Neljapäev, oktoober 2, 2025

BÖRS & INVESTEERIMINE.

TalTech ja EEK Mainor rahanduse õppejõud ja investor Kristjan Liivamägi: NII SAATE elukvaliteedis järeleandmisi tegemata targalt säästa

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – “Inflatsioon on Eestis püsinud viimastel kuudel 25% tasemel ning kuna Eesti keskmine palgakasv jääb inflatsioonile alla pea kaks korda, siis kaotab raha kiires tempos ostujõudu. Sellises olukorras tuleb paratamatult teha valikuid ning otsida kokkuhoiu võimalusi,” ütleb TalTech ja EEK Mainor rahanduse õppejõud, investor ning finantsökonoomika doktor Kristjan Liivamägi.

Läbimõeldud tarbimisotsuste tegemisel on võimalik hästi elada ning sealjuures veel säästa. Alljärgnevalt Kristjan Liivamägi poolt 10 oma pere peal järgi proovitud praktilist õpetust, kuidas hoida kokku nii, et elukvaliteet ei kannata.

1. Toidukaupade ostmine e-poest
Alates koroonapandeemia algusest tellime võimalusel perekonna toidukaubad e-poest. See aitab kokku hoida auto transpordikulu ning säästa 1–2 tundi meie väärtuslikku aega, mida kasutame parema meelega perega ühiste tegevuste jaoks. Samuti aitab e-toidupoe kasutamine vältida emotsioonioste ja seda just lastega koos poes käies.

2. Me elame oma tegutsemisruumi lähedal
Me elame asukohas, kus meie perel on logistiliselt lähedal töökohad, lasteaiad, kool, terviserajad, poed, ühistransport ja muud vajalikud teenused. Seeläbi säästame me nii aega kui raha transpordikuludelt.

3. Me ei kasuta kõrge intressiga tarbimislaene ja järelmakse
Tarbimislaenude krediidi kulukuse määr on mitukümmend protsenti ja sisuliselt teeb tarbimislaenuga toote ostmine selle toote mitmekümne protsendi võrra kallimaks. Me lähtume põhimõttest, et kui me ei saa endale ilma järelmaksuta seda toodet osta, siis järelikult ei saa me seda endale lubada. Ostmisel tasub endalt ausalt küsida, et kas mul on seda asja nii väga vaja, et ma pean selleks kallist laenu võtma?

4. Eelarve pidamine, planeerimine ja tegevuste läbi mõtlemine
Meie kasutame kulude ja tulude jälgimiseks eelarvet, mis annab meile hea ülevaate rahavoogude liikumisest ning aitab meil teha läbimõeldud otsuseid. Me planeerime tegevusi pikemalt ette, et saada sama teenust soodsam hinnaga. Näiteks planeerime reise ette mitu kuud, et saada paremaid tingimusi.

5. Elektritarbimise ajastamine
Meie paneme elektriauto, nõudepesumasina, pesumasina ja kuivati taimeriga käima ajal, millal elekter ja võrgutasu on soodsamad. Ehk kahe nupuvajutusega on meil võimalik ajastada kodumasinate töö öisele ajale kui elekter ja võrgutasu on odavamad. Samuti tarbimine võimalikult palju enda päikesepaneelidest toodetud elektrit, kuna siis ei pea me ostma võrgust kallist elektrit, maksma võrgutasusid, aktsiisi ja käibemaksu.

6. Energiakulude kokkuhoid tänu päikesepaneelidele
Meie ostsime 2020. aasta kevadel maja ning paigaldasime katusele päikesepaneelid, mis katavad ära olulise osa meie aastasest energiatarbimisest. Meie soov oli päikesepaneelide eest välja käia võimalikult vähe enda raha ja seetõttu finantseerimise päikesepaneelide ostu kodulaenuga. See otsus suurendas meie kodulaenu kuumakset ca 28 euro võrra kuus, aga meil tuli 7,44 kW päikesepaneelide eest välja käia enda raha 2 060 eurot (20% paneelide maksumusest).

