Eesti: Ülemiste Citys avati Põhjamaades ainulaadne uute tehnoloogiate testimiskeskkond

NordenBladet – Tallinnas, Ülemiste City ärilinnakus avatud Balti- ja Põhjamaade piirkonna unikaalseim uute tehnoloogiate testimiskeskkond ootab testima kohalikke ja välismaiseid ettevõtteid, et katsetada uusi lahendusi või valideerida oma teenuseid tegelikus linnakeskkonnas.

„Ligi kahekümne aastaga nullist targa äri linnaks arendatud Ülemiste City eesmärk on olla uute roheliste linnalahenduste testplatvormiks. Olles kompakte ärilinnak saame testijatele pakkuda juurdepääsu siinsele taristule ja 16 000 liikmelisele kogukonnale, erinevatele tugiteenustele ning aidata arenduse vallas kaasa mõelda,” lausus Ülemiste City innovatsioonijuht Ursel Velve. „Nii sündiv sünergia teaduse ja ettevõtluse vahel ning uue tehnoloogia tark rakendamine rohelises võtmes loobki Ülemistele nii Balti- kui Põhjamaade piirkonna unikaalseima keskkonna erinevateks katsetusteks ehk siis TestCity.”

Ursel Velve sõnul panustab Ülemiste City ökosüsteemi loomisesse, kus testimine on tootearenduse ja teenusdisaini loomulik osa, hoides fookust rohepöördel, tervise- ja targa linna innovatsioonil. Tema sõnul eristab Ülemiste Test Cityt teistest Põhja-Euroopas asuvatest testimiskeskkondadest suurem ja mitmekülgsem pakutavate teenuste valik, mida toetab piiritletud tegelik linnakeskkond kui mini-linna mudel.

„Ülemiste Test City, Tallinn ja Eesti pakuvad füüsilist testimiskeskkonda ärilinnaku, linna ja kompaktse väikeriigi tasandil, mida toetavad juhtimisotsuste tegemiseks vajalikud andmed ja tänapäeva tehnoloogia. Samuti tehnoloogiahuvilised talendid, kes saavad panustada väärtusloome ahelas algusest lõpuni,” sõnas Ursel Velve. Ühtlasi on tema sõnul Test City väärtuseks erineva suuruse ja tegevusalaga ettevõtete kokku viimine, millest tekivad uued teenused ja ärimudelid.

Test City kontseptsiooni raames on juba mitmed teenused testimise protsessi läbinud. Logitikafirma DPD katsetas viimati Ülemiste Citys pakivedu Clevoni robotkulleriga CLEVON 1. Samuti on Auvetech Modern Mobility testinud linnakus isejuhtiva nõudluspõhise transpordi teenust, Fyma tehisintellektil põhinevat mobiilsusandmete lahendust, R8 Technologies tehisintellektil põhinevat hoonete energiajuhtimist, Kone Insight hoone kasutusstatistika teenust, Ringo korduvkasutatavate toidupakendite süsteemi ja Active Health tervisejuhtimise platvormi.

Oma testlaborit on Ülemiste Test Citys laiendamas Skeleton Technologies. Ettevõtte juhatuse liikme Ants Villi sõnul sooviks Skeleton tehnoloogiaid Eestis laiemalt testida. “Väärtustame väga kohaliku inseneeria taset, mis on globaalses kontekstis tänaseks äärmiselt konkurentsivõimeline ja soovime, et Eestis oleks häid insenere veelgi enam võimaldamaks luua rohkem väärtust läbi süvatehnoloogia arendamise ja rakendamise, võitlemaks globaalse kliimamuutusega,” lisas ta.

Enterprise Estonia esindaja Joonas Vänto tõdes, et igasugused testkeskkonnad, lab’id või kasvuhooned, mis koondavad innovatsiooni, meelitavad ka talente. „Asukoha mõttes on Ülemiste City tõesti suurepärane. See ongi reaalselt linna sees olev ärilinnak, kus saaks ära testida uued tehnoloogiad. Eesti vastu tunnevad üha enam huvi tulevikku vaatavad rahvusvahelised ettevõtted, mis omakorda suurendab välistööjõu huvi siinsete võimaluste vastu. Näeme, et Eesti koostöös Tallinna linna ja Ülemiste Cityga on üha enam saamas justkui talendimagnetiks, kuhu inimesed tahavad tööle tulla,” märkis ta.

Tallinnas rahvusvahelises liiklussõlmes asuv Ülemiste City (https://www.ulemistecity.ee/en) on Baltimaade suurim ärilinnak, mida arendavad Mainor Ülemiste ja Technopolis Ülemiste. Linnaku 36 hektaril on välja ehitatud 167 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda. See on koduks ligi 500-le ettevõttele ning töö-, õpi- ja elukeskkonnaks ligi 16 000-le inimesele.

