First North börsil kauplev Clevon lahkub väikeaktsionäre välja ostmata

NordenBladet – Isejuhtivaid kaubikuid arendanud Clevon plaanib alternatiivbörsilt First North lahkude nii et väikeaktsionäre välja ei osteta. Ettevõtte sõnul on see ainus viis tegevuse lõppemise vältimiseks. Aktsia hind on päeva jooksul väärtusest pool kaotanud.

Pisut enam kui aasta First North börsil kaubeldav olnud Clevon teatas esmalt selle aasta alguses, et plaanib börsilt lahkuda ja väikeaktsionärid välja osta. Ka toonases teatas viitas ettevõte suuremale rahavajadusele.

Esmaspäeval välja saadetud börsiteates ütleb ettevõtte juhtkond, et investorit ei ole õnnestunud leida, rahale hinna tekkimine on vähendanud investorite riskiisu ja mitmed konkurendid on hädas. Lisaks märgib ettevõte, et raha leidmiseks on kulukalt börsilt tarvis lahkuda ja muid valikuid ei ole.

Ettevõtte börsiteate kohaselt on börsilt lahkumist soovitanud kümmekond erinevat riskikapitali investorit Jaapanist, Saudi-Araabiast, USA-st ja mujalt maailmast. Clevoni juhtkonna hinnangul on just börsil noteerimine uute investorite leidmise suurimaks takistuseks.

Clevon on teinud oma aktsionäridele ettepaneku börsil noteerimise lõpetamiseks, mille peab veel ka heaks kiitma Tallinna börsi noteerimiskomisjon. Aktsiad jäävad börsil kaubeldavaks viimase kauplemispäevani, misjärel on võimalik aktsiaid võõrandada börsiväliselt.

Clevoni aktsia hind kukkus teate esitamise järel kivina. Kui hommikul alustas aktsia 0,93 eurol, siis lõunaks kukkus see 0,42 euro tasemele. Aktsiate avaliku esmapakkumisel tuli Clevoni aktsia eest välja käia 1,87 eurot.

First Northilt lahkumisel ei kehti Clevoni jaoks enam turukuritarvituse määruse avalikustamiskohustused ja muud reeglid, mis kehtivad First Northil kauplemisele võetud ettevõtetele.

Clevon teenis möödunud aasta jooksul 94 420 euro suuruse käibe juures 3,3 miljonit eurot kahjumit. Ettevõtte suuromanik on Arno Kütt.

Avafoto: Clevoni isejuhtiv kaubik (NordenBladet)

Hispaania konkurentsiamet määras börsiettevõtetele Apple ja Amazon 194 miljonit eurot trahvi

NordenBladet – Hispaania konkurentsiamet määras USA tehnoloogiahiidudele Amazonile ja Apple’ile kokkumängu eest toodete müümisel kokku 194 miljonit eurot trahvi.

Firmad leppisid kokku, et piiravad Apple’i toodete müüki Amazoni Hispaania veebilehtedel edasimüüjate poolt, mis kitsendas konkurentsi, teatas konkurentsiamet.

Amet selgitas, et 2018. aastal sõlmitud leppe sätete järgi võisid üksnes Apple’i välja valitud edasimüüjad müüa Amazon.es lehel Apple’i tooteid.

“Üle 90 protsendi edasimüüjatest, kes kasutasid Amazoni veebisaiti Hispaanias Apple’i toodete müümiseks, jäeti Hispaania peamiselt veebiturult välja,” märkis konkurentsiamet avalduses ja lisas, et see samm vähendas drastiliselt konkurentsi Apple’i toodete edasimüüjate vahel Amazoni Hispaania platvormil.

Avafoto: Unsplash

Norra: Andmekaitseamet Datatilsynet ähvardab Metat 100 000-dollarilise trahviga päevas

NordenBladet – Norra andmekaitseamet Datatilsynet teatas esmaspäeval, et keelab Facebooki ja Instagrami omanikfirmal Metal kasutajate isikuandmete kasutamise sihitud reklaami eesmärgil ning ähvardas keelust üleastumisel 100 000 dollari suuruse trahviga päevas.

USA suurte tehnoloogiafirmade äritavad on tõusnud Euroopas seoses andmekaitseprobleemidega terava tähelepanu alla ning viimastel aastatel on andmekaitsereeglite rikkumise eest määratud hiigeltrahve.

Datatilsyneti teatel kasutab Meta turunduse eesmärkidel kasutajate asukohta, postitusi ja meeldimisi.

“Norra andmekaitsevalitsus peab Meta tegevust ebaseaduslikuks ja kehtestab seetõttu ajutise keelu käitumuslikule reklaamimisele Facebookis ja Instagramis,” teatas amet avalduses.

Keeld hakkab kehtima 3. augustil ja vältab kolm kuud, et anda Metale aega muudatuste tegemiseks. Keelust üleastumisel trahvitakse kompaniid miljoni Norra krooniga päevas.

Avafoto: Unsplash

President Ilvese konsultatsioonifirma teenis pea veerand miljonit kasumit, OÜ Ermamaa´l aga laenukohustusi 258 069 euro eest ning võlgasid tarnijatele 65 000 euro eest

NordenBladet – Toomas Hendrik Ilvesele ja tema abikaasale Ievale kuuluv osaühing Ilves Consulting Group teenis mullu kasumit 246 079 eurot, müügitulu ulatus üle 300 000 euro.