Keskmiselt teenivad päikesepaneelid meile igakuiselt positiivset rahavoogu 76 eurot, mis koosneb elektri, võrgutasude ja maksukulude kokkuhoiust, taastuvenergia toetusest ja võrku tagasi müüdud elektri müügitulust. Võttes arvesse laenumakse suurenemist, siis teenivad päikesepaneelid meile keskmiselt iga kuu ca 48 eurot positiivset rahavoogu ning meie teenime paneelide eest makstud raha tagasi umbes 3,6 aastaga.

Lisaks hoiame me tänu päikesepaneelidele kokku auto bensiinikuludelt ca 220 eurot kuus, kuna me vahetasime vana bensiiniauto uue elektriauto vastu. Samuti tõstsid päikesepaneelid meie kodu energiaklassi ja seega ka kinnisvara turuhinda

7. Lasteriiete ostmine järelturult või uuskasutuskeskusest
Meie ostame lastele riideid ja tarvikuid (lapsevanker jms) järelturult, kus on võimalik vähekasutatud riideid saada oluliselt soodsamalt kui uuena poest ostes. Samuti kasutame me võimalust sõpradega lasteriideid vahetada.

Üllatavalt populaarseks on laste seas osutunud mänguasjade vahetuse mäng, kus lapsed käivad üksteisel külas ja vahetavad paariks nädalaks omavahel mänguasju. Selle asemel, et osta lastele poest uusi mänguasju, millest nad paari nädalaga tüdinevad, rõõmustavad lapsed teistsuguste vahetatud mänguasjadega mängimise üle.

8. Tutvuste kasutamine soodustuste saamiseks
Tutvuste kasutamine soodsamate tehingute saamiseks ei ole häbiasi. Kui mul on võimalik saada sõbra kaudu parem hind suusavarustust, reisi või mõnda muud toodet ostes, siis ma kasutan seda võimalust. Samuti ostan ma osad hooajakaubad soodsama hinnaga hooaja lõpus. Näiteks suusavarustuse saan ma aprillis hea allahindlusega.

9. Ebameeldivate ja rutiinsete tegevuste automatiseerimine
Kuna mulle ei meeldi tolmuimejaga koristada ja aias muru niita, siis otsustasin need tegevused delegeerida robottolmuimejale ning robotniidukile. Võttes arvesse enda tunnihinda, siis tasus robottolmuimeja ost ära 14 töötunniga ning robotniiduki ost 11 niitmiskuuga.

10. Rahaasjade aus ja läbipaistev arutamine peres
Meie peres on põhimõte, et me arutame ausalt ja avatult kõik rahaga seotud teemad omavahel läbi. Meie peres on väga olulisel kohal lastele rahatarkuse õpetamine.

Kristjan Liivamägi mõtteid rahatarkusest, säästmisest ja investeerimisest saate lugeda ka tema Instagrami konto (@liivamagikristjan) vahendusel.

Avafoto: Investor Kristjan Liivamägi (Jake Farra)

SEE tuntud rahahaldur ei vabanda Euroopasse investeerimise pärast: Turg on pakkumisi täis!

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – David Herro on saanud negatiivset tagasisidet oma klientidelt Euroopasse investeerimise kohta. See pole üllatav, arvestades ähvardavat energiakriisi, mille vallandas Ukraina sõda, pluss fiskaalpingeid Itaalias (valitsuse eelarvepoliitikat) ja rahalisi probleeme Ühendkuningriigis. Kogu see vastumeelsus muudab pikaajalise väärtusinvestori Euroopa piirkonda investeeringute suhtes ainult positiivsemaks.

David Herro põrutab: “Euroopa turg on pakkumisi täis!”

Herro juhib Harris Associatesi rahvusvaheliste aktsiate 26 miljardi dollari suurust investeerimisportfelli. Ta on tuntud kvaliteetsete väärtusaktsiate leidjana sektorites ja riikides, mida teised väldivad. Tema strateegiad on aidanud 17 miljardi dollari suurusel Oakmark International OAKIX (ticker: OAKIX), mida ta kaashaldab, edastada viimase 15 aasta jooksul 98% konkurentidest, kusjuures keskmine aastane tootlus on 2,2%.

