Laupäev, juuli 5, 2025

BÖRS & INVESTEERIMINE.

Menuraamatu “Rikas isa, vaene isa” autor Robert Kiyosaki investeerib keerulises turuseisus aktsiate ja võlakirjade asemel siia

NordenBladet – “Aktsiad ja võlakirjad järjest kõrbevad”, ütleb Robert Kiyosaki ning hoiatab, et keskpangad ei suuda inflatsiooni kontrolli all hoida. Inglise keskpank ostis hiljuti 19,3 miljardi naela eest Ühendkuningriigi valitsuse võlakirju, et vältida riigi pensionisektori kokkuvarisemist. Populaarse rahatarkust õpetava raamatu “Rikas isa, vaese isa” autor Robert Kiyosaki silmis on see märk, et tuleb investeerida teistesse – alternatiivsetesse varaklassidesse – vahendab Finance.Yahoo.com MoneyWise rubriik.

Kiyosaki valikud on väärismetallid ning krüptoraha. Muidugi pole kuld, hõbe ja Bitcoin just täiuslikud investeeringud. Järgnevalt Robert Kiyosaki kommentaarid:

“Väärismetallid – eriti kuld ja hõbe – on olnud populaarsed kaitsevahendid inflatsiooni ja ebakindluse vastu. Neid ei saa tühjast kohast juurde trükkida ja nende väärtust maailma majandussündmused ei mõjuta nii tugevalt kui aktsiahindu.”

Kiyosaki on pikka aega olnud kulla fänn – esmakordselt ostis ta kulda juba 1972. aastal.

“Ma ei osta kulda sellepärast, et mulle meeldib kuld, ma ostan kulda, sest ma ei usalda Fedi,” ütles ta eelmisel aastal antud intervjuus.

Kiyosakile meeldib ka hõbe. Tegelikult säutsus ta hiljuti: “Hõbe on 2022 aasta oktoobris parim investeering. Igaüks saab endale lubada 20 dollarit hõbedat”. Kuigi kulla ja hõbeda omandamiseks on mitmeid erinevaid võimalusi, eelistab Kiyosaki metalli nö. käegakatsutavalt omada. Selle aasta alguses postitas ta oma Twitteris, et soovib ainult päris kuld- või hõbemünte, mitte ETF-e.

Kindlasti ei ole asi nii “kuldne” kui mees välja hõikab. Kulla hind on 2022. aastal tegelikult langenud umbes 9% ja hõbe lausa ligi 20%. Samuti on Bitcoini investorid korralikke õppetunde saanud ning näinud, kui muutlik krüptoturg olla võib. Eelmise aasta novembris jõudis Bitcoin oma kõrgeima tasemeni – 68 990 dollarini. Tänaseks on see tohutult langenud, kõikudes 19 500 dollari ümber.

Ent Kiyosaki osutab maailma suurima krüptovaluuta potentsiaalsele katalüsaatorile: pensionifondidele.

“Pensionifondid on maailma suurimad investeerimisettevõtted,” kommenteeris ta hiljutises säutsus, jagades Forbesi lugu, et inimeste riiklik pension on nüüd krüptovaluutaga hasartmängus. Artiklis viidati CFA Instituudi 2022. aasta uuringule, mis näitas, et 94% riigi ja valitsuse pensioniplaanidest on investeerinud krüptovaluutadesse.

Ka Bitcoini omamiseks on palju võimalusi. Saate osta krüptovaluutat otse, investeerida bitcoini ETF-idesse või omada end bitcoiniga sidunud ettevõtete aktsiaid.

Kuigi Kiyosakile meeldivad nii kuld, hõbe kui ka bitcoin, ei öelnud ta, et need aitavad teil tulu suurendada. “Kuld, hõbe, Bitcoin võivad kaitsta teie RIKKUST, kuid mitte teie TULU,” kirjutab ta.

Siin on tema õpetus lõpetuseks:

“Kuna majandus ja aktsiaturud on kummuli, pensionirahad põlevad ja tööpuudus kasvab, võib lisatöö pakkuda teile mõistlikku sissetulekut.”