Majandusaastaaruande järgi teenis Ilveste konsultatsioonifirma mullu müügitulu 314 473 ning kasumit 246 079 eurot.

Dividende maksis ettevõte mullusest kasumist 208 422 eurot, peale seda oli ettevõtte jaotamata kasum 105 000 eurot.

Aasta varem oli firma müügitulu 143 527 ja kasum 116 949 eurot.

Müügitulu on peamiselt tulnud Euroopa Liidu riikidest (208 000 eurot), ent lisaks ka näiteks Omaanist, Suurbritanniast, USA-st ja Singapurist.

Ilves Consulting Group OÜ on loodud 2016 oktoobris, ettevõtte põhitegevuseks on konsultatsioon ja nõustamine. Juhatus koosneb kahest liikmest, Toomas Hendrik ja Ieva Ilvesest, kes kumbki töötasu 2022. aastal ei saanud.

Ermamaal nii hästi ei lähe

Ainuisikuliselt Toomas Hendrik Ilvesele kuuluv OÜ Ermamaa, mis tegeleb majutusteenusega, lõpetas eelmise aasta kahjumiga. Aktiivne majandustegevus puudus ning kahjumi tõttu ei vasta ettevõte enam netovara seaduses toodud nõuetele.

Kahjumit teenis ettevõte 26 115 eurot, aasta varem oli kahjum 31 194 eurot.

Aruandes märgitakse, et” kuna olukord majanduses on ebakindel ja kiirelt muutuv, siis juhatus ei ole aruande koostamise ajal kindel kas ettevõte jätkab tegevust”.

Koos eelmiste perioodidega on ettevõttel kahjumit 129 301 eurot.

Mais esitas Ermamaa äriregistrist kustutamise kavatsuse teate.

Osaühingul on eelmise aasta seisuga laenukohustusi 258 069 euro eest ning võlgasid tarnijatele 65 000 euro eest.

Avafoto: Toomas Hendrik Ilves (Riigikogu fotoarhiiv / Kati Varblane)

Eesti: Majandusaasta aruande esitas tähtajaks 56 protsenti kohustatutest

NordenBladet – 30. juunil oli viimane tähtaeg majandusaasta aruande esitamiseks kõigil kohuslastel, kelle majandusaasta lõppes eelmise aastaga, ent aruande esitas tähtajaks vaid 56 protsenti.

Majandusaasta aruande pidi esitama ligikaudu 290 000 ühingut, mis moodustab ligikaudu 95 protsenti kõikidest aruandekohustuslikest ühingutest. Nendest esitas tähtajaks aruande 162 689 juriidilist isikut, teatas justiitsministeerium.

“Justiitsministeerium tänab kõiki neid, kes on esitanud aruande õigeaegselt. Rõõm on küll tõdeda, et võrreldes eelmise aastaga on juuni lõpuks aruande esitajate arv tõusnud 5 protsendi võrra, kuid paraku on üldine tähtajaks esitatud aruannete osakaal jäänud protsentuaalselt aastast-aastasse samaks ning ligi pooled aruandekohustuslikud juriidilised isikud ei esita aruannet õigeaegselt,” nentis ministeeriumi kohturegistrite talituse juhataja Margit Veskimäe.

“Tuletame meelde, et õigeaegne aruande esitamine on juriidilisele isikule seadusest tulenev kohustus ning aruanne on vajalik esitada ka neil, kel ei ole majandustegevust toimunud. Tegemist ei ole pelgalt seadusest tuleneva nõudega, vaid õigeaegselt ja korrektselt esitatud aruanne on vajalik tööriist nii ettevõtjale endale oma tegevuse planeerimisel kui riigile majanduskeskkonda puudutavate otsuste langetamisel,” lisas ta.

Õigeks tähtajaks esitatud aruannete kasvu võis mõjutada selle aasta veebruarist äriregistri seadusega jõustunud olulised muudatused, mis puudutasid senist registripidaja järelevalvet nende juriidiliste isikute üle, kes ei esita aruandeid õigeaegselt. “Varasemaga võrreldes on registripidajal võimalus kiiremini algatada järelevalvemenetlus, kus lisaks trahvimise võimaluste laienemisele on kiirendatud ja lihtsustatud ka juriidilise isiku kustutamise protsessi,” märkis Veskimäe.

Ta selgitas, et järelevalve tõhustamise eesmärk on parandada aruannete esitamise kohustuse täitmist, piirates sealjuures kiiremini nende ühingute tegutsemist, kellel on riigi ees oluline kohustus täitmata ja kes kuuluksid registrist kustutamisele. “Seda, kui palju tänavu jõustunud muudatused parandavad edasist aruandlusdistsipliini, saab hinnata järelevalvemenetluste järgselt pikemaajalises perspektiivis,” lisas kohturegistrite talituse juhataja.

Justiitsministeerium palub ühinguid, kellel on veel aruanne registrile esitamata, teha seda elektrooniliselt e-äriregistri portaali kaudu esimesel võimalusel. Järelevalvet majandusaasta aruannete esitamata jätmise üle teostab Tartu maakohtu registriosakond.

Avafoto: Pexels