NordenBladet — Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon peab täna avaliku istungi, et arutada olukorda finantsraskustesse sattunud kohalikes omavalitsustes.

Erikomisjoni esimehe Tõnis Möldri sõnul oli haldusreformi eesmärk muuta kohalikud omavalitsused finantsiliselt tugevamaks ja haldussuutlikumaks. “Paraku näeme, et mitmed omavalitsused on just pärast haldusreformi võetud kohustuste tõttu sattunud rahaliselt keerulisse olukorda, mis võib päädida saneerimisprotsessiga,” ütles ta ja lisas, et raskuste tekkimisele on kaasa aidanud energia- ja teiste hindade, aga ka näiteks intressikulude kasv. “Soovime komisjonis saada ülevaate omavalitsustes tekkinud probleemidest, nende tõsidusest ja võimalikest lahendustest, mida saab pakkuda nii Rahandusministeerium kui ka riik oma abimeetmetega laiemalt.”

Erikomisjoni istungile on kutsutud riigihalduse minister Riina Solman, Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik ja regionaalhalduspoliitika osakonna juhataja Mart Uusjärv, Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid, Rõuge vallavanem Britt Vahter, Põhja-Sakala vallavanem Karel Tölp, Kohtla-Järve linnavalitsuse finantsteenistuse juht Elina Visk ja riigikontrolör Janar Holm.

Saneerimise algatamiseks peab omavalitsus esitama Rahandusministeeriumile taotluse. Rahandusministeeriumi andmetel ei ole ükski omavalitsus praegu seda teinud, küll aga peavad kaks omavalitsust – Põhja-Sakala ja Rõuge vald – ministeeriumi vastava komisjoniga konsultatsioone, et selgitada, kuidas ise oma finantsprobleemidega toime tulla. Seaduse kohaselt võib omavalitsus esitada raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse algatamiseks taotluse, kui omavalitsus ei suuda finantsdistsipliini tagamise meetmeid rakendada või ei suuda meetmete rakendamisest hoolimata oma kohustusi püsivalt täita.

NordenBladet — Riigikogu maaelukomisjon toetas maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning teiste seaduste muutmist, millega lõpetatakse riiklik sekkumine tuulekaera tõrjeabinõude rakendamisel maatulundusmaal või muul maal ning muudetakse Euroopa Liidu kalandusvaldkonna riigiabi reguleerivast määrusest tulenevaid sätteid.

Maaelukomisjoni esimees Sven Sester selgitas, et maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses kehtestatud tuulekaera tõrjeabinõude rakendamise kohustus on andnud soovitud tulemuse. „Eelnõu eesmärk on lõpetada riiklik sekkumine tuulekaera tõrjeabinõude rakendamisel maatulundus- või muul maal, sest tõrjeabinõude rakendamise kohustus on andnud soovitud tulemuse. Umbrohu laialdane levik on vähenenud ja põllumajandusmaa kasutajad teevad oma põllumaal järjepidevat umbrohutõrjet, sealhulgas tuulekaera tõrjet, ka ilma riikliku sekkumiseta,“ ütles Sester.

„Aeg on näidanud põllumajandusmaa kasutajate teadlikkust, et tuulekaeraga saastumine toob kaasa nii saagi- kui ka kvaliteedikao ning madalama kokkuostuhinna,“ märkis Sester.

„Seaduses kehtestatud tuulekaera tõrjeabinõude kehtetuks tunnistamise järel jäävad endiselt kehtima taimede paljundamise ja sordikaitse seaduses kehtestatud tuulekaera esinemise nõuded teraviljaseemnes,“ ütles Sester. Ta selgitas, et põllumajandusministri määrusega on kehtestatud tuulekaera nõuded seemnepõllule, proovi võtmisele, proovi suurusele, turustamisele ja seemneproovi analüüsile.

Tuulekaera tõrjeabinõude tegelikule rakendamisele, ilma seaduses sätestatud kohustuslike meetmeteta,  aitab kaasa ka asjaolu, et enamus põllumajandustootjaid taotleb põhisissetuleku toetust, mille eelduseks on põllumajandusmaa heas korras hoidmine. Ebasoovitava taimestiku all peetakse silmas eelkõige takja, ohaka, puju, putkede, samuti tuulekaera ja puittaimede kasvu ja levikut. Kui põllumajandusmaal eelpool nimetatud nõudeid ei täideta, loetakse see maa mittetoetusõiguslikuks maaks, mis toob kaasa ELi toetuse vähendamise.

Kavandatava muudatusega väheneb Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) töökoormus: PTA-l kaob kohustus teostada riiklikku järelevalvet ja haldusjärelevalvet tuulekaera tõrjeabinõude rakendamise üle maatulundusmaal ja muul maal.