Teaduspõhisele ja avatud majandusele keskendunud Ülemiste City omab järjest suuremat mõju kogu Eesti majandusele, olles viimaste aastatega tõusnud riigi kolmandaks majanduspiirkonnaks. Ärilinnaku 500 ettevõte kogukäive 2022. aastal oli ligi kaks miljardit eurot, millest ekspordi maht moodustas miljardi.

Ülemiste TestCity arvudes:

üle 500 ettevõtte
167 000 m² büroopinda
44 226 m² rohealasid
Töötab, õpib, elab 16 000 inimest – 15% töötajaid ligikaudu 70st välisriigist
Linnaku ettevõtete aastane kogukäive 2 miljardit eurot
Üle 50% Ülemiste City ettevõtetest teeb koostööd haridus- ja teadusasutustega, 70% ettevõtteid arendab innovaatilisi tooteid ja teenuseid
Rohkem kui 1/3 Eesti IT-ekspordist toodetakse Ülemiste Citys
9 edukat Test City projekti
Baltikumi esimene tervisetehnoloogia kiirendi Health Founders

Avafoto: 2005. aastal alustas Ülo Pärnits ühe põneva projektiga, mille nimeks sai Ülemiste City – ambitsioon luua intellektuaalne keskkond tegusatele noortele Eesti talentidele, kes ei peaks kodumaalt lahkuma, vaid saaksid siit maailma muutvaid tegusid korda saata. Olla targa äri linn ning veduriks Eesti majandusele. Tänaseks on sellest visioonist kasvanud tulevikuhõnguline linnakeskkond, kus töötab-, õpib- ja elab üle 73 eri rahvusest 16 000 talenti. (Ülemiste City)

Apple tutvustas uusi ruumilisi Vision Pro nutiprille

NordenBladet — Tehnoloogiaettevõte Apple teatas eilse esmaspäeva, 5. juuni õhtul oma esimestest nutiprillidest. Apple nimetab prille „ruumiliseks arvutiks” (spatial computer).

Apple’i Vision pro prillid kasutavad peamiselt liitreaalsuse tehnoloogiat. Läbipaistvate prillide ja paljude sisseehitatud kaamerate abil näeb kasutaja oma tavalist keskkonda, kuhu on lisatud arvutigraafika poolt toodetud programme ja graafilisi elemente. Kuigi prillid katavad osa kasutaja näost, näevad teised tema silmi prillide ekraanil.

Alles järgmisel aastal müügile jõudvate prillide hind jääb USA-s 3500 dollari kanti ehk veidi alla 3300 euro, mistõttu on need saadaval enamasti vaid professionaalsetele kasutajatele. Seadme Soomes saadavuse kohta info puudub, vahendab Helsingin Sanomat.
Prillidega saab vaadata 3D-filme, teha online-kõnesid ning kasutada paljusid juba Apple’i mobiilseadmetes olevaid programme ja mänge. Prillidega saab juhtmevabalt avada programme näiteks Apple’i arvutites. Prillid kasutavad ettevõtte enda M2-protsessorit ja täpseid OLED-ekraane ning neil on sisseehitatud kõlarid.

Apple’i prillidel pole aga näiteks mängude mängimiseks üldse eraldi juhtnuppe, vaid selle programme avatakse silmade, käeliigutuste ja kõnega. Prillidega saab aga ühendada näiteks mängukonsooli juhtpuldi.

Info avaldati seoses ülemaailmse arendajate konverentsiga Apple’i peakorteris USA-s Kalifornias.

Samal üritusel teatas ettevõte muu hulgas ka sellest, et tutvustab oma sülearvutite ja Maci lauaarvutite uusi võimsamaid mudeleid. Üritusel esitleti näiteks professionaalseks kasutamiseks mõeldud Mac Pro arvuti uut versiooni, mis sarnaselt teiste Apple’i arvutitega kasutab ettevõtte enda toodetud protsessorit.

Lisaks rääkis Apple muu hulgas uuendustest, mida ettevõte selle aasta jooksul oma telefonide, tahvelarvutite ja arvutite operatsioonisüsteemidesse toob.

Kõige enam oodati Apple’ilt aga virtuaalprillide väljakuulutamist.

Mitmed ettevõtted, millest edukaimad on Meta ja Sony on viimastel aastatel kasutusele võtnud oma virtuaalsed prillid, kuid seadmed on siiski enamasti meelitanud vaid innukaid tehnoloogiahuvilisi.

Üks virtuaalprillide turuliidreid Meta aga reageeris Apple’i plaanide kohta käivatele kuuldustele juba ette: ettevõte teatas paar päeva tagasi, et toob sügisel turule oma populaarsete Questi virtuaalprillide uue versiooni.

Ka Meta uued Quest 3 prillid kasutavad sama tüüpi liitreaalsuse tehnoloogiat nagu Apple’i prillid. Lisaks saab sarnaselt Sony Playstationi prillidega mängida virtuaalreaalsuse mänge, mida saab mängida eraldi pultidega. Nii Meta kui Sony prillid on oluliselt odavamad kui Apple’i virtuaalprillid.