Kõrvaltöö on kindel asi, mis aitab teil lisatulu teenida – ja see võib teie sees oleva ettevõtja äratada. Kes teab? Teie kõrvaltöö võib kasvada järgmiseks Amazoniks või Bitcoiniks, ”ütleb Kiyosaki.

Kas polnud need mitte Kiyosaki kuldsed maailma vallutanud sõnad:

Palgatöö on üksnes lühiajaline lahendus pikaajalisele probleemile.

Jah, olid küll, ent rahaguru on öelnud ka need kaks tarkusetera:

1) Elus ei ole tähtis see, kui palju sa raha teenid, vaid see, kui pallju sa suudad alles hoida.

2) Seda, mida te rahaga pärast selle väljateenimist teete, kuidas te seda teiste inimeste eest kaitsete, kui kaua te seda säilitate ja kuidas te seda ende eest kõvasti tööle panete – seda nimetatakse rahanduslikuks võimekuseks.

Avafoto: Robert Kiyosaki (NordenBladet)

Loe ka:

TalTech ja EEK Mainor rahanduse õppejõud ja investor Kristjan Liivamägi: NII SAATE elukvaliteedis järeleandmisi tegemata targalt säästa

Warren Buffett: “Kui te ei ole nõus omama aktsiat 10 aastat, siis ärge isegi mõelge selle omamisele 10 minutiks”

Forbesi analüüs: ENAM kui pooled kõigist Bitcoini tehingutest on võltsitud

 

 

Warren Buffett ostis 2022. aastal rohkem kui 20 miljonit aktsiat, mille tootlus oli 133,7%. Kas aktsia edulugu võib püsida?

NordenBladet – Professionaalid hoiatavad, et ükskõik millist strateegiat proovides on alati “sama palju neid, kes on kaotajad”. Siin on see, mida teiste strateegia kopeerimise asemel võiksite meeles pidada: “Kui te ei ole nõus omama aktsiat 10 aastat, siis ärge isegi mõelge selle omamisele 10 minutiks,” Warren Buffetti* kuldsed sõnad.

Suurepärane tootlus ja tõusvad aktsiahinnad pole terminoloogia, mida praeguses turuolukorras väga tihti kasutada saaks. Kuid vaatamata suuremate indeksite kahekohalistele kaotustele 2022. aastal, on siiski mõned üksikud aktsiad, mis on toonud investoritele märkimisväärset kasumit.

Houstonis, Texases asuvas Occidental Petroleum Corp. börsiettevõttes (OXY), on sel aastal saavutatud 133,7%-ne hinnatõus, näitavad Morningstari andmed. Kuulus investor, veel täna 92-aastasena tippinvestorina tegutsev Warren Buffett märkas seda, lisades oma portfelli 5,99 miljonit aktsiat vastavalt 28. septembri SEC-i avaldusele. Alates juulist on Buffetti investeerimisfirma Berkshire Hathaway ostnud enam kui 20 miljonit OXY aktsiat, vahendab marketwatch.com.

OXY viimase aasta kauplemisgraafik NYSE börsil. Aktsia turuhind on tõusnud aastaga enam kui poole võrra, sulgudes eile (20.oktoobril 2022) 68,85 dollari juures. Väljavõte finance.yahoo.com lehest 21.10.2022 kl 11:06

Kuidas naftafirmad 2022. aastal turgu nii palju edestavad? Toornafta hind kõikus suure osa aasta esimesest poolaastast 100 dollari ümber barreli kohta. Kuigi ka nafta hind on viimasel ajal hakanud langema – Bloombergi andmetel maksis 17. oktoobri seisuga ligikaudu 86 dollarit barreli kohta –, on maagaasi hind sel aastal samuti üldiselt tõusnud, ulatudes aasta lõpus 7,88 dollarini miljoni Briti soojusühiku ehk BTU kohta, näitavad valitsuse septembrikuised andmed. See on natuke alla kahe dollari rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.

Kas investorina tahaksite juba OXY´t või teiste naftafirmade aktsiaid osta? Profid ütlevad, et olge ettevaatlik!

