Reede, detsember 19, 2025

EESTI UUDISED

Eesti Haridusteaduste Ajakirja värskes erinumbris keskendutakse mitmekeelsele ja -kultuurilisele haridusele

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — 1. novembril ilmus Eesti Haridusteaduste Ajakirja (EHA) uus erinumber, mille fookuses on mitmekeelne ja mitmekultuuriline haridus.

Erinumbri avab USA haridusteadlane ja õpetajakoolitaja Kara Brown, andes ülevaate lingvistilisest ökoloogiast seostatult mitmekeelse haridusega. Avaartikli fookusesse on seatud kõrgharidus, transkeelsus ning keeleliste õiguste jätkusuutlikkus.

Järgmistes artiklites analüüsitakse, kuidas õpetaja arusaamad ja enesetõhusus aitavad kaasa toimetulekule mitmekultuurilises ja -keelelises klassis. Mari-Liis Nummerti,  Halliki Harro-Loiti ja Mari-Liisa Parderi artiklis kirjeldatakse, millised on õpetajate kogemused kultuuridevaheliste väärtuste aruteludest, mida nad korraldasid TÜ eetikakeskuses loodud mängu „Väärtuste avastajad“ toel. Karolin Mäe ja Meril Ümarik uurisid, mis mõjutab mitmekultuurilises klassis õpetavate põhikooli õpetajate enesetõhusust ja kuidas see omakorda mõjutab õpetaja tegevusi.

Aktuaalse sisendi rändetaustaga õpilaste hariduskorraldusse tänasel päeval Eestis annab Fran McGinnity, Aisling Murray ja Merike Darmody uurimus Iirimaa kogemusest sisserändajatega.

Kahesuunalisele keelekümblusele Eesti lasteaedades on pühendatud kaks artiklit. Natalja Gusjuk, Maire Tuul ja Tiia Õun analüüsivad nelja esimese lasteaiarühma vanemate ootusi, kogemusi ja hinnanguid programmi tulemuslikkusele. Kara Brown lisab sama mudeli rakendumisele Eestis USA teadlase vaatenurga.

Kogumiku kolm järgmist artiklit keskenduvad täiskasvanud keeleõppijale. Birute Klaas-Lang tutvustab täiskasvanute keeleõppemeetodeid Soomes, Saksamaal ja Norras. Mare Kitsnik, Linda Palts ja Monika Urb kirjeldavad arendusuuringut, mille käigus valmis A-2 keeletaseme õppijatele lisalugemiseks sobivate blogistiilis tekstide kogumik. Katrin Saar, Terje Loogus ja Krista Uibu uurisid saksa keelt B1-tasemel õppiva noore suhtumist kursusel rakendatud fiktiivse identiteedi meetodisse.

Erinumbri viimases artiklis kirjeldavad Marika Padrik, Virve-Anneli Vihman ja Olga Fil testi väljatöötamist, mis võimaldaks hinnata keeleoskuse asemel laste keeletöötlusvõimet ja seeläbi keelepuuet kakskeelsetel lastel.

Kogumik sisaldab kolme raamatututvustust. Karmen Trasberg analüüsib Fred Dervini ja Andreas Jacobssoni raamatut „Teacher Education for Critical and Reflexive Interculturality“ (2021), mille autorid avavad mitmekultuurilise hariduse rahvusvahelist konteksti. Birute Klaas-Lang tutvustab Helena Metslangi käsiraamatut „Juhend iseseisvaks keeleõppeks. Õpioskused ja keelekeskkond“ (2021), mille eesmärk on kujundada aktiivset ja ennast juhtivat täiskasvanud keeleõppijat. Käsiraamatu „Mitmekeelne erivajadusega õpilane koolis“ (autorid Merit Hallap ja Marika Padrik, 2020) sihtrühmaks on õpetajad, kelle klassis või rühmas õpib laps, kes omandab eesti keelt teise keelena, kuid vajab kaaslastega võrreldes suuremat tuge.

