NordenBladet – Sotsiaalministeeriumi värske prognoosi kohaselt peavad pärast 2000. aastat sündinud noored arvestama, et riiklik pensioniiga saabub nende jaoks alles 71-aastaselt. Samuti hoiatatakse, et vaid esimesse sambasse panustamine toob tulevikus kaasa drastilise sissetulekute languse.
Eesti pensionisüsteem on seotud eeldatava elueaga – mida kauem inimesed elavad, seda hiljem nad pensionile pääsevad. Hetkel on pensioniiga 64 aastat ja 9 kuud.
Peamised mõjud tulevastele pensionäridele
Sotsiaalministeeriumi ekspertide ja teadlaste hinnangul ootab tuleviku pensionäre ees järgmine reaalsus:
-
Vaid kolmandik palgast: Inimestel, kes on loobunud teisest sambast ja loodavad vaid riiklikule esimesele sambale, moodustab pension umbes 33% nende varasemast brutosissetulekust.
-
Väiksem ostujõud: Keskmise palga saaja jaoks tähendaks vaid esimese samba pension tänases vääringus umbes 700 eurot. See on ligikaudu 100 eurot vähem kui praeguste pensionäride sissetulek.
-
Vaesusrisk: Kuna juba praegu on suur osa pensionäre suhtelise vaesuse piiril, süvendab vaid esimesele sambale lootmine seda probleemi tulevikus veelgi. Käärid kogujate ja mittekogujate vahel kärisevad suureks.
Eksperdi kommentaar: Tallinna Ülikooli professor Lauri Leppik kritiseerib praegust süsteemi, mis lubab teisest sambast lahkudes välja võtta ka riigi lisatud sotsiaalmaksu osa (4%). Tema hinnangul murendab see pensionisüsteemi jätkusuutlikkust ja riigi osa peaks sambast lahkumisel suunatama tagasi esimesse sambasse.