Pärast magistrikraadi omandamist majandusteaduses asus Herro tööle ettevõttes Principal Financial Group. Peale kolme aastast tööd The Principal Groupis asus Herro analoogsele ametikohale Wisconsini osariigi investeerimisnõukogus. 1992. aastal liitus Herro Harris Associatesiga. 1994. aastal kirjeldati Herrot kui aktsionäride rühma juhti, kes töötas selle nimel, et kukutada ettevõtte esimees Maurice Saatchi tema ametikohalt Saatchi direktorite nõukogus. 2006. ja 2016. aastal valis Morningstar Herro aasta fondijuhiks ning 2010. aastal valis Morningstar Herro kümnendi rahvusvaheliseks aktsiafondijuhiks. Herro asutas Oakmark International Fundi, The Oakmark International Small Cap Fundi ja The Oakmark Global Select Fundi ning tegutseb nende kaasjuhina, kõiki eelnevaid nõustab Harris Associates.

Häid võimalusi kiirelt kukkunud Euroopa börsifirmades näeb ka Franklin Mutual European Fundi juht Katrina Dudley:

“Euroopas on olnud karistusaasta. Ukraina sõja tagajärjed on põhjustanud toidu- ja kütusekulude tõusu, sundides keskpankureid inflatsiooni ohjeldamiseks agressiivselt tegutsema. Siiski põrkub karmim rahapoliitika lõdvema eelarvepoliitikaga, kuna valitsused püüavad leevendada kasvavate kulude mõju leibkondade eelarvetele. Tulemuseks on makromajanduslik segadus, mis on survestanud aktsiaturge Londonist ja Pariisist Berliini ja Roomani. Suurbritannia FTSE 100 on praeguseks langenud 4% ja alates augusti keskpaigast 6%; üleeuroopaline indeks Stoxx Europe 600 langes 18% võrra võrreldes S&P 500 21% langusega,” räägib Dudley ja ütleb, et heal aktsia-valijal on võimalik leida häid sisenemisi.

Allikad: Barron´s artiklid
This Money Manager Won’t Apologize for Investing in Europe. It’s Full of Bargains. ja Europe Is Headed for Recession. A Top Stockpicker Is Confident It Can Survive.

Avafoto: Investor David Herro

Kuula lisaks (inglise keeles):

Menuraamatu “Rikas isa, vaene isa” autor Robert Kiyosaki investeerib keerulises turuseisus aktsiate ja võlakirjade asemel siia

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – “Aktsiad ja võlakirjad järjest kõrbevad”, ütleb Robert Kiyosaki ning hoiatab, et keskpangad ei suuda inflatsiooni kontrolli all hoida. Inglise keskpank ostis hiljuti 19,3 miljardi naela eest Ühendkuningriigi valitsuse võlakirju, et vältida riigi pensionisektori kokkuvarisemist. Populaarse rahatarkust õpetava raamatu “Rikas isa, vaese isa” autor Robert Kiyosaki silmis on see märk, et tuleb investeerida teistesse – alternatiivsetesse varaklassidesse – vahendab Finance.Yahoo.com MoneyWise rubriik.

Kiyosaki valikud on väärismetallid ning krüptoraha. Muidugi pole kuld, hõbe ja Bitcoin just täiuslikud investeeringud. Järgnevalt Robert Kiyosaki kommentaarid:

“Väärismetallid – eriti kuld ja hõbe – on olnud populaarsed kaitsevahendid inflatsiooni ja ebakindluse vastu. Neid ei saa tühjast kohast juurde trükkida ja nende väärtust maailma majandussündmused ei mõjuta nii tugevalt kui aktsiahindu.”

Kiyosaki on pikka aega olnud kulla fänn – esmakordselt ostis ta kulda juba 1972. aastal.

