NordenBladet — 27. oktoobril kell 12.00 toimub GreenEST Summitil ringmajanduse paneel. Paneeli üks nimekamaid osalejaid on Rootsist pärit Anders Wijkman, kes on Euroopa Liidu kliimaalgatuse EIT Climate-KIC juhatuse esimees.
GreenESTil toimuv arutelu lähtub arusaamast, et oleme nüüdseks juba mitme planeedi ulatuses ressursse ära kasutanud, mistõttu peame leidma lahendusi, kuidas seda protsessi ümber pöörata. Eesmärk on käivitada uusi mõttemustreid, mis seavad esikohale nii inimeste kui ka planeedi heaolu ning panevad alguse suurtele muutustele.
Arutelu korraldaja, PMN-i Eesti esinduse rohemajanduse nõuniku Madis Tilga sõnul tuleb innovatsioon paigutada õigele skaalale: “Oleme oma koduplaneedil elu jätkumise piiridest väljunud kuues kategoorias üheksast. CO2 ei ole ainus ja kõige kriitilisem tegur, pilt on palju laiem. Peame leidma kohad, kus meil innovatsiooni kõige kiiremini vaja on. Ehk siis – mida tuleb kohe ära teha, et järgmised sammud oleksid üldse võimalikud”.
Paneeli käigus astub sõnavõtuga üles Anders Wijkman, kes lisaks tegevusele Climate-KIC-s on ka Maailma Tuleviku Nõukoja, International Resource Institute’i, Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia ning Rootsi Kuningliku Põllumajanduse ja Metsanduse Akadeemia liige ja kuulub rahvusvahelise algatuse Earth4All ümberkujundatava majanduse komisjoni. Oma esitluse käigus mõtestab ta lahti planeedi taluvuspiiri mõiste ning tutvustab Earth4All tegevusi, mille eesmärk on välja töötada parem majandussüsteem.
Paneeli teiste osalejate seas on mahemoe ettevõtte ja ehtebrändi KiRiVOO juht Ines Karu-Salo, keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma, jätkusuutliku kaevandamise ekspert ja Euroopa kliimakokkuleppe saadik Iirimaal Tony Hand ning kliimaalalgatuste võrgustiku Haga Initiative’i tegevjuht Nina Ekelund. Arutelu modereerib Research and Degrowthi rahvusvaheliste suhete juht Maiko Mathiesen. Ringmajanduse paneeli panid kokku Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis.
GreenEST Summit on regiooni üks suurimaid rohetehnoloogia konverentse, mis tähistab 2022. aastal juba viiendat sünnipäeva! Sündmuse sihtgrupp on avaliku- ja erasektori eksperdid, rohetehnoloogia ettevõtjad ja investorid üle Euroopa. Inspireerivatele kõnelejatele lisaks toimuvad kaasakiskuvaid paneelarutelud.
GreenEST Summit 2022 toimub kolmapäeval ja neljapäeval, 26. – 27. oktoobril 2022 Tallinnas, Kultuurikatlas.
NordenBladet —Riigikogu tänasel istungil läbis esimese lugemise eelnõu, mis võimaldab Eesti Kultuurkapitalil ühel ajal toetada senise kahe asemel mitme riiklikult tähtsa kultuuriehitise valmimist.
Kultuurikomisjoni algatatud Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõuga (720 SE) sätestatakse, et pingereas järgmise kultuuriehitise toetamine ei või mõjutada eespool oleva objekti valmimist.
Samuti on eelnõu järgi võimalik toetada pingereas tagapool asuvat objekti varem kui eespool asuvat objekti, kui pingereas eespool oleva objekti ettevalmistus ei võimalda toetust eraldada. Pingereas tagapool asuva objekti rahastamise eeldus on, et see ei mõjuta eespool oleva objekti valmimist ehk kultuurkapitalil on valmisolek ja võimalus asuda toetama ka eespool olevat kultuuriehitist.
