NordenBladet – Vladimir Putini superjahti nähti 25. septembril Eesti ranniku lähedal. Laeva saatis relvastatud Vene rannavalve alus. Seni Gracefuli nime kandnud superjahil on uus nimi – Kosatka (eesti keeles Mõrtsukvaal). Putinile kuuluva jahi sai pildile Theyahtphoto.com fotograaf Carl Groll, vahendab Forbes.
Jaht liikus Läänemeres Saaremaa lähistel ning selle raadioside on laevajälgimisteenistuse MarineTraffic andmetel välja lülitatud alates 30. augustist, mil jaht veel Kaliningradis oli.
Kosatka on Venemaa presidendi Vladimir Putini suuruselt teine superjaht. Selle väärtuseks hinnatakse 119 miljonit dollarit. Kosatkal on sisebassein, helikopteriväljak ja sviite kuni 12 külalisele. Jahil on vodkabaarid ja omaniku sviit koos veinikambriga, kus saab hoida kokku kuni 400 pudelit.
Avafoto: Venemaa president Vladimir Putin (NordenBladet)
NordenBladet – Koroonasse haigestumine on Eestis kasvutrendis: reproduktsiooni alusarv R ehk nakatumiskordaja on üleeestiliselt 1,04. Riskimaatriksi järgi on riskitase keskmine, selgus terviseameti värskest epiidülevaatest. Sellel nädalal võib oodata nakatumise jätkuvat kerget kasvu, nädalaga võib oodata veidi üle 1400 nakatunu.
Esmaspäevase seisuga viibib haiglaravil 210 Covid-19 patsienti. Tõenäoliselt kasvab hospitaliseeritute arv käesoleval nädalal üle 220 patsiendi. Hospitaliseerimist arvestava riskimaatriksi järgi on koroonaviiruse leviku riskitase keskmine.
Haigestumus on kasvutrendis inimestel vanuses 40 ja vanematel, sealhulgas suuremat kasvu saab täheldada üle 75-aastaste seas. Laste hulgas on haigestumus vähenenud.
Esmaspäevase seisuga on viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta 556,8, sealhulgas laboratoorselt kinnitatud juhtude kohta 188,3.
Eelmise nädala jooksul lisandus 3561 haigusjuhtu, neist 1316 laboratoorselt kinnitatud ja 2245 kliiniliselt diagnoositud. Üleeelmise nädalaga võrreldes püsis haigusjuhtude arv pigem stabiilne, kasvades 5,7 protsendi võrra. Kliiniliselt diagnoositud juhtude arv suurenes 10,8 protsendi võrra, laboratoorselt kinnitatud juhtude arv püsis samal tasemel.
Eelmisel nädalal tehti 8272 testi. Positiivsete testide arv jätkab kasvamist just vanemates vanuserühmades – kõige rohkem vanusrühmas 75-79 aastat.
Eelmisel nädalal suri 11 koroonasse haigestunud inimest, kelle keskmine vanus 85,1 aastat. Neist viis oli vaktsineerimata ja kuus vaktsineeritud (sh üks inimene ainult põhikuuriga). Kõikidel neil olid erinevad kaasuvad haigused/seisundid. Kahel inimesel oli Covid-19 põhiliseks surmapõhjuseks. Keskmine päevane surmajuhtude arv on võrreldes üleeelmise nädalaga vähenenud.
NordenBladet – Eesti valitsus kuulutas teisipäeval välja rahvusvahelise võlakirjaemissiooni, mille lunastamistähtaeg on kümme aastat, raha kasutab riik eelarvepuudujäägi katmiseks ja likviidsusreservi täiendamiseks.
Võlakirjade maht ja intressimäär selgub emissiooni läbiviimise hetkel ning sõltub nii turuintressidest kui ka investorite nõudlusest.
Riigieelarve järgi kasvab riigi võlakoormus tuleval aastal 19,8 protsendini SKP-st. Valitsussektori võlg suureneb 2023. aastal 780 miljoni euro võrra 7,65 miljardi euroni.
Viimati emiteeris Eesti pikaajalisi võlakirju tunamullu koroonakriisiga toimetulekuks peale 18-aastast vaheaega 1,5 miljardit eurot.
Varem on investorite huvi Eesti võlakirjade vastu olnud suur, kuid turg on ebakindel.
Võlakirjaemissiooni korraldavad Citibank, Goldman Sachs ja Societe Generale. Võlakirjad on plaanis noteerida Dublini börsil.
NordenBladet – Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu on pankrotistunud, mistõttu võib umbes tuhat inimest sinna paigutatud rahast ilma jääda. Ühistust on kadunud umbes 16 miljonit eurot, teiste seas oli sinna 50 000 eurot hoiustanud ka endine välisminister Urmas Paet.
“Ajutine pankrotihaldur Martin Krupp luges kokku, et ühistul on (selle juhi Maksim) Sorokini firmadelt saada 18 219 884 eurot. Summa sisaldab tasumata intresse,” kirjutas Eesti Ekspress. Lehe andmeil võttis Sorokin ühistult oma firmadele laenu odavama intressiga, kui ühistu ise hoiustajatele tasus.
Ajal kui panga pakkusid hoiustajatel nullilähedast intressi lubas Eesti Arengu hoiu-laenuühistu kümneprotsendist ja isegi kõrgemat intressi. Pankrotihaldur Krupp arvab oma aruandes, et ühistu kujul võib olla tegemist püramiidskeemiga, mis tähendab, et hoiustajatele maksti intresse uute hoiuste arvelt. Ühistu väljastatud laenud on antud ilma tagatiseta, mis tähendab, et nende tagasi saamine on vähetõenäoline.
NordenBladet – Elanike vastuseisule ja ameti ressursipuudusele viidates peatas muinsuskaitseamet neoklassitsistliku Sillamäe südalinna muinsuskaitse alla võtmise menetluse, vahendas AK.
Sillamäe kesklinna majad ja pargid ning puiesteed rajati eelmise sajandi keskel neoklassitsistlikus stiilis. Muinsuskaitse soovis kaitse alla võtta kogu piirkonna enam kui 150 rajatisega.
Plaanide kohaselt oleks tulnud Sillamäe kaitsekord kehtestada juba eelmisel aastal. Protsess hakkas venima ja praeguseks on see raugenud, kusjuures ära jäeti ka sel sügisel toimuma pidanud rahvaarutelu. Muinsuskaitseameti juht Liisa Pakosta põhjendas teema kalevi alla panemist ameti alarahastamisega – ametil ei jätku jõudu uue kaitsekorra kehtestamiseks, sest nad on seotud 12 olemasoleva kaitsekorra uuendamisega. Põhjuseks tõi Pakosta ka sellega, et osa majaomanikke oli piirangute vastu.
