Pühapäev, juuni 8, 2025

EESTI UUDISED

Eesti: Sageneb taas koroonasse haigestumine, nädalaga võib oodata veidi üle 1400 nakatunu

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Koroonasse haigestumine on Eestis kasvutrendis: reproduktsiooni alusarv R ehk nakatumiskordaja on üleeestiliselt 1,04. Riskimaatriksi järgi on riskitase keskmine, selgus terviseameti värskest epiidülevaatest. Sellel nädalal võib oodata nakatumise jätkuvat kerget kasvu, nädalaga võib oodata veidi üle 1400 nakatunu.

Esmaspäevase seisuga viibib haiglaravil 210 Covid-19 patsienti. Tõenäoliselt kasvab hospitaliseeritute arv käesoleval nädalal üle 220 patsiendi. Hospitaliseerimist arvestava riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku riskitase keskmine.

Haigestumus on kasvutrendis inimestel vanuses 40 ja vanematel, sealhulgas suuremat kasvu saab täheldada üle 75-aastaste seas. Laste hulgas on haigestumus vähenenud.

Esmaspäevase seisuga on viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta 556,8, sealhulgas laboratoorselt kinnitatud juhtude kohta 188,3.

Eelmise nädala jooksul lisandus 3561 haigusjuhtu, neist 1316 laboratoorselt kinnitatud ja 2245 kliiniliselt diagnoositud. Üleeelmise nädalaga võrreldes püsis haigusjuhtude arv pigem stabiilne, kasvades 5,7 protsendi võrra. Kliiniliselt diagnoositud juhtude arv suurenes 10,8 protsendi võrra, laboratoorselt kinnitatud juhtude arv püsis samal tasemel.

Eelmisel nädalal tehti 8272 testi. Positiivsete testide arv jätkab kasvamist just vanemates vanuserühmades – kõige rohkem vanusrühmas 75-79 aastat.

Eelmisel nädalal suri 11 koroonasse haigestunud inimest, kelle keskmine vanus 85,1 aastat. Neist viis oli vaktsineerimata ja kuus vaktsineeritud (sh üks inimene ainult põhikuuriga). Kõikidel neil olid erinevad kaasuvad haigused/seisundid. Kahel inimesel oli Covid-19 põhiliseks surmapõhjuseks. Keskmine päevane surmajuhtude arv on võrreldes üleeelmise nädalaga vähenenud.

Avafoto: Pexels

Eesti: Valitsus emiteerib eelarvepuudujäägi katmiseks ja likviidsusreservi täiendamiseks pikaajalisi võlakirju

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Eesti valitsus kuulutas teisipäeval välja rahvusvahelise võlakirjaemissiooni, mille lunastamistähtaeg on kümme aastat, raha kasutab riik eelarvepuudujäägi katmiseks ja likviidsusreservi täiendamiseks.

Võlakirjade maht ja intressimäär selgub emissiooni läbiviimise hetkel ning sõltub nii turuintressidest kui ka investorite nõudlusest.

Riigieelarve järgi kasvab riigi võlakoormus tuleval aastal 19,8 protsendini SKP-st. Valitsussektori võlg suureneb 2023. aastal 780 miljoni euro võrra 7,65 miljardi euroni.

Viimati emiteeris Eesti pikaajalisi võlakirju tunamullu koroonakriisiga toimetulekuks peale 18-aastast vaheaega 1,5 miljardit eurot.

Varem on investorite huvi Eesti võlakirjade vastu olnud suur, kuid turg on ebakindel.

Võlakirjaemissiooni korraldavad Citibank, Goldman Sachs ja Societe Generale. Võlakirjad on plaanis noteerida Dublini börsil.

Avafoto: Pexels

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu on pankrotistunud, tuhat inimest võib oma raha jäädavalt kaotada

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu on pankrotistunud, mistõttu võib umbes tuhat inimest sinna paigutatud rahast ilma jääda. Ühistust on kadunud umbes 16 miljonit eurot, teiste seas oli sinna 50 000 eurot hoiustanud ka endine välisminister Urmas Paet.

“Ajutine pankrotihaldur Martin Krupp luges kokku, et ühistul on (selle juhi Maksim) Sorokini firmadelt saada 18 219 884 eurot. Summa sisaldab tasumata intresse,” kirjutas Eesti Ekspress. Lehe andmeil võttis Sorokin ühistult oma firmadele laenu odavama intressiga, kui ühistu ise hoiustajatele tasus.

