Reede, november 8, 2024

BÖRS & INVESTEERIMINE.

Soome: KUI KAUA aktsiaturgude langus kestab? Karm hinnang asjatundjatelt

NordenBladet – Viimases Kauppalehti Markkinaraadi saates vestlevad saatejuht Jussi Rosendahliga hetke aktsiaturust Danske Bank´i vanemstrateeg Kaisa Kivipelto, Nordea vanemstrateeg Hertta Alava ja Camilla Karlberg Aktia pangast. Sel nädalal arutavad saatekülalised, millal oleks õige aeg aktsiaid ostma hakata. Kui kaua turu langus jätkub ning mida sügisene tulemuste periood olukorra kohta ütleb?

“Keskpangad jäid inntressitõusuga hiljaks ja peavad nüüd head nägu tegema. Turul usaldusväärsuse säilitamiseks peab tänane sõnum väga range olema ja seetõttu mängitakse rasket mängu,” ütleb Danske Banki vanemstrateeg Kaisa Kivipelto viimases Kauppalehti Markkinaraadi saates.

Sõit on börsil “külm”. Kardetakse, et keskpangad tõstavad veel intressimäärasid ja Venemaa alustatud sõda Ukrainas saab uued voorud. Kui kaua aktsiaturgude langus veel kestab?

Turg puudutab põhja alles siis, kui kõik edasised negatiivsed arengud on arvesse võetud – K. Kivipelto

“Oh näha, et tulemas on veel palju negatiivset, millega analüütikud siiani arvestatud pole. Hetkel ei oska ennustada, milline on järgmise aasta kasumikasvu väljavaade, ja pole teada, kas keskpankadel õnnestub majanduslangust pidurdada. Turg puudutab põhja alles siis, kui kõik edasised negatiivsed arengud on arvesse võetud,” ütleb Kivipelto.

Kui palju turg ikkagi langeb, on tal raske öelda. “Minu meelest on kahjuks veel ruumi kukkuda.”

Intressimäärasid on kiiresti tõstetud USA-s umbes kolme protsendini ja euroalal 1,25 protsendini. Nordea vanemstrateeg Hertta Alava hinnangul võivad baasintressimäärad tõusta USAs ja Euroopas veel 1,5 protsendipunkti võrra. Turuintressid on juba nii palju tõusnud, et kasvuruumi on seal selgelt vähem.

Saatekuulajatele tuletatakse meelde, et väga kõrgetest intressimääradest ei saa siiski veel rääkida.

“Kaheprotsendine intressimäär on ilmselt tervislik olukord,” mõtiskleb Aktia eraklientide müügidirektor Camilla Karlberg.

Sõda jätkub pikka aega ja hägustab väljavaateid

Liiga suure itressitõusu oht on aga reaalne, ütleb Kivipelto. “Investeerimisturul käis kümme aastat pidu. Nüüd oleme naasmas normaalsusesse, kuigi võib-olla natuke liiga raskelt. Oleme hüpanud justkui 1970. aastatesse: energiakriis, inflatsioon ja geopoliitilised pinged.

Sõda jätkub hinnanguliselt veel kaua ja see ähmastab oluliselt turu väljavaateid. “Nüüd on vaid loota, et talv ei oleks väga külm, et sajaks palju vihma ning tuul puhuks. Energiat tuleb normeerida, mis tähendab mitmete tootmishoonete sulgemist,” lisab Alava.

Avafoto: Ekraanikoopia Kauppalehti Markkinaraadi saate veebiülekandest

 

 

 

 

 

Norra: Lõhekasvatajate kõrgem maksustamine pani suurte kalafirmade Mowi, SalMar ja Bakkafrost aktsiahinnad kukkuma

NordenBladet – Norra Tööpartei juhitud valitsus teatas eile (29.sept), et kavatseb oluliselt karmistada lõhekasvatusettevõtete maksustamist, mis tõi kaasa lõhekasvatusettevõtete aktsiahindade ulatusliku languse. Kõrge maksustamine võib tootmismahtusid kärpida ja lõhe ning vikerforelli hulgihinda üle Euroopa püsivalt tõsta.

Reformiga tõuseks sektori ettevõtete maksumäär praeguselt 22%-lt 62%-ni. Maks lähtub ideest, et riik soovib maa-alade, näiteks fjordide, kasutamisest lähtuvat väärtusloomet jaotada kodanike vahel ühtlasemalt. Skandinaavia lõhekasvatajate nagu Mowi (varem tuntud kui Marine Harvest ASA), SalMar ja Bakkafrost aktsiahinnad langesid uudise peale lausa 20-30%.

Hiina on suurim vesiviljelussaaduste kasvataja, tootes 60 protsenti maailma vesiviljelussaadustest. Järgnevad India, Vietnam, Indoneesia, Bangladesh, Tai, Birma jt – 90 protsenti maailma vesiviljelussaadustest pärinevad just nimelt Aasiast. Euroopa suurim kalakasvataja on aga Norra, tootes umbes poole maailma tehistingimustes kasvatatavast lõhest, kuna riigi fjordid pakuvad kalakasvatuseks häid tingimusi nii veekvaliteedi, temperatuuri kui ka kaitse osas.

Oslo börsil kauplev Mowi ASA (MOWI.OL) sulgus eile 133.55 Norra krooni juures, olles veel 27.septembril üle 170 NOK-i ning esimesel septembril 207 NOK-i juures. Ligi 12000 töötajaga ettevõte, mille peakontor asub Norras Bergenis, kaupleb hetkel 136.40 NOK-i juures olles võrreldes eilsega teinud pisikese 2.02%-se tõusu.