Riigikogu võttis vastu ühe seaduse
Riigikogu võttis tänasel istungil vastu valitsuse algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse (136 SE), millega minnakse Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kutselises kalapüügis niinimetatud olümpiapüügilt üle individuaalkvootide süsteemile ning reguleeritakse püügiõiguste, kvootide ja järelevalvega seotud küsimusi.
Seaduse muudatustega antakse valitsusele õigus kehtestada Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahenditele lubatud aastasaak. See võimaldab jaotada püügikoormust hooaja vältel ühtlasemalt ning annab püüdjale stabiilsuse saak määratud koguses välja püüda. Valitsusele jäetakse kaalutlusruum, milliste kalaliikide kohta aastasaagid kehtestada, kuid algatajate soov on määrata taotlejatele Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel konkreetsed lubatud väljapüügimahud ehk individuaalkvoodid vähemalt majanduslikult kõige olulisemate kalaliikide, koha ja ahvena, ning Peipsi tindi ja rääbise kohta.
Seaduse järgi vähendatakse kalapüügiseaduses loetletud seitsme tõsise rikkumise kordumisel ettevõtte õiguspäraselt omandatud püügivõimalust kahel järgneval aastal kümne protsendi võrra. See tähendab, et kui samade püügilubade alusel toimub kalapüüginõuete kaalutletud tõsine rikkumine teist korda, hakatakse ettevõtte püügiõigust vähendama. Seejuures on Keskkonnaameti inspektoril kaalutlusõigus rikkumist tõsiseks mitte määrata.
Läbirääkimistel võttis Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna Tarmo Tamm.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 59 ja vastu kolm Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu ühe otsuse
Riigikogu otsustas nimetada Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmeks Heiki Hepner ning kutsuda nõukogust tagasi Mihhail Korb.
Keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine“ (727 OE) vastuvõtmise poolt hääletas 30 ja vastu kaks Riigikogu liiget.
Teise lugemise läbis üks eelnõu
Rahanduskomisjoni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (675 SE) näeb ette vabastada aktsiisist veeldatud maagaasi (LNG) taasgaasistamiseks kuluv maagaas. Seda sarnaselt maagaasiga, mida kasutatakse maagaasivõrgu töös hoidmiseks, ja elektriga, mida kasutatakse elektrienergia tootmise suutlikkuse säilitamiseks. Seletuskirjas märgitakse, et energiajulgeoleku ja maagaasi varustuskindluse tagamiseks energiakriisis ehitatakse Paldiskis kiirendatud korras LNG-ujuvterminali vastuvõtuvõimekusega haalamiskaid ja taristut, ent meie aktsiisiregulatsioonis ei ole veeldatud maagaasi taasgaasistamisega arvestatud ja regulatsioon vajab täiendamist.
Riigikogu jättis kaks otsust vastu võtmata
Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele töötada välja tegevuskava Tallinna Haigla lõpuni ehitamiseks, mitmeotstarbelise meditsiinikopteri võimekuse loomiseks ja Rohuküla raudtee rajamiseks“ eelnõuga (651 OE) sooviti teha valitsusele ettepanek töötada välja tegevuskava, kuidas rahastada juba kohustuseks võetud Tallinna Haigla ehitust, soetada hädavajalikud meditsiinikopterid ja rajada Rohuküla raudtee Turba–Risti vaheline lõik.
Läbirääkimistel võtsid sõna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Martin Helme, Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Tõnis Mölder, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Reili Rand ja Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Jürgen Ligi.
Eelnõu vastuvõtmise poolt hääletas 33 saadikut. Otsusena vastuvõtmiseks vajanuks see Riigikogu koosseisu häälteenamust ehk 51 poolthäält. Seega ei leidnud eelnõu toetust.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks 9-le protsendile“ eelnõuga (653 OE) sooviti teha valitsusele ettepanek langetada toiduainete käibemaks üheksale protsendile.
Eelnõu vastuvõtmise poolt hääletas 31 saadikut. Otsusena vastuvõtmiseks vajanuks see Riigikogu koosseisu häälteenamust ehk 51 poolthäält. Seega ei leidnud eelnõu toetust.