Erinumbri toimetajad on Tartu Ülikooli logopeedia kaasprofessor Marika Padrik, hariduskorralduse lektor Karmen Trasberg ja Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Krista Kerge. Järgmine erinumber ilmub 2023. aasta maikuus, teemaks kaasav haridus.

Eesti Haridusteaduste Ajakiri on eelretsenseeritav rahvusvahelise toimetuskolleegiumiga eestikeelne teadusajakiri (ETIS-e klassifikatsioon 1.2), mida annavad koostöös välja Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool. Ajakiri ilmub Tartu Ülikooli kirjastuse väljaandena vaba juurdepääsuga kirjastamiskeskkonnas Open Journal Systems. Ajakirja veebiväljaande ja info kaastöölistele leiab aadressilt eha.ut.ee.

Lisateave:
Marika Padrik, Tartu Ülikooli logopeedia kaasprofessor, marika.padrik@ut.ee
Karmen Trasberg, Tartu Ülikooli hariduskorralduse lektor, karmen.trasberg@ut.ee
Krista Kerge, Tallinna Ülikooli emeriitprofessor, krista.kerge@tlu.ee

 

 

TalTechi juhitud roheprojekt kiirendab päikesetehnoloogiate arendust

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — „Oodata on veel uusi liitujaid, ehkki me ei sea kindlat eesmärki, mitu riiki peaks võrgustikku kuuluma,“ selgitab projekti juhtkoordinaator, Tallinna Tehnikaülikooli keemiliste kiletehnoloogiate teaduslabori vanemteadur Nicolae Spalatu. „Aga muidugi teeb 40 riigi osalemine suurt rõõmu.“

Mis projektiga RENEW-PV puhul tegemist on? Nimelt toetavad Euroopa nn rohelise kokkuleppe direktiivid uute taastuvenergia kontseptsioonide väljatöötamist, mille peamine tingimus on, et kasutataks materjale, mille keskkonnamõju ja kasvuhoonegaaside heitkogus oleks väike. Üks võimalus seda saavutada on kiirendada uute õhukesekileliste PV-tehnoloogiate turule tulekut ja suurendada Euroopa päikeseenergia sektori tähtsuse kasvu kogu maailmas. Tallinna Tehnikaülikoolil on selles võrgustikus täita juhtkoordinaatori roll.

Keskkonnasõbralike PV-tehnoloogiate päralt on suur tulevik

Mida rohkem koostööd on teadlaste ja organisatsioonide vahel, mida rohkem riike toetab päikesetehnoloogiate arendamist ning mõistab hukka keskkonnakahjuliku tootmise, seda julgemalt võib inimkond tulevikku vaadata. Spalatu sõnul on Euroopa Päikeseenergiatööstuse Assotsiatsioon seadnud vägevad eesmärgid – nt võiks PV-tööstus moodustada juba 2030. aastal kogu elektriturust veerandi (25%). Päikeseenergia strateegiline teaduse ja innovatsiooni kava näeb samaks aastaks ette kasvuhoonegaaside netoheitkoguste vähendamist 55%.

RENEW-PV projektis seatud võrgustiku loomise eesmärk tähendab Spalatu sõnul eelkõige valdkonna teadustöö konsolideerimist. Soov on luua hästi toimiv laborite ja ekspertide võrgustik, mis toetab üheaegselt valdkondlike teadmiste levikut ja samal ajal efektiivset koostööd. Võrgustiku loomise teine oluline eesmärk on valmistada PV-tehnoloogiate vallas ette uut noorteadlaste põlvkonda. „Samuti tahame, et naisteadlaste osakaal oleks senisest suurem,“ rõhutab Spalatu. Ka siin on häid tulemusi näidata – projektis osaleb mehi ja naisi peaaegu võrdselt (vastavalt 51% ja 49%).

Teadussaavutused peavad jõudma tööstusesse ja sealt ühiskonna kasutusse – nii on projekti kaasatud ka kaheksa valdkonnas tegutsevat tööstusettevõtet.