Kui loodate varastada ühe lehe Buffetti mänguraamatust ja teenida hullumeelseid tulusid, olete suure tõenäosusega valel teel, avaldab NerdWalleti investeerimisnõustaja Andy Rosen. “Kui oleksite aasta alguses investeerinud, oleks te suue tõenäosusega korraliku summa teeninud, kuid see ei tähenda, et see tasub end ära, kui investeerite praegu,” ütles ta ja lisas, et üksikute aktsiatega kaasneb palju riske. “Peate alati tegema oma analüüsi selle kohta, kas head ajad jätkuvad teie kaalutava vara puhul.”

“Lõpuks saab alati aktsiaralli läbi. See on ajastamismäng, mis võib enamiku jaeinvestorite jaoks kanda endas liiga suurt riski,” kommenteeris Peter Krull, Earth Equity Advisorsi tegevjuht. “Alati sama palju, kui on näiteid inimestest, kes aktsiatõusuga on raha teeninud, on teisel poolel neid, kes samale aktsiale panustades on kaotanud. Kõige mõistlikum investeerimispõhimõte on olla ettevaatlik ja omada hajutatud portfelli.

Võite võtta hoopis “teise lehe” Warren Buffetti mänguraamatust – see on suunatud enamikule investoritele. “Minu arvates on enamiku inimeste jaoks parim S&P 500 indeksifondi omamine,” ütles Buffett mõne aasta eestning lisas: “Kui te ei ole nõus omama aktsiat 10 aastat, siis ärge isegi mõelge selle kümneks minutiks omamisele.”

Mida teha siis, kui sooviksiete omada üksikute ettevõtete aktsiaid? Siin on Buffetti nõuanne: “Ma arvan, et enamik inimesi ei saa endale lubada üksikuid aktsiaid,” ütles Buffett 2020. aasta Berkshire Hathaway iga-aastasel aktsionäride koosolekul. “Võib-olla mõned [on], kuid kokkuvõttes arvan, et inimestel on palju parem omada läbilõiget Ameerika aktsiatest ja siis need lihtsalt unustada, ehk võtta pikad positsioonid.”

 

_______________________________
* Warren Edward Buffett (sündinud 30. augustil 1930 Omahas) on Ameerika Ühendriikide investor, ettevõtja ja filantroop. Ta on valdusettevõtte Berkshire Hathaway tegevjuht ja üks maailma rikkamaid inimesi. Teda peetakse üheks ajaloo edukaimaks investoriks.

Avafoto: Warren Buffett (NordenBladet)

Vaata ka:
Menuraamatu “Rikas isa, vaene isa” autor Robert Kiyosaki investeerib keerulises turuseisus aktsiate ja võlakirjade asemel siia

SEE tuntud rahahaldur ei vabanda Euroopasse investeerimise pärast: Turg on pakkumisi täis!

MILLINE investeering on roheline? Millised on jätkusuutliku ja kliimaneutraalne majanduse põhimõtted ehk Euroopa Liidu taksonoomia?

NordenBladet – Veel enne 2020. aastal alanud tervishoiukriisi võttis üha enam maad arusaam, et ilma kliimaeesmärkidesse panustamiseta me siin planeedil kaua ei kesta. Tänaseks on sõda Ukrainas, pingeline geopoliitiline olukord ning energiakriis tekitanud selles mõtteviisis paratamatult polariseerumise. Ühed on valmis rohepöörde viskama prügikasti, et leida kiired olemasolevad lahendused, ning teised selle kiuste ja enamgi sellesse panustama, et hakata koheselt liikuma tulevikulahenduste suunas.

SmartCapi juhatuse liige Sille Pettai (fotol) jagab arusaama, et ilma investeeringuteta rohelisse majandusse ja elukorraldusse enam hakkama ei saa. „Viimane aeg on jõuliselt muutustesse panustada,“ lausub ta. „Juba täna saab arvestatavaks suunamuutjaks olla riik – läbi teadmiste ja teadlikkuse kasvatamise, eeskuju ja rahalise panusega. Kuigi raha ringleb idusektoris enam kui iial varem, siis just rohepöörde eelduseks olevatesse teadusmahukatesse füüsilistesse tehnoloogiatesse investeerimisel on erafondivalitsejad veel küllaltki vaoshoitud. Siin saabki riiklik fond olla ankurinvesteeringu tegijaks ning seeläbi täiendava eraraha ligitõmbajaks.“

Riigi investeeringud annavad erainvestorile julguse

Ka SmartCapi tellimusel läbi viidud turu-uuring rohevaldkonna ettevõtjate ja investorite seas kinnitas, et teadusmahukad rohetehnoloogiad ning kliimaprobleemide leevendamisele suunatud tooted-teenused on pika arendustsükliga, sageli ka just mitte-tarkvaralised lahendused ja kõrge tehnoloogilise riskitasemega. Seetõttu vajab erainvestorite huvi lisamotivatsiooni.

