NordenBladet — Riigikogu otsustas tänasel istungil nimetada Janar Holmi uueks viieaastaseks perioodiks riigikontrolöriks, samuti nimetas Riigikogu ametisse uue Riigikohtu liikme ning otsustas muutmata kujul mitte uuesti vastu võtta presidendi poolt välja kuulutamata jäetud välisteenistuse seaduse muudatusi.

Holm asus riigikontrolöri ametisse 9. aprillil 2018 ning tema volitused kestavad 8. aprillini 2023. President Alar Karis tegi mullu detsembris ettepaneku nimetada Holm riigikontrolöri ametisse ka järgmiseks viieks aastaks.

Holm ütles Riigikogu ees, et viimased viis aastat on olnud ebaharilikud, kuid üldjoontes on riigi probleemid jäänud samaks, ainult et paljud neist on veel teravamaks muutunud. „Viis aastat tagasi siinsamas ma rõhutasin, et Riigikontrollil on oluline tegeleda riigi tuumikülesannetega, mis inimeste elu enim puudutavad: tervishoid, hariduskorraldus, sotsiaalhoolekanne. Ressursimahukad on taristuarendused, suurinvesteeringud, energeetika, kaitsevõime arendamine. Riigikontroll on kõigil nendel teemadel saatnud Riigikogu ette hulga aruandeid. Ja kõik need teemad peaksid olema Riigikontrolli fookuses ka edaspidi. Lisaks veel kõigi meie raha jaotamise selguse küsimused ja riigieelarve arusaadavus otsustajate jaoks,“ rääkis ta.

Tema sõnul peab tähelepanu jätkuma ka rohepöördele kui kõiki eluvaldkondi puudutavale protsessile, mille mastaape on isegi raske tajuda. „Ma rõhutan siinkohal, et vaid sisulistes vaidlustes saab tegelikult selgeks, mis on reaalne, ratsionaalne, mis on kavandatud ajaraamis päriselt jõukohane ja võimalik ning mis mitte. Ehk tuleks selles valdkonnas minna senisest märksa valdkonnapõhisemaks ja täpsemaks, rääkides sellest, mida me konkreetselt teeme energeetikas, transpordis, põllumajanduses, jäätmemajanduses, ehituses, tööstuses – et oleks selgus ja kindlus nii ettevõtjatel, ühiskonnal kui ka lõpuks riigiaparaadil,“ ütles Holm.

Läbirääkimistel võttis sõna Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Salajasel hääletusel toetas presidendi esitatud Riigikogu otsuse „Janar Holmi riigikontrolöri ametisse nimetamine“ (769 OE) vastuvõtmist 61 ja selle vastu hääletas 14 Riigikogu liiget.

Samuti võttis Riigikogu tänasel istungil vastu Riigikohtu esimehe esitatud Riigikogu otsuse „Margit Vuti Riigikohtu liikmeks nimetamine“ (752 OE), millega nimetatakse Tartu Ringkonnakohtu kohtunik Margit Vutt alates 17. juulist Riigikohtu liikmeks.

Riigikohtu esimehe Villu Kõve hinnangul on Vutt kogenud ja tunnustatud jurist, kelle senine pikaajaline ning mitmekülgne töökogemus kohtusüsteemis ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonna tsiviilõiguse lektorina võimaldab tal oluliselt panustada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi töösse ja Eesti tsiviilõiguse edasiarendamisse.

Riigikohtu uue liikme leidmiseks korraldati avalik konkurss pärast seda, kui Riigikohtu üldkogu otsustas mullu novembri lõpus vabastada alates 15. juulist ametist riigikohtuniku Peeter Jerofejevi.

Salajasel hääletusel toetas Riigikohtu uue liikme nimetamist 55 ja selle vastu oli 10 Riigikogu liiget.

Riigikogu arutas täna uuesti ka presidendi poolt välja kuulutamata jäetud välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust (45 UA) ning otsustas seda muutmata kujul uuesti mitte vastu võtta.

Riigikogu võttis seaduse vastu 2020. aasta juunis, et ühtlustada välisteenistus avaliku teenistuse põhimõtetega ning muuta kehtiv regulatsioon selgemaks ja lihtsamaks. Muu hulgas sooviti seadusega ajakohastada välisteenistuse palgasüsteemi, muuta välislähetuse tasu maksmise ja pikaajalise välislähetusega seotud kulude hüvitamise põhimõtteid ning erialadiplomaatide ja koosseisuväliste haldusteenistujate välisesindusse lähetamise korda.

President jättis seaduse välja kuulutamata, leides, et see on põhiseadusega vastuolus osas, kus näeb ette abikaasatasu maksmise välisesinduses töötava pikaajalisse välislähetusse saadetud teenistuja ja ametnikuga kaasas olevale abikaasale, kuid mitte kooseluseaduse alusel registreeritud elukaaslasele.

Põhiseaduskomisjon ja väliskomisjon tegid ettepaneku seadust muutmata kujul mitte vastu võtta ning seda toetas ka Riigikogu täiskogu. Seaduse muutmata kujul vastu võtmist toetas 21, kuid selle vastu hääletas 35 Riigikogu liiget.