Seega ühendab RENEW-PV juhtivaid teadlasi ning ettevõtteid Euroopast ja maailmast, stimuleerib edasist globaalset teadusarendust ja -koostööd ning toetab keskkonnasõbralike, kõrge kvaliteediga uute õhukesekileliste PV-tehnoloogiate kasutuselevõttu. Otsene eesmärk on tipptasemel teadustegevus, aga ka karjääri alustavate teadlaste ja doktorantide karjääri toetamine eelnimetatud võrgustiku, koolituste, juhendamise ja valdkonna teaduskoostöö integreerimise teel. Nagu öeldud, peab COST oluliseks ka uute töökohtade loomist rohelise majanduse nõuetele vastavas tuleviku PV-tööstuses. Pikemas perspektiivis peaks juba lähiaastatel nägema uusi patente ning ülikoolide-teadusasutuste juures tegutsevaid innovatiivseid ettevõtteid.

Millised riigid projektis kaasa löövad?

COST-riikidest on RENEW-PV projektiga CA21148 liitunud lisaks Eestile Austria, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Moldova, Norra, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Hispaania, Rootsi, Šveitsi, Türgi ja Suurbritannia. Lisaks neile Sloveenia, Belgia ja Serbia. Rahvusvaheliste partneritena on esindatud USA, Austraalia, Brasiilia, Hiina, Jaapan, Mehhiko, Lõuna-Korea ja Usbekistan. COST-riikide naabritest soovivad oma panuse anda ka Ukraina, Aserbaidžaan ja Gruusia.

Euroopa Teaduse ja Tehnoloogia koostöövõrgustiku COST tegevuse ja projektide kohta saab põhjalikumalt lugeda SIIT.  Tallinna Tehnikaülikooli keemiliste kiletehnoloogiate teaduslabori juhataja on hinnatud teadlane, kaasprofessor Ilona Oja Acik.

 

 

Balti Assamblee teeb kokkuvõtteid Läti eesistumisest

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet — Balti Assamblee (BA) Eesti delegatsioon osaleb täna assamblee 41. istungjärgul ja 28. Balti Nõukogul Riias, kus antakse ülevaated Läti eesistumise ajal tehtust ja võetakse vastu istungjärgu resolutsioon. Istungjärgu lõpus annab Läti BA juhtimise üle Eestile ning valitakse assamblee uus president.

BA Eesti delegatsiooni aseesimees Sven Sester sõnas, et Balti riigid on Venemaa agressioonist alates julgeolekuvaldkonnas tegutsenud eriti silmapaistvalt. „Tänavune aasta läheb ajalukku aastana, kui Eesti, Läti ja Leedu haarasid rahvusvahelises kaitsekoostöös ohjad enda kätte ja mitte ainult ei aidanud Ukrainat sõjaliselt, vaid juhtisid edukalt veenmistööd, mille tagajärjel on Euroopa ja NATO ümber hinnanud oma suhted agressoriga,“ sõnas ta. Aseesimehe sõnul võtab Eesti 2023. aastal üle Balti Assamblee eesistumise tugeva tahtega jätkata vastupanuvõimelise, turvalise, usaldusväärse ja jätkusuutliku Balti regiooni ülesehitamist, mis on eriti oluline ajal, mil Euroopas on käimas sõda. Sester rõhutas, et Ukraina rahvas on selles sõjas toonud käsitamatuid ohvreid ja jätkab nende toomist ning seetõttu on vaja, et rahvusvaheline tugi Ukrainale püsiks vankumatu. „Venemaa lüüasaamine, Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamine ja sõjajärgne ülesehitamine on ainus vastuvõetav lahendus,“ sõnas Sester.

Istungjärgul esineb sõnavõtuga ka Riigikogu esimees Jüri Ratas, kes on kindel, et Balti riigid jätkavad Ukrainale nii militaar-, humanitaar kui ka majandusabi andmist seni kuni vaja. „Kahtlemata ulatame abikäe ka Ukraina uuesti ülesehitamisel ja pakume laialdast tuge teel Euroopa Liidu ja NATO täieõiguslikuks liikmesriigiks saamisel,“ rääkis ta. Ratase sõnul vajab julgeolekukriisi kõrval selget ja edasiviivat lahendust viimaste aastakümnete suurim energiakriis, kuna see mõjutab otseselt ka kõigi piirkonna inimeste igapäevaelu. „Inimesed ei saa jääda toasoojata ning me ei saa leppida olukorraga, kus inimesed peavad valima leiva või elektriarve tasumise vahel. Peame olema valmis ka olukorraks, kus Venemaa ühendab meid lahti oma elektrisüsteemist, et kiirelt reageerides suudaksime ennast sünkroniseerida Mandri-Euroopa võrguga,“ sõnas ta.