Neid eeldusi arvesse võttes alustas SmartCap uue riikliku investeerimisfondi – Rohefond-i investeeringutega. „Euroopa taasterahastu vahenditest loodud 100 miljoni eurose mahuga fondist plaanime investeerida peamiselt läbi riskikapitalifondide ettevõtetesse, kes tegelevad keskkonnaprobleemide lahendamiseks ja kliimaneutraalse ringmajanduse saavutamiseks mõeldud tehnoloogiate loomisega,“ kirjeldab Pettai.

Esimeses etapis tehakse Rohefondi vahendid kättesaadavaks erasektori roheinvestoritele ja panustatakse professionaalsete rohetehnoloogiatele spetsialiseerunud investeerimisfondidesse. „Oleme ette valmistanud investeeringuid kahte erasektori investeerimisfondi, mille esmane eesmärk on toetada Eestis tegutsevaid kõrge kasvupotentsiaaliga varase faasi rohetehnoloogia ettevõtteid.“

Seega üks eeldus rohepöördeks Eestis on loodud. „Lisaks fondide loomisele, plaanime lähiajal alustada rohetehnoloogia iduettevõtetesse ka otseinvesteeringute tegemisega, et rohelahendused veelgi kiiremini turule jõuaksid,“ märgib Sille Pettai. „Meil on võimalus täna avaliku rahaga anda hoogu ettevõtetele, kelle äriidee vajab kannatlikku raha ning meie investeeringud võiksid hoogustada ka teisi investoreid jõulisemalt kaasa tulema.“

Eraldi ja väga oluline küsimus on see, kuidas me defineerime rohelist – iduettevõtet, äriideed, tehnoloogiat, investeeringut. „Eestis on täna juba paarsada innovaatilist tehnoloogiaettevõtet, kelle toode, teenus või ärimudel aitab kaasa keskkonnaprobleemide seljatamisele. Küsimus on, kas nende tegevus vastab ka jätkusuutliku ja kliimaneutraalse majanduse põhimõtetele ehk Euroopa Liidu taksonoomiale.“

Roheline peab olema ettevõtte tegevus tervikuna

„Püüdes defineerida üldiselt, mis on roheline, siis hõlmab see Euroopa Liidu taksonoomia kohaselt kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise, veeressursside kaitse, ringmajanduse, saaste ennetamise ja vähendamise ning loodusliku mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamisega seotud algatusi.“ Seda loetelu on oluline teada, et mõista, kas ettevõtte üldse panustab ühte nendest eesmärkidest ning võimaldab nii ettevõtjatel kui ka investoritel määratleda, millised tegevused on keskkonnasäästlikud.

Taksonoomia reeglid määravad sealjuures veel täpsemalt, mida tuleb saavutada ning millistele tingimustele vastata. „Seega, kui tahta teada, kas ja mil määral tehnoloogia ja ettevõte on roheline, siis tuleb alustuseks võrrelda eelpool toodud eesmärke ja taksonoomia reegleid oma ettevõtte tehnoloogia, eesmärkide ja tegevustega,“ selgitab Pettai. Tehnilised kriteeriumid sisaldavad ka konkreetseid arvulisi väärtuseid, mis aitavad hinnata, kas ettevõte panustab taksonoomia eesmärkidesse piisavalt.

Lisaks sellele tuleb arvestada ka ‘ei kahjusta oluliselt’ põhimõttega, mis tähendab, et ettevõtte majandustegevus ei tekita keskkonnale tervikuna kahju. Samuti tuleb veenduda, et ettevõtte järgiks ka n-ö minimaalseid nõudeid inimõiguste, ettevõtte juhtimistavade ja töökultuuri osas. Sealjuures tagades, et ka kogu tarneahel ja tema partnerid järgivad neid samu standardeid.