Graafik: MOWI.OL viie viimase päeva kauplemisgraafik. Väljavõte Finance.Yahoo.com lehest (30.09.2022, kl 13:50)

Salmar sulgus eile 375.80 Norra krooni juures ning jätkab langust ka täna, kaubeldes hetkel 371.40 NOK-iga (langus eilsest 1.17%). 27.septembril oli aktsia hind veel 550 Norra krooni.

Graafik: (SALM.OL) viie viimase päeva kauplemisgraafik. Väljavõte Finance.Yahoo.com lehest (30.09.2022, kl 14:10)

Järsu kukkumise tegi ka ligi 1600 töötajaga Fääri saarte ettevõte P/F Bakkafrost (BAKKA.OL), mis asub Glyvraris Eysturoy saarel Fääri saartel. Bakkafrost on Fääri saarte suurim kalakasvatusettevõte ja saarte suurim eratööandja. Bakkafrost on suuruselt kolmas kalakasvatusettevõte maailmas. Bakkafrosti aktsia sulgus eile 414.60 Norra krooni juures. Veel 28. septembril kauples aktsia 495 Norra krooni ümber ning 1.septembril oli päeva tipphinnaks 585 Norra krooni.


Graafik: BAKKA.OL viie viimase päeva kauplemisgraafik. Väljavõte Finance.Yahoo.com lehest (30.09.2022, kl 14:00)

Avafoto: Kala on kõrgelt hinnatud ja armastatud toiduaine skandinaavlaste toidulaual, sisaldades valku, vajalikke mineraalaineid (nt Fe, Ca, I, Zn, Se). Kalarasv sisaldab oomega-3 rasvhappeid, D-vitamiini. (Pexels)

Eesti: Rikaste TOPi juhiks kerkis uus miljardär

NordenBladet – Äripäeva koostatud Rikaste TOPi esikolmiku moodustavad esimest korda ainult miljardärid, ka võitjaks tuli uus tegija. Rikaste TOPi esinumbriks kerkis Bolti omanik Markus Villig*, kelle vara väärtuseks on Äripäev arvestanud 1,108 miljardit eurot.

Rikaste edetabeli esikolmikusse kuuluvad veel Taavet Hinrikus ning Kristo Käärmann. Wise’i asutajate vara mahuks on vastavalt 1,023 miljardit ning 1,02 miljardit eurot.

Edetabeli neljandal kohal on Graanul Investi omanik Raul Kirjanen, kelle varade väärtus on 584 miljonit eurot.

Viiendal kohal on Bolti osanik Oliver Leisalu 528,5 miljoni eurose varade mahuga.

____________________________
* Markus Villig (sündinud 17. detsembril 1993) on eesti ettevõtja ja tehnoloogiaettevõtte Bolt kaasasutaja ning tegevjuht. Markus Villig alustas oma haridusteed 2001. aastal Tallinna Inglise Kolledžis. 2013. lõpetas ta Tallinna Reaalkooli ning suundus edasi õppima Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituuti, kus alustas bakalaureusekraadi õpinguid.

Avafoto: BOLT looja ja tegevjuht Markus Villig

UURING: Need on Soome mainekaimad börsiettevõtted

NordenBladet – Koos Soome liftitootja Konega saavutasid suurepärase maine Ponsse, Vaisala ja Sampo. Ilmselgelt parandas oma mainet kõige rohkem Nokia. Ettevõte parandas oma tulemust teistest enam nii halduse, finantside, juhtimise, uuendamise, tööhõive ning toodete ja teenuste vallas. Selle arenguga saavutati 38. koht, vahendab HS.fi.

Trust & Reputationi uuringust selgus, et erainvestorite silmis tõusis liftifirma Kone mainekaimaks börsiettevõtteks. Erainvestorid on positiivselt meelestatud ka metsamasinate firma Ponsse, mõõteseadmete tootja Vaisala ja kindlustuskontsern Sampo suhtes.

Enim on langenud Nokian renkaat (Nokian Tyres plc). Teine suur ​​langeja oli lemmikloomade tarnekett Musti ja Mirri (Musti Group).

Samuti on Ukraina sõja tõttu kriiside keskele sattunud ja pidevatest finants- ja kommunikatsiooniprobleemidest koormatud energiafirma Fortum oma mainet kaotanud. Vaatamata paranemisele jäi kaubamajafirma Stockmann viimasele kohale.

Suurtele ja keskmise suurusega ettevõtetele keskendunud aruanne hõlmab Helsingi börsi 81 suurimat ettevõtet. Uuringus osales ligi 17 000 Soome erainvestorit.

Avafoto: NordenBladet

Soome: Suurlinnades korterite hinnad langesid, väikelinnades tõusid

NordenBladet – Soome statistikaameti andmetel langesid vanade üürikorterite hinnad augustis kuues suuremas linnas 0,2 protsenti. Pealinna piirkonnas oli langus 0,4 protsenti. Kõige suurem oli hinnalangus Helsingis. Hinnad langesid ka Turus.

Väljaspool suurlinnu tõusid hinnad aastatagusega võrreldes 1,5%.

Mujal kui suurlinnades tõusid hinnad aasta varasema sama ajaga võrreldes 1,5 protsenti. Suurlinnadest tõusid augustis aastatagusest enim hinnad Vantaal ja Espoos.

Alates juulikuust on hinnad langenud kogu Soomes. Üle riigi tõusid hinnad 2021. aasta vastavast ajast 0,4 protsenti ja langesid juuliga võrreldes 1,4 protsenti. Augustis müüdi kinnisvaramaaklerite vahendusel vanu kortereid ja ridaelamuid 9 protsenti vähem kui aasta tagasi.

Avafoto: NordenBladet