Eelnõuga ajakohastatakse ka viiteid riigiabi käsitlevatele Euroopa Liidu õigusaktidele. Kuna eelnõu algatamise ajaks ei olnud Euroopa Komisjon uusi riigiabi suuniseid ja uut grupierandi määrust vastu võtnud, täitis komisjon eelnõus olnud lüngad esimese lugemise eel vajalike viidetega Euroopa Komisjoni õigusaktidele.

Maaelukomisjon tegi muudatused ka kalandusturu korraldamise seaduses ja vedelkütuse erimärgistamise seaduses seoses Euroopa Liidu kalandusvaldkonna riigiabi reguleeriva määruse muutumisega. millega tunnistatakse teatavat liiki abi kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele ettevõtjatele Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaldamisel siseturuga kokkusobivaks.

Maaelukomisjon otsustas saata valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (738 SE) Riigikogu täiskogu istungile 15. veebruaril ettepanekuga teine lugemine lõpetada.

NordenBladet – Riigikogu juhatus otsustas võtta menetlusse valitsuse 3. veebruaril läbivaatamiseks esitatud „Heaolu arengukava 2023-2030“ ning määras juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni.

Heaolu arengukava 2023–2030 on eelmise samanimelise arengukava jätk, mis suunab töö- ja sotsiaalvaldkonna sihte järgmisel kaheksal aastal ning katab tulemusvaldkonda „Heaolu“, mis on üks 17-st riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonnast.

Arengukavas on defineeritud heaolu Sotsiaalministeeriumi pädevusse kuuluvate poliitikavaldkondade – laste ja perede heaolu, sooline võrdsus ja võrdne kohtlemine, tööhõive, pikk ja kvaliteetne tööelu, abivajadusele vastav sotsiaalhoolekanne, sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine ning vanemaealiste toetamine – kaudu. Kuigi inimese heaolu on mõjutatud ka inimese tervislikust seisundist, tegeleb tervise valdkonna eesmärkidega süvendatult Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030, mis käsitleb terviseriskide, tervislike eluviiside ja keskkonnatervise edendamist ning tervishoiusüsteemi korraldamist.

Heaolu arengukava kirjeldab olulisemaid väljakutseid, seab strateegilised eesmärgid ja määrab nende saavutamiseks vajalikud muutused aastatel 2023–2030, arvestades sealjuures nii riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ seatud sihtidega, (eelkõige sihid „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ ja „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“) kui ka ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkidega ning Euroopa Liidu suundade ja rahvusvaheliselt võetud kohustustega.

Arengukavas kirjeldatud eesmärkide ja probleemide puhul tuleb tagada pakutavate sotsiaalteenuste toimepidevus ehk pakkuda inimestele olulisi teenuseid nii tavaolukorras kui kriisi- ja eriolukorras. Riik peab tegema kõik, et ei tekiks ohtu elule ja tervisele.

NordenBladet — Täna toimub Vilniuses Balti Assamblee (BA) haridus-, teadus- ja kultuurikomisjoni istung. Balti riikide parlamentide liikmed, valitsuste esindajad ning valdkonna eksperdid arutavad valeinfovastast võitlust ning meediakoostöö parandamist.

BA Eesti delegatsiooni juht Urve Tiidus selgitas, et Venemaa peetav infosõda tingib eriliselt suure vajaduse selle järele, et inimesed oskaks eristada objektiivset infot propagandast. „Meediaharidust on vaja, sest lünkliku meediakirjaoskusega inimest on lihtsam infosõjas ära kasutada nii, et ta ise sellest arugi ei saa,“ põhjendas Tiidus kohtumise teemavalikut.

„Samuti on muutumises meediamaastiku majandusolukord. Kuna inimesed eelistavad saada infot sotsiaalmeediast, siis on ka reklaamiraha rännanud sinna ning kohalike meediaväljaanneteni ja elukutseliste ajakirjanikeni jõuab vähem raha, mida kvaliteetse inforuumi loomiseks kasutada. See on tähtis koostöö koht,“ selgitas Eesti delegatsiooni esimees. Nendel põhjustel on Balti Assambleel plaanis arutada võimalusi asutada Eesti, Läti ja Leedu ühine meediakirjaoskuse parandamise programm ning usaldusväärse info edastamise platvorm, mis kajastaks Baltimaades toimuvat eesti, läti, leedu, aga ka inglise ja vene keeles.

Ühtlasi arutatakse kohtumisel Balti riikide kultuurikoostöö edendamist ja ühiseid pingutusi inimeste kokku toomisel. Samuti võetakse jutuks kutse- ja rakendusharidus ning nii reaalalade kui ka kosmose valdkonna teadustöö.

Balti Assamblee on kolme Balti riigi parlamendi konsultatiivne koostööorganisatsioon, mis arutab vastastikust huvi pakkuvaid küsimusi. 2023. aastal on Balti Assamblee eesistujaks Eesti. Meie eesistumisaja juhtmõtteks on vastupanuvõimeline, turvaline, usaldusväärne ja jätkusuutlik Balti regioon.