Kokkuvõtlikult püüdes vastata küsimusele – milline on roheline ettevõte – tuleks esmalt veenduda, kas tema tegevus aitab kaasa vähemalt ühe Euroopa Liidu taksonoomias toodud keskkonnaeesmärgi saavutamisele ega tekita seejuures keskkonnale ka tervikuna kahju. Kuna EL taksonoomiat on keeruline üks-ühele järgida idusektoris, kus toode on sageli veel arendusfaasis ja müügikäive hoopis puudub, siis püüame Rohefondi loomisel selle hindamist turuosalistele ka lihtsustada.

Rohefondi rahastab Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU (RRF) vahenditest.

Foto: Sille Pettai (NordenBladet)
Allikas: SmartCap

Eesti: Riigi riskikapitalifond SmartCap investeerib NATO innovatsioonifondi 30 miljonit eurot

NordenBladet – Eesti riigi riskikapitalifond SmartCap* investeerib 30 miljonit eurot NATO innovatsioonifondi, et toetada süvatehnoloogia idufirmasid uute tsiviil- ja militaarlahenduste loomisel.

Investeering on osa juunis NATO tippkohtumisel 22 riigi poolt allkirjastatud innovatsioonifondist, mille eesmärk on säilitada ja tugevdada Põhja-Atlandi alliansi liikmesriikide tehnoloogilist eelist. Fondi kogumaht on miljard eurot.

Majandus- ja taristuministeeriumi (MKM) teatel on kaitsevaldkonnas tegutsevatel idufirmadel keeruline süvatehnoloogiate arendamiseks raha kaasata, kuna turul puudub valmisolek pakkuda nn kannatliku kapitali.

“Eriti keeruline on ettevõtetel, kelle klient on riik, mida julgeoleku ja kaitsetööstus sageli eeldab, sest enamasti pole riik valmis ostma prototüüpe, vaid soovib toimivaid valmislahendusi,” teatas MKM pressiteate vahendusel.

Eesti riigile kuuluva riskikapitalifondi SmartCapi juhatuse liikme ja fondivalitseja Sille Pettai sõnul pole riiklikud investeeringud idufirmadesse midagi uut.

“SmartCapil on aastatepikkune kogemus Eesti idusektori rahastamisvõimaluste tagant tõukamisel ning meie portfellis on nüüdseks juba mitmeid globaalset tuntust kogunud Eesti idufirmasid. Meie tegevuse eesmärk on avaliku raha toel parandada kapitali kättesaadavust varajase faasi idufirmadele,” selgitas Pettai.

Avafoto: SmartCap.ee veebileht (NordenBladet)

_______________________________________

* SmartCap pakub erafondivalitsejatele ankurinvesteeringuid, et arendada Eesti riskikapitaliturgu ning võimaldada ambitsioonikatel ja innovaatilistel Eesti ettevõtetel rahvusvaheliselt kasvada

SmartCap on 2011. aastal asutatud väikefondivalitseja, mis tegutseb Eesti Finantsinspektsiooni poolt väljastatud tegevusloa alusel. SmartCap on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse tütarettevõte (KredExi ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ühinenud organisatsiooni juriidiline nimi alates jaanuarist 2022).

SmartCap valitseb kahte lepingulist kinnist alternatiivfondi – SmartCap Venture Capital Fund ja SmartCap Green Fund. Mõlema fondi ainus osakuomanik on Eesti Vabariik.

SmartCap Venture Capital Fund (Riskikapitalifond) vara investeeritakse  Eesti fookusega riskikapitalifondidesse, mis arendavad innovaatilisi rahvusvahelise kasvupotentsiaaliga Eesti ettevõtteid või rahvusvahelistesse riskikapitalifondidesse, millel on Eesti innovaatiliste rahvusvahelise kasvupotentsiaaliga ettevõtete ökosüsteemile oluline väärtust lisav komponent, ning toetavad seeläbi muutusi, mis aitavad Eesti majandust ajakohastada ja kohalikku kapitaliturgu arendada.