NordenBladet — Riigikogu õiguskomisjon saatis teisele lugemisele eelnõud, mis võimaldavad kohaldada Euroopa Liidu õiguses sätestatud haldustrahve väärteomenetluses. Eelnõude järgi saab eelkõige finantssektori ja andmekaitsega seotud rikkumiste eest määrata senisest oluliselt suuremaid trahve.

Õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof ütles, et eelnõud on vajalikud selleks, et finantssektoris väärteomenetlusi tõhusamaks muuta. „Kuivõrd finantssektoris on rikkumistega kaasnev potentsiaalne kahju märkimisväärselt suurem kui mujal, siis on Euroopa Liit toonud õigusesse sisse meil kehtivatega võrreldes palju suuremad trahvid. Otsustasime komisjonis eelnõuga edasi liikuda, et olukorda parandada,“ lausus Pikhof. Ta lisas, et vajadusel saab edaspidi arutada ka haldustrahvi mudeli väljatöötamist ja selle finantssektoris rakendamist.

Komisjoni aseesimehe Marek Jürgensoni sõnul on ta eelnõude suhtes skeptiline, kuivõrd Finantsinspektsioon on korduvalt öelnud, et planeeritavad muudatused ei lahenda finantsjärelevalve muresid ning väärteomenetlus pole sedalaadi rikkumiste jaoks sobiv menetlusviis ja panustada tuleks hoopis haldustrahvide mudeli loomisesse. Jürgenson avaldas lootust, et seaduse vastuvõtmise korral on sätted siiski rakendatavad ja abiks.

Karistusseadustikku muutva eelnõu järgi on edaspidi väärteo toimepanemise eest valdkonna eripära arvestades võimalik sätestada rahatrahvi määr eriseaduses või karistusseadustiku eriosas. Eelnõu järgi tõstetakse juriidilisele isikule kuriteo eest ette nähtud rahalise karistuse ülemmäära 16 miljonilt eurolt 40 miljonile eurole. Samas võimaldab uus regulatsioon määrata käibepõhise rahalise karistuse, mis võib olla ka ülempiirist suurem.

Istungil osalesid Justiitsministeeriumi asekantsler Markus Kärner, Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste ja nõunik Kristiina Kubja.

Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Euroopa Liidu õigusest tulenevad rahatrahvid) eelnõu (94 SE) läbis esimese lugemise 2019. aasta novembris.

Valitsuse algatatud audiitortegevuse seaduse, finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (finantsvaldkonna väärteokaristuste reform, EL-i õigusest tulenevad karistused) eelnõu (111 SE) läbis esimese lugemise 2020. aasta veebruaris. Selle eelnõu eesmärk on viia seadused vastavusse ELi õigusest tulenevate nõuetega ning võimaldada Eestis kohaldada ELi õigusaktides sätestatud ülemmääradega rahalisi sanktsioone.

Komisjon otsustas mõlemad eelnõud saata Riigikogu täiskogu istungile teisele lugemisele 15. veebruaril ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Kolmas lugemine on kavandatud 22. veebruari istungile. Vastuvõtmise korral jõustuvad seadused 1. novembril.

NordenBladet — Sotsiaalkomisjon otsustas heaolu arengukava aastateks 2023–2030 tutvustada Riigikogu täiskogu ees 20. veebruaril.

Komisjoni esimehe Helmen Küti sõnul on arengukava üldine eesmärk tagada, et Eesti inimesed oleks hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneks ning toetatud oleks kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu. „Kava viiest alaeesmärgist esimene on lapsed ja pered ning selle valdkonna suuremad muudatused puudutavad muuhulgas panustamist peresõbraliku keskkonna loomisesse nagu näiteks paari- ja peresuhteid ning vanemaharidust toetavate teenuste arendamine,“ märkis Kütt. „Väga oluliseks pean seda, et arengukava vaatab elukaart tervikuna ehk alustab lastest ja peredest ning jõuab meie väärikate vanemaealisteni,“ lisas ta.

Komisjoni aseesimees Siret Kotka tõi esile, et kava pöörab märkimisväärset tähelepanu vanemaealistele. „Väga tähtis muutus on miinimumpensioni suurendamine ja tööandjapensioni loomine, kuid niisamuti on vaja vanemaealisi enam kaasata poliitikakujundamisse ja ühiskonnaellu,“ märkis Kotka. Ta lisas, et teiselt poolt on plaanis panustada vananemisega seotud hoiakute muutmisesse, et ära hoida näiteks vanemaealise töötajaskonna ebavõrdset kohtlemist ja tõrjumist.

Lisaks keskendub uus heaolu arengukava veel kolmele suuremale teemale, milleks on tööturg ja tööelu, sotsiaalhoolekanne ning sooline võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine.

Arengukava arutelu käigus 20. veebruaril esinevad ettekandega valitsuse esindaja ning juhtivkomisjoni esindaja. Riigikogu liige võib kummalegi ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. Seejärel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega oma arvamust avaldada soovivad Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad.

Tänasel sotsiaalkomisjoni istungil osalesid ka sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja tervise- ja tööminister Peep Peterson.