“Ma ei osta kulda sellepärast, et mulle meeldib kuld, ma ostan kulda, sest ma ei usalda Fedi,” ütles ta eelmisel aastal antud intervjuus.

Kiyosakile meeldib ka hõbe. Tegelikult säutsus ta hiljuti: “Hõbe on 2022 aasta oktoobris parim investeering. Igaüks saab endale lubada 20 dollarit hõbedat”. Kuigi kulla ja hõbeda omandamiseks on mitmeid erinevaid võimalusi, eelistab Kiyosaki metalli nö. käegakatsutavalt omada. Selle aasta alguses postitas ta oma Twitteris, et soovib ainult päris kuld- või hõbemünte, mitte ETF-e.

Kindlasti ei ole asi nii “kuldne” kui mees välja hõikab. Kulla hind on 2022. aastal tegelikult langenud umbes 9% ja hõbe lausa ligi 20%. Samuti on Bitcoini investorid korralikke õppetunde saanud ning näinud, kui muutlik krüptoturg olla võib. Eelmise aasta novembris jõudis Bitcoin oma kõrgeima tasemeni – 68 990 dollarini. Tänaseks on see tohutult langenud, kõikudes 19 500 dollari ümber.

Ent Kiyosaki osutab maailma suurima krüptovaluuta potentsiaalsele katalüsaatorile: pensionifondidele.

“Pensionifondid on maailma suurimad investeerimisettevõtted,” kommenteeris ta hiljutises säutsus, jagades Forbesi lugu, et inimeste riiklik pension on nüüd krüptovaluutaga hasartmängus. Artiklis viidati CFA Instituudi 2022. aasta uuringule, mis näitas, et 94% riigi ja valitsuse pensioniplaanidest on investeerinud krüptovaluutadesse.

Ka Bitcoini omamiseks on palju võimalusi. Saate osta krüptovaluutat otse, investeerida bitcoini ETF-idesse või omada end bitcoiniga sidunud ettevõtete aktsiaid.

Kuigi Kiyosakile meeldivad nii kuld, hõbe kui ka bitcoin, ei öelnud ta, et need aitavad teil tulu suurendada. “Kuld, hõbe, Bitcoin võivad kaitsta teie RIKKUST, kuid mitte teie TULU,” kirjutab ta.

Siin on tema õpetus lõpetuseks:

“Kuna majandus ja aktsiaturud on kummuli, pensionirahad põlevad ja tööpuudus kasvab, võib lisatöö pakkuda teile mõistlikku sissetulekut.”

Kõrvaltöö on kindel asi, mis aitab teil lisatulu teenida – ja see võib teie sees oleva ettevõtja äratada. Kes teab? Teie kõrvaltöö võib kasvada järgmiseks Amazoniks või Bitcoiniks, ”ütleb Kiyosaki.

Kas polnud need mitte Kiyosaki kuldsed maailma vallutanud sõnad:

Palgatöö on üksnes lühiajaline lahendus pikaajalisele probleemile.

Jah, olid küll, ent rahaguru on öelnud ka need kaks tarkusetera:

1) Elus ei ole tähtis see, kui palju sa raha teenid, vaid see, kui pallju sa suudad alles hoida.

2) Seda, mida te rahaga pärast selle väljateenimist teete, kuidas te seda teiste inimeste eest kaitsete, kui kaua te seda säilitate ja kuidas te seda ende eest kõvasti tööle panete – seda nimetatakse rahanduslikuks võimekuseks.

Avafoto: Robert Kiyosaki (NordenBladet)

Loe ka:

TalTech ja EEK Mainor rahanduse õppejõud ja investor Kristjan Liivamägi: NII SAATE elukvaliteedis järeleandmisi tegemata targalt säästa

Warren Buffett: “Kui te ei ole nõus omama aktsiat 10 aastat, siis ärge isegi mõelge selle omamisele 10 minutiks”

Forbesi analüüs: ENAM kui pooled kõigist Bitcoini tehingutest on võltsitud

 

 

Warren Buffett ostis 2022. aastal rohkem kui 20 miljonit aktsiat, mille tootlus oli 133,7%. Kas aktsia edulugu võib püsida?

