NordenBladet —Riigikogu kõrghariduse toetusrühm ja Eesti Üliõpilaskondade Liit korraldavad täna kell 12.15 avaliku arutelu „Tudengid karjuvad appi: vajaduspõhised õppetoetused ei kata enam kellegi vajadusi“. Arutelu saab jälgida Riigikogu veebis.
Riigikogu kõrghariduse toetusrühma esimehe Margit Sutropi sõnul on vajaduspõhised õppetoetused 75–220 eurot kuus ja tulemusstipendium 100 eurot kuus naeruväärselt väikesed. „Seetõttu õpivad tudengid töötamise kõrvalt, mitte vastupidi. See aga viib alla kõrghariduse kvaliteedi ja halvendab tudengite tervist. Kuulame tudengite vaadet toimetulekule ning nende ootusi toetustele ja stipendiumidele. Saame Arenguseire Keskuselt ülevaate tudengite toetamisest ning Haridus- ja Teadusministeeriumilt täpse ülevaate sellest, kui palju ning kellele praegu toetusi ja stipendiume makstakse,“ märkis Sutrop. Samuti püütakse tema sõnul luua arutelu käigus selgust, kuidas peaks õppetoetuste süsteemi muutma, keda toetama, mille alusel ja kui palju.
Ettekannetega esinevad Riigikogu liige ja kõrghariduse toetusrühma juht Margit Sutrop, Arenguseire Keskuse eksperdid Kaire Põder ja Uku Varblane, Eesti Üliõpilaskondade Liidu juht Marcus Ehasoo ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse valdkonna juht Kristi Raudmäe.
Ühtlasi saavad arutelul sõna erakondade esindajad, kes tutvustavad oma programmilisi lubadusi.
NordenBladet —Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon peab täna avaliku istungi, et arutada Nursipalu harjutusvälja laiendamise plaane.
Erikomisjoni esimehe Tõnis Möldri sõnul soovib komisjon saada ülevaate Nursipalu harjutusala laiendamiseks seni tehtust, praegu käivatest töödest ning edasisest plaanidest. “See, kuidas Kaitseministeerium on harjutusvälja laiendamise ettevalmistusi seni korraldanud, on tekitanud paljudes Eesti inimestes segadust. Soovime istungil kuulda, miks ei algatatud laiendusteks eriplaneeringut, mis võimaldanuks algusest peale protsessi kaasata kõik huvigrupid ning laiendamisega vajadusel edasi minna avatult ja läbipaistvalt,” ütles ta.
Möldri sõnul on valitsuse liikmed kinnitanud, et kiirkorras ei soovita harjutusala laiendada, kuid samas on räägitud ka kiirete seadusemuudatuste vajadusest. “Ootame ministrilt selget ülevaadet, millises ajagraafikus, mis eelarvega ja millisel õiguslikel alustel on kavas harjutusvälja laiendamisega edasi minna ning kuidas plaanitakse jõuda kokkuleppele kohalike elanikega,” märkis ta.
Erikomisjoni istungile on kutsutud kaitseminister Hanno Pevkur, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektor Magnus-Valdemar Saar, Antsla vallavanem Avo Kirsbaum, Rõuge vallavanem Britt Vahter, Võru vallavanem Kalmer Puusepp, riigikontrolör Janar Holm ja Rahandusministeeriumi esindaja.
Komisjoni avalik istung algab kell 13.15 ja seda saab jälgida veebiülekandes.
Videosalvestisiistungitest saab vaadataRiigikoguYouTube’i kanalil. (NB! Salvestised jõuavad veebi viivitusega.)
NordenBladet – 2022. aastal väisas Eestit 3,5 miljonit välisturisti, kes kulutasid Eestis ligi 1,1 miljardit eurot. Seda on 670 miljonit eurot rohkem kui 2021. aastal, kuid 340 miljonit eurot vähem kui rekordilisel 2019. aastal. Kuigi koroonaeelse, 2019. aastaga võrreldes kahanes välisturistide arv ligi 40 protsenti, siis aasta lõikes suurenes Euroopa Liidu elanike Eestisse tehtud reiside arv 1,8 miljoni võrra.
