjal tulla veel teatud raiemahtu juurde, kui see 9200 kinnitatakse,“ selgitas ta.

Metsanduse arengukavast rääkis kinnitas Kallas, et arengukava peab olema ühiskondlik kokkulepe. „Äärmiselt keeruline on praegu prognoosida, kus piirimail selle ühiskondliku kokkuleppe võiks saavutada. Kas see on kaheksa miljonit tihumeetrit raiemaht, on see üheksa miljonit või sealt üle. Hetkel seda kokkulepet ei ole. Mina näen, et raiemaht võiks olla väiksem,“ kinnitas ta.

Peaminister Kaja Kallas vastas infotunnis Jaanus Karilaiu ja Helle-Moonika Helme küsimusele olukorrast riigis, Siret Kotka küsimusele toidu hindade, Merry Aarti küsimusele Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelise kontrolljoone ja Peeter Ernitsa küsimusele migratsioonitsunami kohta.

Keskkonnaminister Madis Kallas vastas Tõnis Möldri küsimusele raiemahtude ja Ruuben Kaalepi küsimusele meretuuleparkide keskkonnamõju kohta.

Justiitsminister Lea Danilson-Järg vastas Kert Kingo küsimusele õigusriigi ning Marika Tuus-Laulu küsimusele omandireformi kohta.

NordenBladet — Riigikogu rahanduskomisjon toetas platvormihaldurite maksustamisega seotud aruandlusreeglistiku täpsustamist.

Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk selgitas, et teema on aktuaalne ja vajab kiiret lahendamist. Muudatuste kohaselt hakkavad platvormihaldurid nagu AirBnB, Amazon, Bolt, Uber, Etsy, Booking.com Maksu- ja Tolliametile (MTA) esitama teavet platvormidel tegutsevate müüjate ja teenuspakkujate ning nende teenitud tulu kohta.

„Praegu toimub andmevahetus platvormidega vabatahtlikkuse alusel. MTA on sõlminud osa platvormidega kokkulepped ja need platvormid edastavad vabatahtlikult MTA-le teavet müüjate kohta, kes on selleks nõusoleku andnud. MTA hinnangul moodustab selliselt deklareeritud tulu aga väikese osa tegelikult teenitud tulust, sest vabatahtlikult esitavad andmeid vähesed platvormid,“ märkis Kokk.

Kokk ütles, et eelnõu kohaselt peavad platvormihaldurid aastast 2023 hakkama teavet koguma muuhulgas nii füüsilistest kui juriidilistest isikutest müüjate kohta ja selle järgmise aasta jaanuari lõpuks saatma MTA-le. Teavet tuleb anda nii platvormil tegutsevate kohalike kui ELi liikmesriikide maksukohustuslaste kohta, samuti selliste riikide maksukohustuslaste kohta,  kellega Eesti on sõlminud kokkuleppe maksualase teabe automaatseks vahetamiseks. Mitteresidentide kohta saadud teavet vahetavadki maksuhaldurid omavahel automaatse teabevahetuse korras.

„Kui müüja keeldub platvormihaldurile tema aruandekohustuse täitmiseks vajalikke andmeid jagamast, on platvormihalduril õigus meeldetuletuste eiramise korral tema konto sulgeda ja takistada tal platvormil edaspidi registreerimast, samuti õigus hoiduda müüjale tasu üle kandmisest,“ selgitas Kokk.

Ta lisas, et andmete esitamata jätmise eest saab MTA lasta lisada kohustusi mittetäitva platvormihalduri platvormi veebilehele hoiatuse. Viimase abinõuna on võimalik platvormi kasutamine blokeerida, aga seda üksnes juhul, kui kõik muud proportsionaalsemad meetmed ning abinõud on ammendunud.

Kokk ütles, et eelnõuga üle võetav aruandlusreeglistik tuleneb peaasjalikult ELi vastavast direktiivist, mille koostamisel omakorda tugineti Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) varem koostatud platvormihaldurite aruandluskohustuste mudelreeglitele.

Rahanduskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine) eelnõu (732 SE) Riigikogu täiskogu istungile 10. novembril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.