SmartCap Green Fund (Rohefond) eesmärk on investeerida keskkonnaprobleemide lahendamiseks ja kliimaneutraalse ringmajanduse saavutamiseks rohetehnoloogiaid loovatesse ettevõtetesse. Rohefond alustab investeerimistegevust 2022. aastal. SmartCapi poolne panus fondi on Euroopa taasterahastu NextGenerationEU (RRF) toel esimeses järgus 100 miljonit eurot, millele lisandub erainvestorite panus.

SmartCapi visioon on muuta Eesti kapitaliturg toimivaks riskikapitali investeeringute pakkumise kaudu, mis omakorda võimaldaks ambitsioonikatel ja innovaatilistel Eesti ettevõtetel rahvusvaheliselt kasvada.

SmartCap on Eesti riigi partner riskikapitali investeeringutes ning meie missioon on panustada Eesti majanduskasvu ja arendada Eesti kapitaliturgu:

  • olles pikaajalise strateegilise vaatega ankurinvestor riskikapitalifondides;
  • pakkudes puuduvaid investeerimislahendusi, keskendudes seejuures turutühimikele erinevates ettevõtete kasvufaasides ja turusegmentides;
  • investeerides turutingimustel ja lähtudes turu vajadustest;
  • investeerides kõikides majandustsüklites.

SmartCapi juhatusse kuuluvad Sille Pettai ja Mari Vavulski.

SmartCapi nõukogusse kuuluvad Priit Põldoja (nõukogu esimees), Sille Kraam, Aare Järvan, Veiko Hintsov ja Mikko-Jussi Suonenlahti.

Eesti: Prokuratuur kahtlustab dagcoini loojaid püramidskeemis ja miljonite väljapetmises

NordenBladet – Keskkriminaalpolitsei pidas oktoobri alguses kinni neli meest, keda kahtlustatakse investeerimiskelmuses. Kahtlustuse kohaselt esitasid mehed valeandmeid, et müüa enda loodud dagcoini ning teenisid seeläbi ligi kaheksa miljoni eurot.

2018. aasta kevadel lõid neli Eesti meest võimaluse soetada virtuaalvääringut dagcoin, teatas PPA. Dagcoini reklaamiti muu hulgas võrkturunduse teel ning müüdi selleks loodud kauplemisplatvormidel. Kahtlustatavad jätsid mulje, et dagcoin on virtuaalvääring, mille arendus- ja müügiprotsessis osalevad sõltumatud ja usaldusväärsed isikud, kuid kahtlustuse kohaselt juhtisid dagcoiniga seotud äriühinguid varjatult kaks selle loojat.

Kuigi politsei ei too kinnipeetud isikute nimesid välja, kirjutab Delfi viitega portaalile Geenius, et teadaolevalt on kaheks kahtlustatavaks 44-aastane Nils Grossberg ja 33-aastane Kristjan Ress, kellele kuuluvad mitmed Dagcoiniga seotud ettevõtted ja kes on skeemiga olnud seotud algusest peale, vahendab ERR.

Ringkonnaprokurör Kristiina Laas selgitas, et kahtlustuse kohaselt esitasid mehed virtuaalvääringu müümiseks valeandmeid. Dagcoini hind sõltus selle kasutajate hulgast – mida rohkem on neid, kes dagcoini maksevahendina aktsepteerivad, seda kõrgem on hind.

“Kriminaalmenetluses seni kogutud andmetele tuginedes on alust arvata, et kahtlustatavad on investeeringu saamise eesmärgil dagcoini hinda ja selle kasutajate hulka kunstlikult kasvatanud, luues üldsusele arusaama kui toimivast ja pidevalt väärtust kasvatavast virtuaalvääringust, mida on võimalik kasutada maksevahendina või teenida tulu selle hoiustamisest,” ütles Laas.

Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juht Leho Lauri sõnul kasutasid dagcoini loojad ära olukorda, kus virtuaalvääringute valdkond oli Eestis praktiliselt reguleerimata.

Ettevõtte Eestis antud tegevusluba virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks kehtis perioodil 16. juuni 2020 kuni 15. juuni 2022.

Menetlust viib Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtimisel läbi keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo.

Avafoto: dagcoin.org vana koduleht on imekiirelt vahetanud nägu ja toimib nüüd kui Tagbond (NordenBladet)