Virtuaalsete prillide turg on koondunud mõne tegija kätte. Turu-uuringufirma IDC hinnangul moodustasid Meta Quest 2 ja Quest Pro seadmed 2022. aastal müüdud 8,8 miljonist virtuaalreaalsuse seadmest ligi 80 protsenti.

Avafoto: Apple.com

 

Eesti: Inflatsioon langes märtsis 15,6 protsendile

NordenBladet – Tarbijahinnad kasvasid Eesti märtsis eelmise aasta märtsiga võrreldes 15,6 protsenti, selgub statistikaameti andmetest. See tähendab siiski inflatsiooni mõningast vähenemist, kuna veebruaris oli aastainflatsioon 17,6 protsenti.

Veebruariga võrreldes kasvasid hinnad märtsis 0,7 protsenti, selgus reedel avaldatud kiirhinnangust.

Reedel peaks Euroopa Liidu ning euroala inflatsiooninäitajad avaldama ka Eurostat.

Avafoto: NordenBladet

 

Skeleton saab sakslastelt Leipzigisse tehase rajamiseks 51 miljonit eurot

NordenBladet – Skeleton ehitab Saksamaale teist, märkimisväärselt suuremat tehast kui Dresdenis asuv tootmisüksus ning kavatseb uue tehase tööle panna juba järgmisel aastal.

Rajamiseks annavad raha nii Saksa riik kui ka Saksimaa liidumaa, kokku üle poolesaja miljoni euro. Madiberki sõnul on toetamise taga ühelt poolt soov täita rohepöörde eesmärke, teisalt vähendada sõltuvust Aasiast ja Ameerikast ning riigid on aina rohkem selle nimel nõus ise investeerima.

Leipzigi tehasega kasvatab Skeleton Technologies oma tootmisvõimsust kuni 40 korda, mis teeb ligikaudu 12 miljonit superkondensaatorit ja superakut aastas. Lisaks vähendatakse oluliselt tootmiskulusid. “Viimastel kuudel oleme sõlminud uusi ulatuslikke kokkuleppeid, muuhulgas selliste ettevõtetega nagu Shell, Honda, Siemens ja CAF, ning oma praeguses Dresdeni tehases ei suudaks me oma klientidele piisavalt toota,” ütles Taavi Madiberk ERR-ile.

Skeleton Technologies on 2009. aastal asutatud Eesti ettevõte, mis töötab välja ja toodab superkondensaatoreid. Ettevõtte tootmine asub Saksamaal, arendusüksus Tallinnas.

Avafotol: Skeletoni tegevjuht Taavi Madiberk (Allikas: Skeleton Technologies)

Forus International omandab Autolevi autojagamisplatvormi, ootab konkurentsiameti heakskiitu

NordenBladet – Eesti suurärimees Urmas Sõurumaale kuuluv ettevõte Forus International ostis 2013. aastal Tauri Kärsoni, Simo Sulevi ja Robert Sarve asutatud autojagamisplatvormi Autolevi. Ostuhinda pole avalikustatud ning tehing vajab konkurentsiameti luba.

Autolevi mullune müügitulu oli 109 300 € ning eelmisel kvartalil töötas seal kaks inimest. Viimase tehinguhinna põhjal oli ettevõtte väärtus 290 000 €. Funderbeami investoritele makstakse tehingu heakskiitmise korral 0,56 eurot osaku kohta. Autolevi asutaja ja tegevjuht Tauri Kärsoni sõnul oli Autolevi instrumendi viimane hind Funderbeamis 0,46 eurot, mis tähendab 21% tootlust võrreldes eelmise turuhinnaga.

Autolevil on veebilehe andmetel Eestis, Lätis ja Soomes 45 000 kasutajat ning valikus üle 2200 sõiduki. 2022. aastal rentisid kasutajad platvormi kaudu oma autosid enam kui poole miljoni euro väärtuses ning see arv kasvab pidevalt. Autolevi abiga on autoomanikel võimalik oma sõidukeid rentides teenida rohkem kui 1000 eurot kuus lisatulu, kuna tavaliselt seisavad autod 90% ajast jõude, samas kui liisingu ja kindlustuse eest tuleb igal aastal tasuda täies ulatuses.

Eesti autorenditurg on alateenindatud, vaatamata üle 600 000 eraauto ja 630 000 juhiloa omanikule. Vähendades eraautode arvu tänavatel, aitavad ühiskasutatavad autoteenused, nagu Autolevi, leevendada selliseid probleeme nagu saaste, liiklusummikud ja parkimisprobleemid. Autolevi soovib teha oma teenuse Forus Internationali abiga lisaks praegusele veebipõhisele platvormile kättesaadavaks ka äpi kaudu.

Autolevi kuulus 2017. aastal Eesti 20 parima startup ettevõtte hulka ning selle arengut on toetanud ingelinvestorid ja üle 200 Funderbeami toetaja.

Avafoto: Urmas Sõõrumaa (NordenBladet)