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Professionaalid hoiatavad, et ükskõik millist strateegiat proovides on alati “sama palju neid, kes on kaotajad”. Siin on see, mida teiste strateegia kopeerimise asemel võiksite meeles pidada: “Kui te ei ole nõus omama aktsiat 10 aastat, siis ärge isegi mõelge selle omamisele 10 minutiks,” Warren Buffetti* kuldsed sõnad.

Suurepärane tootlus ja tõusvad aktsiahinnad pole terminoloogia, mida praeguses turuolukorras väga tihti kasutada saaks. Kuid vaatamata suuremate indeksite kahekohalistele kaotustele 2022. aastal, on siiski mõned üksikud aktsiad, mis on toonud investoritele märkimisväärset kasumit.

Houstonis, Texases asuvas Occidental Petroleum Corp. börsiettevõttes (OXY), on sel aastal saavutatud 133,7%-ne hinnatõus, näitavad Morningstari andmed. Kuulus investor, veel täna 92-aastasena tippinvestorina tegutsev Warren Buffett märkas seda, lisades oma portfelli 5,99 miljonit aktsiat vastavalt 28. septembri SEC-i avaldusele. Alates juulist on Buffetti investeerimisfirma Berkshire Hathaway ostnud enam kui 20 miljonit OXY aktsiat, vahendab marketwatch.com.

OXY viimase aasta kauplemisgraafik NYSE börsil. Aktsia turuhind on tõusnud aastaga enam kui poole võrra, sulgudes eile (20.oktoobril 2022) 68,85 dollari juures. Väljavõte finance.yahoo.com lehest 21.10.2022 kl 11:06

Kuidas naftafirmad 2022. aastal turgu nii palju edestavad? Toornafta hind kõikus suure osa aasta esimesest poolaastast 100 dollari ümber barreli kohta. Kuigi ka nafta hind on viimasel ajal hakanud langema – Bloombergi andmetel maksis 17. oktoobri seisuga ligikaudu 86 dollarit barreli kohta –, on maagaasi hind sel aastal samuti üldiselt tõusnud, ulatudes aasta lõpus 7,88 dollarini miljoni Briti soojusühiku ehk BTU kohta, näitavad valitsuse septembrikuised andmed. See on natuke alla kahe dollari rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.

Kas investorina tahaksite juba OXY´t või teiste naftafirmade aktsiaid osta? Profid ütlevad, et olge ettevaatlik!

Kui loodate varastada ühe lehe Buffetti mänguraamatust ja teenida hullumeelseid tulusid, olete suure tõenäosusega valel teel, avaldab NerdWalleti investeerimisnõustaja Andy Rosen. “Kui oleksite aasta alguses investeerinud, oleks te suue tõenäosusega korraliku summa teeninud, kuid see ei tähenda, et see tasub end ära, kui investeerite praegu,” ütles ta ja lisas, et üksikute aktsiatega kaasneb palju riske. “Peate alati tegema oma analüüsi selle kohta, kas head ajad jätkuvad teie kaalutava vara puhul.”

“Lõpuks saab alati aktsiaralli läbi. See on ajastamismäng, mis võib enamiku jaeinvestorite jaoks kanda endas liiga suurt riski,” kommenteeris Peter Krull, Earth Equity Advisorsi tegevjuht. “Alati sama palju, kui on näiteid inimestest, kes aktsiatõusuga on raha teeninud, on teisel poolel neid, kes samale aktsiale panustades on kaotanud. Kõige mõistlikum investeerimispõhimõte on olla ettevaatlik ja omada hajutatud portfelli.”

Võite võtta hoopis “teise lehe” Warren Buffetti mänguraamatust – see on suunatud enamikule investoritele. “Minu arvates on enamiku inimeste jaoks parim S&P 500 indeksifondi omamine,” ütles Buffett mõne aasta eestning lisas: “Kui te ei ole nõus omama aktsiat 10 aastat, siis ärge isegi mõelge selle kümneks minutiks omamisele.”