42 protsenti turistidest tuli Soomest ning 2021. aastaga võrreldes kasvas Soomest tulnud külastajate arv peaaegu neli korda. Soome turistid tegid Eestisse 1 455 672 reisi.
Teistest Euroopa Liidu riikidest tulnud välisturistide arv kahekordistus: kõige enam külastas Eestit Läti (553 216) ja Saksamaa turistid (206 132).
Venemaalt tehti 2022. aastal Eestisse 171 089 reisi.
Euroopa Liidu välistest riikidest tulijate arv küll aastaga kolmekordistus, aga nad moodustasid vaid viiendiku külastajate koguarvust.
Ühepäevakülastuste arv suurenes 800 000 võrra ja oli külastuste koguarvust 38 protsenti.
Mitmepäevakülastuste arv kasvas aastaga ligi kolm korda ja nende keskmine kestus kahanes nelja ööni. 2019. aastaga võrreldes oli mitmepäevakülastusi kolmandiku võrra vähem.
Eestlased tegid mullu 2,7 miljonit välisreisi
Eesti elanikud külastasid 2022. aastal välisriike 2,7 miljonit korda, mida oli 112 protsenti rohkem kui 2021. aastal, kuid võrreldes 2019. aastaga külastati välismaad veerandi võrra vähem.
2,1 miljonit reisi ehk 80 protsenti reisidest tehti Euroopa Liidu riikidesse, nende reiside arv kasvas aastaga 116 protsenti.
Iga viies reis tehti Soome − sinna reisiti kaks korda rohkem kui 2021. aastal.
Teistesse Euroopa Liidu riikidesse tehtud külastuste arv kasvas 127 protsenti; kõige enam külastati Lätit – 400 000 korda.
Reiside arv Euroopa Liidu välistesse riikidesse aastaga kahekordistus. Türgit külastati rohkem kui kunagi varem – üle 110 000 korra.
Ühepäevakülastuste arv kasvas 2,5 korda ja moodustas külastuste koguarvust 16 protsenti.
Mitmepäevareiside arv kahekordistus ja reisi keskmine kestus oli mullu neli ööd.
Eesti elanikud jätsid 2022. aastal välismaale ligi üks miljard eurot, mida on 240 miljonit eurot vähem kui 2019. aastal, kuid 540 miljonit eurot rohkem kui 2021. aastal.
NordenBladet —Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut sõnas vastates Riigikogu infotunnis Marek Jürgensoni küsimusele lennujaamatasude tõstmise kohta, et lennujaamatasusid tõsteti viimati 14 aastat tagasi.
„Vaatamata sellele, et pealkirja tasemel võib tunduda, et mõne sihtkoha sulgemine on kuidagi väga suure mõjuga, siis tegelikult Tallinna lennujaamas reisijate arv kasvab, lennufirmad tihendavad lennuühendusi lennusihtkohtadesse, sealhulgas tihendab lende Ryanair,“ märkis Sikkut ja täpsustas, et 15 lennuettevõtjast 14 jaoks ei ole tänavune tasude tõus probleem. „Tegelikult ka need sihtkohad, mida Ryanair sulges, nende jaoks kas tasu poleks tõusnudki või nad olidki vähetäituvad ja ilmselt lennuettevõtte jaoks vähetasuvad,“ lisas ta.
Sikkuti sõnul ei tuleks rääkida ühe lennufirma ärimudelist või selle kasumlikkusest Eestis, vaid vaatama peaks Eesti ühendusi tervikuna. Minister selgitas, et Tallinna lennujaamale on seatud ootus tagada strateegilised ühendused, et Eesti inimesed saaksid lennata igasse maailma punkti ja seda sageli kas Frankfurdi, Londoni, Stockholmi, Riia, Helsingi kaudu. „See on meie poolt pandud esimene ootus. Teine on muidugi ka majanduslik toimetulek. Aga lennujaam ise peab väga tähtsaks ka otseühenduste arvu, eesmärgistab seda ja järgmisel aastal jõuab plaani järgi 50 sellise otselennuni või otsesihtkohani. Aga seda, et Tallinna lennujaam on ilus ja kodune, seal reisijate arv kasvab, sihtkohtade arv suureneb ja tegelikult olemasolevatesse sihtkohtadesse lennuliiklus tiheneb, need on faktid ja sellega ei saa kuidagi vaielda,“ rääkis ta.