NordenBladet —Riigikogu rahanduskomisjon toetas kogumispensioniseaduse muutmist, mis pakub lisavõimalusi pensionikogujatele ja lubab teha II sambasse senise 2 protsendi asemel sissemakseid määras 4 või 6 protsenti.
Rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk märkis, et vaikimisi jääb kehtima senine 2-protsendiline makse määr. „Uus makse määr rakendub alati 1. jaanuarist 2025 ja avaldus peab olema esitatud hiljemalt eelneva aasta 30. novembriks. Makse määra võimalik muuta kord aastas,“ selgitas Kokk.
„Makse määra tõstmine on vabatahtlik ja iga pensionikoguja saab ise otsustada, kas pensioniks rohkem koguda või mitte,“ ütles Kokk. Ta lisas, et konkreetse isiku valik teiste pensionikogujate heaolu sisuliselt ei mõjuta, võrrelduna kehtiva olukorraga, kus makse määra tõsta polegi võimalik. Väike pikaajaline positiivne mõju võib tekkida teiste pensionikogujate jaoks tänu valitsemistasu kiiremale vähenemisele.
Kokk märkis, et eelnõus esitatud muudatustega soovitakse tõsta tuleviku pensioni ja palga suhet võrreldes sellega, milliseks see prognooside kohaselt kujuneks, kui süsteemis muudatusi ei tehtaks. „Riigi keskmise pensioni minimaalne eesmärk on, et 40-aastase staažiga mediaanpalka saava inimese pensioni suhe netomediaanpalka oleks vähemalt 50 protsenti,”
Rahanduskomisjoni aseesimees Jaak Aab märkis, et sotsiaalmaksu arvelt tasutavat 4 protsenti makset I pensionisambasse eelnõu ei puuduta. Suuremate sissemaksete tegemine II sambasse ei avalda mõju I sambas teenitavatele pensioniõigustele ega I samba eelarvele.
Kõrgem makse määr võimaldab osaliselt tasandada ka varasema II sambast raha väljavõtmise mõju tulevasele pensionile. Kui II sambast lahkunu otsustab kümne aasta pärast uuesti sambaga liituda ja valib seejuures kõrgema sissemakse määra, tekib tal eelkõige sõltuvalt sissemakse suurusest ja järelejäänud kogumisperioodist võimalus vahepealsest raha väljavõtmisest tekkinud pensioni kaotus uuesti tasa teenida.
Seadus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2024, mil saab hakata esitama avaldusi makse määra tõstmiseks. Kõrgemaid makseid saab nii tegema hakata kõige varem 1. jaanuarist 2025.
Rahanduskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (711 SE) Riigikogu täiskogu istungile 9. novembril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada..
NordenBladet —Riigikogu muutis kalapüügiseadust, millega minnakse kutselises kalapüügis üle individuaalkvootide süsteemile, reguleeritakse püügiõiguste, kvootide ja järelevalvega seotud küsimusi.
Maaelukomisjoni esimees Sven Sester selgitas, et individuaalkvootide rakendamine suurendab ettevõtjate kindlustunnet oma majandustegevuse planeerimisel, võimaldab paindlikku püügiaega kalurile ning Peipsi kalavarude jätkusuutlikumat majandamist, parandab värske kala kättesaadavust tarbijale pikema perioodi jooksul, tagab jätkusuutlikud sissetulekud kaluritele ja firmadele ning riigi- ja kohalike maksude parema laekumise.
Seaduse muudatustega antakse valitsusele õigus kehtestada Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahenditele lubatud aastasaak. See võimaldab jaotada püügikoormust hooaja vältel ühtlasemalt ning annab püüdjale stabiilsuse saak määratud koguses välja püüda. Valitsusele jäetakse kaalutlusruum, milliste kalaliikide kohta aastasaagid kehtestada, kuid algatajate soov on määrata taotlejatele Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel konkreetsed lubatud väljapüügimahud ehk individuaalkvoodid vähemalt majanduslikult kõige olulisemate kalaliikide, koha ja ahvena, ning Peipsi tindi ja rääbise kohta.