BA 41. istungjärgul ja 28. Balti Nõukogu istungil kuulatakse Läti eesistumise aruannet, arutatakse, kuidas tugev ja ühtne Balti ühiskond saaks olla paremini valmis astuma vastu välistest ohtudest tulenevatele väljakutsetele ning otsitakse lühi- ja pikaajalisi lahendusi, mis tagaks ühise ja vastupidava Baltimaade energiasüsteemi. Samuti allkirjastatakse Balti Nõukogu ühisavaldus, võetakse vastu BA resolutsioon ja 41. istungjärgu lõppdokument. Läti annab istungjärgul eesistumise üle Eestile ning Sven Sester tutvustab ka Eesti 2023. aasta eesistumise plaane. Reede õhtul lõpetab istungjärgu tseremoonia, mille käigus antakse üle BA medalid ning laureaatidele BA kirjanduse-, kunsti-, teaduse- ja innovatsiooniauhinnad. Balti Assamblee auhinna kirjanduse valdkonnas sai Eesti kirjanik ja luuletaja Kai Aareleid romaani „Vaikne ookean“ eest.

Balti Assamblee istungjärgul osalevad lisaks Sven Sesterile ka delegatsiooni liikmed Mihhail Korb, Hele Everaus, Urve Tiidus, Kalvi Kõva, Helmen Kütt, Andres Metsoja ja Anti Poolamets.

 

Eesti: Ei leia Eestist vajalikku spetsialisti? Kaks nõuannet ´Work in Estonia´ meeskonnalt alustavale välisvärbajale

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Eestis valitseb üha suurem kvalifitseeritud tööjõu puudus, mis sunnib ettevõtteid vaatama välisspetsialistide poole. Tihtipeale võib aga protsess takerduda, kuna ettevõttel puudub välisvärbamise kogemus või tekib küsimuskohti, millega ei oska edasi minna. Millele siis ikkagi tuleks enne välisvärbamisega alustamist mõelda, millest alustada ja kust saada tuge?

1. Kaardista ettevõtte vajadused

Välisvärbamise teekonna alguses tasub tiimiga arutada, keda täpselt vaja on ja millistest sihtriikidest võiks kandidaati otsida. Mõtlema peaks, millised riigid mängivad olulist rolli teie äristrateegias ja kus võiks leiduda kandidaate, kes on saanud vastava kõrghariduse või rakenduslikud oskused.

Samuti peaks ettevõte paika panema ka oma väärtuspakkumise kandidaadile – mis eristab teie ettevõtet teistest, mida te kandidaadile pakkuda saate ning kes on need inimesed teie ettevõttes, kes hakkavad temaga tegelema. Lisaks peaks välismaalast ootama ka struktureeritud ja läbimõeldud sisseelamisprogramm.

Oluline roll on ka tiimi ja töökeskkonna ettevalmistusel. Välisspetsialiste kaasates muutub valdavaks töökeeleks inglise keel. Tähtis on üle vaadata, et dokumendid ja keeleline keskkond toetaks tööle võetud spetsialisti.

2. Broneeri konsultatsioon

Esmased teadmised värbamise protsessi, hinnanguliste eelarvete ja ajakava, erinevate kohanemise võimaluste ning relokatsiooni puudutavate küsimuste kohta on võimalik värbajal saada näiteks Work in Estonia tasuta konsultatsioonist, mis toimuvad nii eesti kui ka inglise keeles nii virtuaalselt kui ka kohapeal.