Mida teha siis, kui sooviksiete omada üksikute ettevõtete aktsiaid? Siin on Buffetti nõuanne: “Ma arvan, et enamik inimesi ei saa endale lubada üksikuid aktsiaid,” ütles Buffett 2020. aasta Berkshire Hathaway iga-aastasel aktsionäride koosolekul. “Võib-olla mõned [on], kuid kokkuvõttes arvan, et inimestel on palju parem omada läbilõiget Ameerika aktsiatest ja siis need lihtsalt unustada, ehk võtta pikad positsioonid.”

 

_______________________________
* Warren Edward Buffett (sündinud 30. augustil 1930 Omahas) on Ameerika Ühendriikide investor, ettevõtja ja filantroop. Ta on valdusettevõtte Berkshire Hathaway tegevjuht ja üks maailma rikkamaid inimesi. Teda peetakse üheks ajaloo edukaimaks investoriks.

Avafoto: Warren Buffett (NordenBladet)

Vaata ka:
Menuraamatu “Rikas isa, vaene isa” autor Robert Kiyosaki investeerib keerulises turuseisus aktsiate ja võlakirjade asemel siia

SEE tuntud rahahaldur ei vabanda Euroopasse investeerimise pärast: Turg on pakkumisi täis!

MILLINE investeering on roheline? Millised on jätkusuutliku ja kliimaneutraalne majanduse põhimõtted ehk Euroopa Liidu taksonoomia?

By
Helena-Reet Ennet
-

NordenBladet – Veel enne 2020. aastal alanud tervishoiukriisi võttis üha enam maad arusaam, et ilma kliimaeesmärkidesse panustamiseta me siin planeedil kaua ei kesta. Tänaseks on sõda Ukrainas, pingeline geopoliitiline olukord ning energiakriis tekitanud selles mõtteviisis paratamatult polariseerumise. Ühed on valmis rohepöörde viskama prügikasti, et leida kiired olemasolevad lahendused, ning teised selle kiuste ja enamgi sellesse panustama, et hakata koheselt liikuma tulevikulahenduste suunas.

SmartCapi juhatuse liige Sille Pettai (fotol) jagab arusaama, et ilma investeeringuteta rohelisse majandusse ja elukorraldusse enam hakkama ei saa. „Viimane aeg on jõuliselt muutustesse panustada,“ lausub ta. „Juba täna saab arvestatavaks suunamuutjaks olla riik – läbi teadmiste ja teadlikkuse kasvatamise, eeskuju ja rahalise panusega. Kuigi raha ringleb idusektoris enam kui iial varem, siis just rohepöörde eelduseks olevatesse teadusmahukatesse füüsilistesse tehnoloogiatesse investeerimisel on erafondivalitsejad veel küllaltki vaoshoitud. Siin saabki riiklik fond olla ankurinvesteeringu tegijaks ning seeläbi täiendava eraraha ligitõmbajaks.“

Riigi investeeringud annavad erainvestorile julguse

Ka SmartCapi tellimusel läbi viidud turu-uuring rohevaldkonna ettevõtjate ja investorite seas kinnitas, et teadusmahukad rohetehnoloogiad ning kliimaprobleemide leevendamisele suunatud tooted-teenused on pika arendustsükliga, sageli ka just mitte-tarkvaralised lahendused ja kõrge tehnoloogilise riskitasemega. Seetõttu vajab erainvestorite huvi lisamotivatsiooni.

Neid eeldusi arvesse võttes alustas SmartCap uue riikliku investeerimisfondi – Rohefond-i investeeringutega. „Euroopa taasterahastu vahenditest loodud 100 miljoni eurose mahuga fondist plaanime investeerida peamiselt läbi riskikapitalifondide ettevõtetesse, kes tegelevad keskkonnaprobleemide lahendamiseks ja kliimaneutraalse ringmajanduse saavutamiseks mõeldud tehnoloogiate loomisega,“ kirjeldab Pettai.