Seadust täiendati sättega, mille järgi vähendatakse kalapüügiseaduses loetletud seitsme tõsise rikkumise kordumisel ettevõtte õiguspäraselt omandatud püügivõimalust kahel järgneval aastal 10 protsendi võrra. See tähendab, et kui samade püügilubade alusel toimub kalapüüginõuete kaalutletud tõsine rikkumine teist korda, hakatakse ettevõtte püügiõigust vähendama. Seejuures on Keskkonnaameti inspektoril kaalutlusõigus rikkumist tõsiseks mitte määrata.
Maaelukomisjoni algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse (136 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 59 ja vastu oli kolm saadikut.
NordenBladet —TalTechi keemia- ja materjalitehnoloogia doktorant Katriin Kristmann on asunud koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) välja töötama tehnoloogiat päikesepaneelide tootmiseks Kuul leiduvatest ressurssidest, et tagada sealse baasi elektrivarustus.
Päikesepatarei, mis meenutab liivapaberit
Monoterakiht-päikesepatarei põhineb maailmas ainulaadsel tehnoloogial. Selle tehnoloogiaga päikesepatarei moodustavad tuhanded omavahel paralleelühenduses olevad väikesed mikrokristallid läbimõõduga 50 mikronit. Iga selline liivaterasuurune kristall on individuaalne väike päikeseelement, samas kui välimuselt on päikesepatarei sarnane liivapaberiga.
Võrreldes traditsioonilise päikesepatareiga on see kerge, painduv, vähese materjalikuluga ja odav, samuti saab valmistada erineva suuruse ja kujuga paneele, mille tootmiseks ei ole vaja kõrgvaakumseadmeid. „Kõik need plussid pälvisid Euroopa Kosmoseagentuuri tähelepanu ja huvi rakendada seda tehnoloogiat kosmoses,“ kinnitas TalTechi materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi teadlane Taavi Raadik möödunud talvel.
Kuule rajatakse baas
Uus kosmose võidujooks on juba alanud. Tegijateks on kõik suuremad kosmoseagentuurid ja riigid nagu Ameerika (NASA), Jaapan (JAXA), Hiina (CNSA), Araabia Ühendemiraadid (UAESA) ja Euroopa Kosmoseagentuuriga liitunud riigid (ESA).
Kuigi Kuu vallutati esmakordselt üle 50 aasta tagasi, minnakse seekord plaaniga sinna ka jääda. Kuul on avastatud külmunud kraatrite põhjas, kuhu päikesevalgus pole eales paistnud, veel põhinevat jääd, mida saab ümber töödelda raketikütuseks ning kasutada eluks vajaliku hapniku tootmiseks.
Lisaks sellele on Kuu oluline stardiplatvorm – või vahepeatus, nii-öelda tankla – tulevikus toimuvatele planeetide vahelistele lendudele. Kuna Kuul atmosfäär puudub ja gravitatsioon on tunduvalt väiksem kui Maal, siis Kuult ära lendamiseks on vaja väga vähe kütust võrreldes Maa mõjusfäärist lahkumisega.
Baasi rajamisel on NASA seadnud eesmärgiks kõigepealt saata Kuu orbiidile kosmosejaam „Gateway“, millel ehitus juba käib ning esimeste moodulite start on planeeritud 2024. aastasse. Sellest kosmosejaamast hakkaksid astronaudid Kuule laskuma, eksperimente sooritama, samuti tegema ettevalmistusi püsiva baasi rajamiseks. Kogu programm kannab nimetust „Artemis“.
Seevastu Euroopa Kosmoseagentuur on seadnud prioriteediks baasi rajamise kohe Kuu lõunapoolusele, Shackletoni kraatri servale. Selle rajamisel on eesmärgiks seatud, et baas peaks hakkama saama võimalikult iseseisvalt ning käigus hoidmiseks ja arendamiseks kasutaks võimalikult palju kohalikke ressursse, eelkõige regoliiti, teisisõnu Kuu pinnast ja pinnasetolmu.