Infotunnis osalesid peale majandus- ja taristuministri peaminister Kaja Kallas ning haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.
Peaminister vastas küsimustele Eesti riigi ja Eesti inimeste, transpordiühenduste, valimiskampaania, eestlaste diskrimineerimise ning selle kohta, milliseid abinõusid ja arengukiirendajaid kavandab riik regionaalse tasakaalus arengu tagamiseks, vähendamaks Pärnu mahajäämust Harjumaast ja Tartust. Haridus- ja teadusministrile esitatud küsimused puudutasid vihakõne korpuse loomist ning koolitunni pikkust ja päeva planeerimist, eriti algklassides. Majandus- ja taristuministrile esitatud küsimused käsitlesid lisaks lennundusele ka varustuskindlust.
NordenBladet —Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium märkis, et koolieelse lasteasutuse seadus paneb kohalikule omavalitsusele selge kohustuse luua seal elavale pooleteise- kuni seitsmeaastasele lapsele vanemate soovil võimaluse käia lasteaias. Sellest hoolimata on paljudel omavalitsustel seaduse täitmisega probleeme.
Kolleegium viitas haridus- ja teadusministeeriumi küsitlusele, mille järgi oli 2020. aastal 33 vallas ja linnas kokku 2141 last, kes ei saanud vanemate soovitud ajaks kohta lasteaias või isegi lastehoius. Praegune kohtuasi on juba kolmas, kus Riigikohus kordab seisukohta, et omavalitsusel pole õigust lasteaiakoha andmisest keelduda.
Riigikohus rõhutas, et alushariduse kättesaadavuse eest vastutavad riik ja omavalitsused üheskoos – mõlemal lasub kohustus leida probleemile süsteemne lahendus, mis ei jätaks lapsi alushariduseta ning nende vanemaid ilma võimalusest ühendada töö- ja pereelu. Riigis ei saa lasta tekkida ega kesta olukorral, kus avalike teenuste kättesaadavus sõltub ulatuslikult sellest, mil määral inimese elu- või asukohajärgne omavalitsus otsustab talle seadusega pandud kohustusi täita.
Kohtade puudumisel peab omavalitsus neid juurde looma
Riigikohtusse jõudnud kohtuasi sai alguse lapsevanemate kaebusest. Vanemad esitasid kohe pärast lapse sündi Rae vallale taotluse lasteaiakoha saamiseks pooleteise aasta pärast. Vald aga teatas, et vabu kohti ei ole ja seetõttu pidi kaebajate laps hakkama käima hoopis eralastehoius, mille kohatasust maksis enamiku vald.
Lapsevanemad esitasid halduskohtule kaebuse, soovides kohta valla lasteasutuses ja eralastehoiuga kaasnenud suuremate kulude hüvitamist. Halduskohus rahuldas kaebuse osaliselt – määras vanematele hüvitise ning algatas Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve.
Täna avaldatud otsusega tunnistas Riigikohus põhiseadusevastaseks ja kehtetuks Rae Vallavalitsuse määruse lause, millega lapsele anti lasteaiakoht ainult juhul, kui parajasti leidus vabu kohti.
Kolleegium selgitas, et seadus paneb omavalitsusele kohustuse tagada kõigile lastele võimalus lasteaias käia ja kohtade puudumisel tuleb neid piisavas koguses juurde luua. Lasteaiakoha võib asendada lastehoiuteenusega ainult vanemate teadlikul ja vabatahtlikul nõusolekul. Nimelt erinevad koolieelsele lasteasutusele ja lastehoiule kehtestatud nõuded oluliselt – kui lasteaed peab pakkuma riikliku õppekava alusel alusharidust, siis lastehoid seda tegema ei pea.