Esimeses etapis tehakse Rohefondi vahendid kättesaadavaks erasektori roheinvestoritele ja panustatakse professionaalsete rohetehnoloogiatele spetsialiseerunud investeerimisfondidesse. „Oleme ette valmistanud investeeringuid kahte erasektori investeerimisfondi, mille esmane eesmärk on toetada Eestis tegutsevaid kõrge kasvupotentsiaaliga varase faasi rohetehnoloogia ettevõtteid.“

Seega üks eeldus rohepöördeks Eestis on loodud. „Lisaks fondide loomisele, plaanime lähiajal alustada rohetehnoloogia iduettevõtetesse ka otseinvesteeringute tegemisega, et rohelahendused veelgi kiiremini turule jõuaksid,“ märgib Sille Pettai. „Meil on võimalus täna avaliku rahaga anda hoogu ettevõtetele, kelle äriidee vajab kannatlikku raha ning meie investeeringud võiksid hoogustada ka teisi investoreid jõulisemalt kaasa tulema.“

Eraldi ja väga oluline küsimus on see, kuidas me defineerime rohelist – iduettevõtet, äriideed, tehnoloogiat, investeeringut. „Eestis on täna juba paarsada innovaatilist tehnoloogiaettevõtet, kelle toode, teenus või ärimudel aitab kaasa keskkonnaprobleemide seljatamisele. Küsimus on, kas nende tegevus vastab ka jätkusuutliku ja kliimaneutraalse majanduse põhimõtetele ehk Euroopa Liidu taksonoomiale.“

Roheline peab olema ettevõtte tegevus tervikuna

„Püüdes defineerida üldiselt, mis on roheline, siis hõlmab see Euroopa Liidu taksonoomia kohaselt kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise, veeressursside kaitse, ringmajanduse, saaste ennetamise ja vähendamise ning loodusliku mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamisega seotud algatusi.“ Seda loetelu on oluline teada, et mõista, kas ettevõtte üldse panustab ühte nendest eesmärkidest ning võimaldab nii ettevõtjatel kui ka investoritel määratleda, millised tegevused on keskkonnasäästlikud.

Taksonoomia reeglid määravad sealjuures veel täpsemalt, mida tuleb saavutada ning millistele tingimustele vastata. „Seega, kui tahta teada, kas ja mil määral tehnoloogia ja ettevõte on roheline, siis tuleb alustuseks võrrelda eelpool toodud eesmärke ja taksonoomia reegleid oma ettevõtte tehnoloogia, eesmärkide ja tegevustega,“ selgitab Pettai. Tehnilised kriteeriumid sisaldavad ka konkreetseid arvulisi väärtuseid, mis aitavad hinnata, kas ettevõte panustab taksonoomia eesmärkidesse piisavalt.

Lisaks sellele tuleb arvestada ka ‘ei kahjusta oluliselt’ põhimõttega, mis tähendab, et ettevõtte majandustegevus ei tekita keskkonnale tervikuna kahju. Samuti tuleb veenduda, et ettevõtte järgiks ka n-ö minimaalseid nõudeid inimõiguste, ettevõtte juhtimistavade ja töökultuuri osas. Sealjuures tagades, et ka kogu tarneahel ja tema partnerid järgivad neid samu standardeid.

Kokkuvõtlikult püüdes vastata küsimusele – milline on roheline ettevõte – tuleks esmalt veenduda, kas tema tegevus aitab kaasa vähemalt ühe Euroopa Liidu taksonoomias toodud keskkonnaeesmärgi saavutamisele ega tekita seejuures keskkonnale ka tervikuna kahju. Kuna EL taksonoomiat on keeruline üks-ühele järgida idusektoris, kus toode on sageli veel arendusfaasis ja müügikäive hoopis puudub, siis püüame Rohefondi loomisel selle hindamist turuosalistele ka lihtsustada.

Rohefondi rahastab Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU (RRF) vahenditest.

Foto: Sille Pettai (NordenBladet)
Allikas: SmartCap

1...262728...31Page 27 of 31