Testlio globaalse värbamisjuhi Renita Käsperi sõnul on abi küsimine teekonna alguses mõistlik. “Kui ettevõttes pole kedagi, kes on protsessiga varasemalt kokku puutunud, siis tasub kindlasti läheneda värbamisele vastavate agentuuride või ettevõtete abiga. Nii on valdkonnale spetsialiseerunud ekspertide tugi kogu aeg olemas,” räägib Käsper.

Work in Estonia on riiklik programm EASi ja Kredexi ühendasutuses, mis tegutseb selle nimel, et Eesti oleks atraktiivne töötamise koht välismaalastele, ning aitab ka Eesti ettevõtetel leida parimaid talente üle maailma.

“Julgustame ettevõtteid meie konsultantide poole pöörduma ja broneerima välisvärbamise konsultatsiooni. Oleme ettevõtete-​ ja personalijuhtidele igati toeks, et välisvärbamise protsess oleks lihtsam ja sujuvam. Kindlasti tasub seda võimalust ära kasutada ja mitte välisvärbamise protsessis üksi jääda,” rõhutab Work in Estonia ettevõtete konsultant Suzanna Vatter.

Avafoto: Pexels

Eesti: Enem kui 1200 korteriühistut on tundnud huvi KredExi teenuste vastu

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Juba pea poolteist aastat nõustavad maakondlikud arenduskeskused (MAK) üle Eesti korteriühistuid tasuta erinevate EASi ja KredExi ühendasutuse toetuste, laenude ja käenduse teemal ning üksi selle aasta jooksul on seda võimalust kasutanud rohkem kui 500 korteriühistut igast Eesti maakonnast. Alates nõustamisteenuse algusest on toimunud aga tervelt 1200 nõustamist (oktoobri alguse seisuga).

„Juba poolteist aastat väldanud koostöö on olnud viljakas. Meie eesmärk on tõsta teadlikkust erinevatest kodu korrastamise võimalustest ja energiatõhususest laiemalt ning seda kõikjal Eestis. Taipasime eelmisel aastal, et parim viis seda teha on kasutada juba olemasolevaid kohalikke eksperte – nii on ühistutel alati kindel kontaktpunkt, kes tunneb kohapealseid olusid,“ lausus EASi ja KredExi ühendasutuse eluaseme-​ ja energiatõhususe osakonna juht Triin Reinsalu. „Rõõm on tõdeda, et huvi sellise nõustamise järgi on olnud stabiilselt kõrge ja näeme, et üha rohkem nõustamist saanud ühistuid jõuab ka maja tervikliku rekonstrueerimiseni.“

Maakondlike arenduskeskuste juhi Andres Huule sõnul on huvi lisaks tavapärastele korterelamutele suunatud teenustele nagu renoveerimislaen, käendus või rekonstrueerimistoetus, ka päikesepaneelide vastu.

„Korteriühistute tagasiside ja huvi on selgeks näiteks, et inimesed tahavad infot saada kodukandist ja kindlalt inimeselt. See ongi Maakondlike Arenduskeskuste selge siht ja eelis, kuna lihtsustab korterelamu uuendamise ja energiatõhususe suurendamisega edasi liikumist,“ lausus Huul.

Konsultatsiooni kasutamiseks tuleb korteriühistul leida enda piirkonna arenduskeskuse kontaktid ning võtta kohtumise kokkuleppimiseks ühendust. Nimekiri arenduskeskustest on kättesaadav SIIT.

Maakondlikust arenduskeskusest saavad korteriühistud abi küsida nii erinevate teenuste tingimuste ja sobivuse, taotluste nõuete, ajakava kui vajalike tähtaegade kohta. Vajadusel pakuvad konsultandid abi ka KredExi taotluse täitmisel ja esitamisel.

Nõustamisteenust saavad ühistud kasutada 14 arenduskeskuses üle Eesti, vaid Harjumaal pakub konsultatsiooni arenduskeskuse asemel endiselt KredEx.

KredEx pakub korterelamute korrastamiseks ja energiasäästu kasvatamiseks erinevaid toetusi, otselaenu käendust. Alates 2015. aastast on KredExi toel üle Eesti korda tehtud ligi 750 korterelamut.

Avafoto: NordenBladet

1...130131132...751Page 131 of 751