Seda saaks kasutada 3D printerites kohalike majade printimiseks, tehtud on juba ka edukad katsetused simulantidega.
Elektrienergiat saaks toota kohapeal
Kuu baasi käigus hoidmiseks on vaja energiat, kõige perspektiivikam on seejuures päikeseenergia. Baasi kohavalikul mängib rolli asjaolu, et Shackletoni kraatri serv saab pea alaliselt päikesevalgust.
Nüüd ollakse valiku ees, kas vajalikud päikesepaneelid lennutada kohale Maalt või siis arendada välja tehnoloogia päikesepatareide tootmiseks Kuul leiduvatest ressurssidest, viimane neist on ESA jaoks palju perspektiivsem.
Päikesepatareid, mis võiks toota energiat kohapeal, ei pea ilmtingimata olema väga kõrge kasuteguriga, pigem peaks olema tehnoloogia võimalikult lihtne ja töökindel, sest vaba pinda on Kuul palju, mistõttu kompenseerivad madalama kasuteguri suuremad pinnad ning tehnoloogia odavus. Siinkohal tulevadki mängu Tallinna Tehnikaülikooli teadlased oma monoterakiht-päikesepatarei tehnoloogiaga.
Mis on koostöö eesmärk?
Koostööprojekti eesmärk on leida võimalus ja arendada tehnoloogiat mikrokristallide kasvatamiseks, mida oleks võimalik toota kuu regoliidist ning selles leiduvatest ühenditest-elementidest ja kasutada neid väikseid kristalle monoterakiht-päikesepatareis.
Üheks potentsiaalseks ühendiks oleks püriit FeS2 ehk siis maakeeli „kassikuld“, seda ühendit moodustavat rauda ja väävlit leidub Kuu regoliidis piisavalt palju. Lisaks neile elementidele on suures osas esindatud ka ühend FeS ehk troiliit, kusjuures seda leidub just väikeste osakestena. See teeks aga mikrokristallide kasvatamise just lihtsamaks, sest piisab vaid sisuliselt väävli lisamisest ja rekristallimisest.
Teoreetiline kasutegur püriidist päikesepatarei puhul on 25 % juures, kõike eelnevat arvesse võttes on materjalil potentsiaali küllaga. Esimesed edukad katsetused said tehtud Katriin Kristmanni magistritöös, kui õnnestus sünteesida vajaliku geomeetriaga püriidi mikrokristallid. Saadud tulemusi esitleti sel aastal rahvusvahelisel astronautikakongressil IAC2021 Dubais.
Edaspidine töö seisneb peamiselt elektriliste ja optiliste parameetrite parandamisel, aga ka võimalike alternatiivsete ühendite otsimisel. Koostöö Euroopa Kosmoseagentuuriga hõlmab lisaks finantsilisele toetusele ka Hollandis asuva Euroopa Kosmoseagentuuri teadus- ja tehnoloogiakeskuse maailma tipptasemel laborite kasutamist. Samuti tähendab see juhendamist ning igakülgset nõustamist. Projekt kestab neli aastat ning peaks lõppema edukalt kaitstud doktorikraadiga ning võimalik, et ka Kuu tulevase baasi energiaprobleemi lahenduse leidmisega.
Taavi Raadik toob esile Eesti noorte teadlaste oskust, soovi ning ambitsiooni luua midagi nii tähtsat, kui seda on päikesepatareide tootmise tehnoloogia Maa kaaslasel Kuul. Ta lisab: „Tehnikaülikooli bakalaureuse- ja magistriõppe kvaliteet on tõesti selline, et meie doktorant on ESA-le võrdväärne partner, kes suudab oma teadmiste ja oskustega panustada, niivõrd tähtsa probleemi lahendamisse, kui seda on Kuu baasjaama energia tootmine.“
