NordenBladet — Riigikogu menetles tänasel istungil viis eelnõu.

Teise lugemise läbis kaks eelnõu

Valitsuse algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (eestikeelsele õppele üleminek) eelnõu (722 SE) loob alused ja tingimused  eestikeelsele õppele üleminekuks.

Eelnõu kohaselt lähevad esimesena eestikeelsele õppele üle 2024/2025. õppeaastal lasteaiad ning 1. ja 4. klassid. Gümnaasiumis ja kutsekeskhariduse õppekavade alusel läbiviidavas õppes võib 2024/2025. kuni 2029/2030. õppeaastani muu keele osakaal olla kuni 40 protsenti kooli õppekavas määratud õppe mahust. Kool on kohustatud tagama ülemineku eestikeelsele õppele 10. klassis hiljemalt 2030/2031., 11. klassis 2031/2032. ja 12. klassis 2032/2033. õppeaastaks. Kutseõppeasutustes puudutab muudatus kutsekeskhariduse õppekava järgi õppivaid õpilasi.

Eelnõu järgi peab eesti keelest erineva õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimiseks selle kohustusega klassides alates 2024/2025. õppeaastast olema luba valitsuselt, kes võib valla- või linnavolikogu taotlusel anda lasteasutusele või rühmale üheks aastaks erandi. Eelnõu näeb ette võimalused kasutada lisaks eesti õppekeelele muud keelt või eesti keele asemel muud keelt teatud sihtrühmade puhul, kui kooliväline nõustamismeeskond on seda soovitanud, näiteks toimetuleku- ja hooldusõppel olevate või erivajadustega õpilaste suhtes.

Eelnõuga sätestatakse sarnaselt praegusega, et põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole õppekeel või kes koduses suhtluses räägivad õppekeelest erinevat keelt, mis on vähemalt ühe vanema emakeel, korraldab kool keele- ja kultuuriõpet, kui seda soovib vähemalt 10 sama emakeele või koduse suhtluskeelega õpilast.

Haridustöötajate kvalifikatsiooninõuet täiendatakse eelnõu kohaselt eesti keele oskuse nõudega, mille järgi peab õpetaja oskama eesti keelt C1-tasemel. Kultuurikomisjon viis eelnõusse teise lugemise eel muudatuse, millega tuuakse direktori ja õppealajuhataja keeleoskusnõudele vastamise kohustus varasemaks. Õppeasutuste juhid peavad eelnõus algselt välja pakutud 2024. aasta 1. septembri asemel eesti keelt C1-tasemel oskama 2023. aasta 1. augustist. Õpetajatele ja tugispetsialistidele rakendatakse eesti keele oskuse nõuet kvalifikatsiooninõudena alates 1. augustist 2024.

Samuti toetas komisjon ettepanekut jõustada lasteaedade tugispetsialistide lähtetoetus 2024. aasta 1. septembri asemel 2023. aasta 1. septembrist, et tagada koolide ja lasteaedade võrdne toetamine.

Läbirääkimistel võtsid sõna Maria Jufereva-Skuratovski (K), Margit Sutrop (RE), Mihhail Stalnuhhin, Toomas Jürgenstein (SDE), Helle-Moonika Helme (EKRE), Priit Sibul (I), Tarmo Kruusimäe (I), Signe Kivi (RE), Siim Kiisler, Peeter Ernits (EKRE), Andres Metsoja (I), Heiki Hepner (I), Dmitri Dmitrijev (K), Anastassia Kovalenko-Kõlvart (K), Jürgen Ligi (RE), Raimond Kaljulaid, Tõnis Mölder (K) ja Jaak Aab (K).

Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Hääletus: 18 poolt, 49 vastu. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu teine lugemine lõpetati.

Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõuga (697 SE) vähendatakse 2023. aastal kehtivat veeteetasude määra, et toetada kaupade ja reisijate rahvusvahelist vedu merel.

Kui alates COVID-19 pandeemia algusest kuni 2021. aasta märtsi lõpuni olid Eesti sadamatesse või sadama reidile sisenevad laevad veeteetasu maksmisest vabastatud, siis mullu aprillist kuni selle aasta lõpuni on veeteetasu vähendatud 50 protsenti. Eelnõu nägi algselt ette, et 2023. aastal peavad laevad maksma veeteetasu 25 protsendi võrra vähem, kui on seaduses sätestatud. Rahanduskomisjon viis eelnõusse menetluse käigus aga muudatuse, mille kohaselt kasvab soodustuse määr merendussektori arengu toetamiseks 37,5 protsendini.

Veeteetasu alandamine kehtib kõikidele Eesti sadamatesse või sadama reidile sisenevatele laevadele, sõltumata laevaliigist ja lipust, mille all laev sõidab. Muudatuse eesmärk on jätkata rahvusvahelise meretranspordi toetamist läbi Eesti sadamate ning võimaluse korral motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavooge läbi Eesti sadamate.

Läbirääkimistel võttis sõna Tarmo Kruusimäe (I).

Riigikogu võttis vastu kaks otsust

Väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Riigikogu otsuse „Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine“ muutmine“ (748 OE) kohaselt nimetatakse Balti Assamblee Eesti delegatsiooni juhiks Urve Tiidus ning delegatsiooni senisest juhist Aadu Mustast saab juhi asetäitja. Juhi senine asetäitja Sven Sester arvatakse delegatsiooni koosseisust välja ning tema asemele nimetatakse delegatsiooni liikmeks Vilja Toomast.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 57 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsusega „Riigi 2021. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine“ (686 OE) kinnitatud koondaruanne annab ülevaate riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.

Riigi 2021. aasta majandusaasta koondaruanne koosneb tegevusaruandest, riigi konsolideeritud ja konsolideerimata raamatupidamise aastaaruandest ning informatsioonist kohalike omavalitsuste, avaliku sektori ja valitsussektori kohta. Koondaruande juurde kuulub ka Riigikontrolli kontrolliaruanne.

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 78 Riigikogu liiget.

Tagasi lükati üks otsuse eelnõu

Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi    Valitsusele töötada välja meetmed üksi elavate pensionäride toetamise suurendamiseks“ eelnõuga (718 OE) sooviti teha valitsusele ettepanek töötada välja meetmed üksi elavate pensionäride toetamise suurendamiseks, sealhulgas lubada üksi elava pensionäriga samale aadressile sissekirjutust veel ühele tema lähisugulasele ning kaotada piirang, mille kohaselt peab pensionäri igakuine pension olema toetuse saamiseks väiksem kui 1,2-kordne Eesti keskmine vanaduspension.

Läbirääkimistel võtsid sõna Kert Kingo (EKRE) ja Tõnis Mölder (K).

Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 33 ja vastu oli üks Riigikogu liige. Otsus jäi vastu võtmata, sest selle vastuvõtmiseks oli vaja vähemalt 51 saadiku toetust. Eelnõu langes menetlusest välja.

Vabas mikrofonis võtsid sõna Tarmo Kruusimäe ja Peeter Ernits.

Istung lõppes kell 22.59.