Ajal kui panga pakkusid hoiustajatel nullilähedast intressi lubas Eesti Arengu hoiu-laenuühistu kümneprotsendist ja isegi kõrgemat intressi. Pankrotihaldur Krupp arvab oma aruandes, et ühistu kujul võib olla tegemist püramiidskeemiga, mis tähendab, et hoiustajatele maksti intresse uute hoiuste arvelt. Ühistu väljastatud laenud on antud ilma tagatiseta, mis tähendab, et nende tagasi saamine on vähetõenäoline.

Avafoto: Pexels

Eesti: Riik loobus Sillamäe südalinna muinsuskaitse alla võtmisest

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Elanike vastuseisule ja ameti ressursipuudusele viidates peatas muinsuskaitseamet neoklassitsistliku Sillamäe südalinna muinsuskaitse alla võtmise menetluse, vahendas AK.

Sillamäe kesklinna majad ja pargid ning puiesteed rajati eelmise sajandi keskel neoklassitsistlikus stiilis. Muinsuskaitse soovis kaitse alla võtta kogu piirkonna enam kui 150 rajatisega.

Plaanide kohaselt oleks tulnud Sillamäe kaitsekord kehtestada juba eelmisel aastal. Protsess hakkas venima ja praeguseks on see raugenud, kusjuures ära jäeti ka sel sügisel toimuma pidanud rahvaarutelu. Muinsuskaitseameti juht Liisa Pakosta põhjendas teema kalevi alla panemist ameti alarahastamisega – ametil ei jätku jõudu uue kaitsekorra kehtestamiseks, sest nad on seotud 12 olemasoleva kaitsekorra uuendamisega. Põhjuseks tõi Pakosta ka sellega, et osa majaomanikke oli piirangute vastu.

Eesti: Septembri inflatsioon oli 24,2 protsenti, mis on jätkuvalt Euroopa kiireim

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Eurostati koostatud hinnangu kohaselt kasvasid septembri seisuga hinnad Eestis aastaga 24,2 protsenti, millega oli Eesti inflatsioon jätkuvalt Euroopa kiireim.

Täna, 30.septembril avaldatud kiirhinnangul kohaselt jõudis septembris inflatsioon* eurotsoonis 10 protsendini, püstitades sellega uue rekordi. Augustis oli vastav näitaja 9,1 protsenti.

Inflatsiooni kasvu vedas enim energia, mille hinnad on eelmise aasta sama kuuga võrreldes kerkinud 40,8 protsenti. Toit, alkohol ja tubakas on kallinenud ligi 12 protsenti.

Euroala kõrgeim inflatsioon oli endiselt Eestis, Leedus ja Lätis, kus kiirhinnangu kohaselt ületas see ka septembris 22 protsendi. Järgnes Holland 17,1 protsendiga.

Saksamaal tõusid tarbijahinnad septembris võrrelduna eelmise aasta septembriga 10,9 protsenti, mis on samuti uus rekord.

Eestis on igakuine inflatsiooninumber aastases võrdluses olnud üle 20 protsendi alates maist. Aasta kõrgeim oli see augustis, kui tarbijahinnad kerkisid aastases võrdluses 25,2 protsenti.

Septembrikuu 24,2 protsendi juures tasub märkida, et selle võrdluseks oleva 2021. aasta septembris oli inflatsioon Eestis 6,4 protsenti, mis oli juba siis koos Leeduga euroala kõrgeim.

Eurostati koostatud hinnangut saate vaadata SIIT

______________________

* Mis on inflatsioon?
Lühidalt on inflatsioon laiaulatuslik hinnatõus. Turumajanduses võivad kaupade ja teenuste hinnad alati muutuda – mõned hinnad tõusevad, teised langevad. Inflatsioonist saab rääkida siis, kui hinnatõus ei puuduta mitte ainult üksikuid kaupu ja teenuseid, vaid on laiaulatuslik. Inflatsiooni tulemusel saab ühe euro eest osta varasemast vähem kaupu, mis tähendab, et euro väärtus on vähenenud.

Avafoto: Pexels

 

1...130131132...734Page 131 of 734